Tehke kindlaks, mis on tähtsamad asjad

1., 2. Milline viimsete päevade kohta käiv prohvetiennustus võis Jeesuse jüngrites erilist põnevust tekitada ja miks?

PEETRUS, Jaakobus, Johannes ja Andreas jäid lõpuks Jeesusega omaette. Nende peas keerlesid sünged mõtted sellest, mida nende Isand oli rääkinud templi hävitamise kohta (Mark. 13:1—4). Seepärast nad küsisid: „Ütle meile, millal see kõik aset leiab ja mis on sinu juuresoleku ja selle ajastu lõpulejõudmise tundemärk?” (Matt. 24:1—3). Vastuseks rääkis Jeesus neile sündmustest, mis ei too endaga kaasa mitte ainult suuri elumuutusi, vaid ka tõendavad, et käes on Saatana kurja maailma viimsed päevad. Üks Jeesuse mainitud sündmus võis tema jüngrites erilist põnevust tekitada. Pärast seda, kui Jeesus oli rääkinud kõigest halvast, nagu sõjad, näljahädad ja kasvav seadusetus, lisas ta, et viimsetel päevadel toimub ka midagi positiivset. Ta lausus: „Seda head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu asustatud maal tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp” (Matt. 24:7—14).

² Jeesuse jüngrid olid rõõmsalt kuulutanud head sõnumit kuningriigist koos oma Isandaga (Luuka 8:1; 9:1, 2). Ilmselt olid neil meeles tema sõnad: „Lõikust on tõesti palju, aga töötegijaid vähe. Seepärast paluge lõikuse Isandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele” (Luuka 10:2). Ent kuidas oli võimalik kuulutada „kogu asustatud maal” ja anda tunnistust „kõigile rahvastele”? Kust pidid kõik need töötegijad tulema? Kui nad oleksid sel päeval Jeesusega koos olles suutnud heita pilgu tulevikku, oleks neid kindlasti hämmastanud, kui võimsalt lähevad täide need sõnad, mis on kirjas Matteuse 24:14.

3. Kuidas täitub tänapäeval Luuka 21:34 ja mida me peaksime endalt küsima?

³ See Jeesuse ennustus täitub meie ajal. Miljonid inimesed tegutsevad üheskoos selle nimel, et hea sõnum kuningriigist jõuaks kõikjale (Jes. 60:22). Ent Jeesus mainis, et on ka neid, kel on raske neil viimseil päevil vaimseid asju oma elus esikohal hoida. Ta rääkis, et nende tähelepanu hajub ja nad on mitmesuguste asjadega koormatud. (Loe Luuka 21:34.) Me näeme praegu, kuidas ka need sõnad täide lähevad. Mõnedel Jumala teenijatel tundub olevat raske säilitada vaimset tasakaalu. See ilmneb otsustest, mis nad teevad seoses ilmaliku töö, kõrghariduse omandamise ja materiaalse vara soetamisega, samuti sellest, kui palju aega nad kulutavad spordile ja meelelahutusele. On ka neid, keda kurnavad igapäevaeluga kaasnevad raskused. Küsi endalt: kuidas on lood minuga? Mida näitavad minu otsused selle kohta, mis on mu elus esikohal?

4. a) Millise palve esitas Paulus Filippi kristlaste eest ja miks? b) Mida me arutame selles ja järgmises artiklis ning mis peaks olema meie eesmärk?

⁴ Esimesel sajandil elanud kristlased pidid pingutama, et mitte kaotada silmist oma vaimseid eesmärke. Apostel Paulus nägi vajadust palvetada filiplaste eest, et nad võiksid „kindlaks teha, mis on tähtsamad asjad”. (Loe Filiplastele 1:9—11.) Pauluse eeskujul kuulutas tol ajal enamik kristlasi „Jumala sõna kartmatult” (Filipl. 1:12—14). Ka tänapäeval kuulutab enamik meist julgelt Jumala Sõna. Kui vaadata, mida kõike Jehoova organisatsioon praegu korda saadab, siis aitab see meil veelgi keskendunumalt teha kuulutustööd. Selles artiklis käsitleme, kuidas Jehoova viib täide ennustuse, mis on kirjas Matteuse 24:14. Samuti vaatame, millele tema organisatsioon keskendub ning kuidas selle teadmine võiks mõjutada meid ja meie peret. Järgmises artiklis aga uurime, mis aitab meil vastu pidada ja Jehoova organisatsiooniga ühte sammu käia.

JEHOOVA ORGANISATSIOONI TAEVANE OSA LIIGUB EDASI

5., 6. a) Miks on Jehoova andnud nägemusi oma organisatsiooni taevase osa kohta? b) Mida nägi Hesekiel nägemuses?

⁵ On palju asju, mida Jehoova pole lasknud oma Sõnasse kirja panna. Näiteks pole ta teada andnud üksikasju selle kohta, kuidas töötab inimese aju või milline on universumi ülesehitus, ehkki selline info pakuks meile suurt huvi. Pigem on Jehoova andnud meile teadmisi oma eesmärkide kohta ja ta on õpetanud meid, kuidas nendega kooskõlas elada (2. Tim. 3:16, 17). On aga huvitav, et Piibel laseb meil heita pilgu Jehoova organisatsiooni nähtamatule osale. Me võime lugeda Jehoova taevase organisatsiooni kohta põnevaid kirjeldusi, mille on üles tähendanud Jesaja, Hesekiel, Taaniel ja Johannes (Jes. 6:1—4; Hes. 1:4—14, 22—24; Taan. 7:9—14; Ilm. 4:1—11). Jehoova on otsekui kardina pisut eest tõmmanud, et me võiksime piiluda taevasse. Miks ta sellist infot meiega jagab?

⁶ Jehoova tahab, et me ei unustaks kunagi, et oleme osa tema organisatsioonist. Tema eesmärkide teostumiseks toimub palju sellist, mida me ei näe. Näiteks Hesekiel sai nägemuse hiigelsuurest taevasest vankrist, mis kujutab Jehoova organisatsiooni nähtamatut osa. See vanker suutis liikuda kiiresti ja silmapilkselt suunda muuta (Hes. 1:15—21). Rataste iga pöördega liikus vanker edasi tohutu vahemaa. Hesekiel sai heita pilgu ka isikule, kes selle vankriga sõitis. Ta ütles: „Ma nägin otsekui hiilgavat metalli, välimuselt nagu tuld, millel oli kuma ümber ... See oli Jehoova auhiilguse ilmutuse paiste!” (Hes. 1:25—28). Millist aukartust võis see nägemus Hesekielis küll tekitada! Ta nägi, et Jehooval on oma organisatsiooni üle täielik kontroll ja ta suunab seda püha vaimu abil. See nägemus liikuvast vankrist annab imelise pildi Jehoova organisatsiooni taevasest osast.

7. Kuidas annab meile kindlustunnet Taanieli nägemus?

⁷ Ka Taanieli nägemuses on palju sellist, mis annab meile kindlustunnet. Ta nägi Jehoovat kui „Elatanut”, kes istus tuleleekidest troonil, mille all olid põlevad rattad (Taan. 7:9). Jehoova soovis Taanielile näidata, et tema organisatsioon liigub edasi, viies täide tema eesmärgi. Samuti nägi Taaniel kedagi, „kes oli Inimesepoja sarnane” — Jeesust, kellele anti ülesanne juhtida Jehoova organisatsiooni maapealset osa. Kristuse valitsusperiood ei piirdu vaid mõne aastaga. „Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja tema kuningriik ei hukku!” (Taan. 7:13, 14.) See nägemus ajendab meid Jehoovat usaldama. Ta on andnud oma pojale Jeesusele „valitsuse ja au ning kuningriigi”. On selgelt näha, et Jehoova usaldab oma poega. Seepärast võime ka meie olla kindlad, et Jeesus on hea juht.

8. Millist mõju avaldasid Jehoova antud nägemused Hesekielile ja Jesajale ning kuidas peaksid need mõjutama meid?

⁸ Kuidas peaks see info Jehoova organisatsiooni nähtamatu osa kohta meid mõjutama? Sarnaselt Hesekieliga tekitavad Jehoova teod meis ilmselt aukartust ja muudavad meid alandlikumaks (Hes. 1:28). Jehoova organisatsiooni peale mõtlemine võib ajendada meid tegutsema, nagu see ajendas Jesajat. Kui talle avanes võimalus rääkida teistele Jehoova tegudest, tegi ta seda kõhklematult. (Loe Jesaja 6:5, 8.) Jesaja oli kindel, et Jehoova toetusel saab ta hakkama kõigega. Mõtlemine Jehoova organisatsiooni nähtamatule osale täidab meidki aukartusega ja paneb tegutsema. Kui julgustav on küll mõtiskleda selle organisatsiooni üle, mis liigub pidevalt edasi ja on täielikult keskendunud Jehoova eesmärkide täideviimisele!

JEHOOVA ORGANISATSIOONI MAAPEALNE OSA

9., 10. Miks on vaja Jehoova organisatsiooni nähtavat osa?

⁹ Jehoova on Jeesuse kaudu rajanud oma organisatsiooni maapealse osa, mis teeb koostööd selle taevase osaga. Miks on kirjakohas Matteuse 24:14 kirjeldatud töö tegemiseks vaja nähtavat, maapealset organisatsiooni? Vaatame kolme põhjust.

¹⁰ Esiteks, Jeesus ütles, et tema jüngrid teevad kuulutustööd „kuni maa kõige kaugema paigani” (Ap. t. 1:8). Teiseks on tarvis valmistada vaimset toitu ja kanda hoolt nende eest, kes teevad kuulutustööd (Joh. 21:15—17). Kolmandaks on vaja organiseerida koosolekuid, et kuulutajad võiksid koguneda Jehoovat kummardama ja saada väljaõpet (Heebr. 10:24, 25). Ükski neist asjadest ei saa toimuda juhuslikult. Kristuse järelkäijad peavad olema selle töö tegemiseks hästi organiseeritud.

11. Kuidas me saame näidata, et toetame Jehoova organisatsiooni?

¹¹ Kuidas me saame näidata, et toetame Jehoova organisatsiooni? Üks oluline viis on usaldada alati neid vendi, kellele Jehoova ja Jeesus on usaldanud kuulutustöö korraldamise. Tänapäeva maailmas on nii palju tegevusi ja asju, mis võiksid nende vendade tähelepanu köita, kuid nad ei lase sel juhtuda. Millele on Jehoova organisatsiooni maine osa alati olnud keskendunud?

NAD KESKENDUVAD TÄHTSAMATELE ASJADELE

12., 13. Kuidas kogudusevanemad oma ülesandeid täidavad ja mis sind seejuures julgustab?

¹² Kogenud kogudusevanemad kõikjal maailmas on määratud kuulutustööd organiseerima ja olema selles töös eestvedajateks maal, kus nad teenivad. Otsuseid langetades paluvad need vennad Jehoovalt abi ja toetuvad Jumala Sõnale, näidates, et see on ’nende jalale lambiks ja valguseks nende jalgteel’ (Laul 119:105; Matt. 7:7, 8).

¹³ Nagu esimesel sajandil, nii on ka tänapäeval kogudusevanemad, kes juhivad kuulutustööd, keskendunud „sõna teenimisele” (Ap. t. 6:4). Nad tunnevad suurt rõõmu kuulutustöö edenemisest nende omal maal ja kogu maailmas (Ap. t. 21:19, 20). Nad ei mõtle välja lõputul hulgal reegleid, vaid järgivad Piiblit ja Jumala püha vaimu juhtimist, et kuulutustööd edukalt organiseerida. (Loe Apostlite teod 15:28.) Sel viisil on vastutavad vennad heaks eeskujuks kõigile koguduses (Efesl. 4:11, 12).

14., 15. a) Mida tehakse kuulutustöö edendamiseks kõikjal maailmas? b) Mida sa tunned seoses eesõigusega toetada kuningriigi kuulutustööd?

¹⁴ Väga suurt tööd tehakse selleks, et valmistada vaimset toitu — Piiblil põhinevaid väljaandeid ning koosoleku- ja kokkutulekuprogramme. Tihti me ei teagi täpselt, mis kõik sellega kaasneb. Näiteks tõlgivad tuhanded vabatahtlikud vaimset toitu umbes 600 keelde, et võimalikult paljud inimesed võiksid kuulda „Jumala suurepärastest tegudest” omas keeles (Ap. t. 2:7—11). Noored vennad ja õed töötavad kiirete trükipresside ja köitmismasinatega, et valmistada meie väljaandeid. Seejärel saadetakse see kirjandus kogudustesse, mis asetsevad ka kõige kaugemates paikades.

¹⁵ Kohalikes kogudustes on samuti vaja palju ära teha, et võiksime keskenduda hea sõnumi kuulutamisele. Näiteks ehitavad tuhanded vabatahtlikud kuningriigi- ja kokkutulekusaale. Teised on valmis oma abi pakkuma loodusõnnetuste korral, annavad nõu meditsiinilises hädaolukorras, organiseerivad kokkutulekuid ja õpetavad teokraatlikes koolides, kui nimetada vaid mõnda valdkonda. Mis eesmärgil seda kõike tehakse? Et aidata kaasa hea sõnumi kuulutamisele, hoolitseda selle töö tegijate vaimse heaolu eest ja edendada õiget jumalateenimist. Kas võib öelda, et Jehoova organisatsiooni maapealne osa on keskendunud tähtsamatele asjadele? Kindlasti võib.

JÄRGIGEM JEHOOVA ORGANISATSIOONI EESKUJU

16. Mida oleks hea uurida pere piibliõhtul või iseseisva uurimise käigus?

¹⁶ Kas me võtame korrapäraselt aega, et mõelda Jehoova organisatsiooni tegevuse peale? Mõned on võtnud kavva uurida seda teemat ja mõtiskleda selle üle pere piibliõhtul või iseseisva uurimise käigus. Väga põnev on vaadelda lähemalt nägemusi, mis anti Jesajale, Hesekielile, Taanielile ja Johannesele. Kasutades väljaandeid ja DVD-sid, mis on olemas sinu keeles, saad teada palju huvitavat Jehoova organisatsiooni kohta. Üheks heaks abiallikaks on ka raamat „Jehoova tunnistajad — Jumala Kuningriigi kuulutajad” („Jehovah’s Witnesses — Proclaimers of God’s Kingdom”).

17., 18. a) Mida sa oled sellest artiklist õppinud? b) Milliseid küsimusi me võiksime endale esitada?

¹⁷ Selle üle, mida Jehoova oma organisatsiooni kaudu korda saadab, tasub tõesti mõtiskleda. Keskendugem selle imelise organisatsiooni sarnaselt tähtsamatele asjadele. Nii tehes võime olla sama otsusekindlad nagu Paulus, kes kirjutas: „Kuna meil on selline teenistus halastuse järgi, mida meile on osutatud, ei anna me alla” (2. Kor. 4:1). Paulus innustas ka oma kaasteenijaid: „Ärgem siis loobugem head tegemast, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei tüdi” (Gal. 6:9).

¹⁸ Kas me üksikisikute või peredena näeme mingeid valdkondi, kus meil tuleks üht-teist muuta, et saaksime oma igapäevaelus veelgi paremini keskenduda tähtsamatele asjadele? Kas saaksime oma elu lihtsustada või võtta aega ebaoluliste tegevuste arvelt, et teha rohkem kuulutustööd? Järgmises artiklis vaatame viit soovitust, mis aitavad meil Jehoova organisatsiooniga sammu pidada.