APOSTLITE TEOD
8. peatüki kommentaarid
Filippus. Tekstis Ap 8:1 öeldakse: „Kõik jüngrid peale apostlite hajusid üle kogu Juudamaa ja Samaaria.” Järelikult siin mainitud Filippus ei ole apostel Filippus. (Mt 10:3; Ap 1:13.) Paistab, et ta on hoopis üks seitsmest mehest, kes määrati korraldama igapäevast toidujagamist kreeka ja heebrea keelt kõnelevatele leskedele. (Ap 6:1–6.) Pärast 8. peatükki on teda mainitud ainult korra, tekstis Ap 21:8, kus teda nimetatakse hea sõnumi kuulutajaks. (Vt Ap 21:8 kommentaari.)
Samaaria linna. Teine võimalik tähendus mõne käsikirja järgi: „ühte Samaaria linna”. Siin mõeldakse ilmselt Samaaria piirkonna pealinna. Samaaria oli kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi pealinn, kuni assüürlased selle aastal 740 e.m.a vallutasid. Samaariaks nimetati ka kogu selle riigi territooriumit ning hiljem Rooma impeeriumi piirkonda Galilea ja Juudamaa vahel. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Samaaria”.) Samaaria linn oli alles veel Rooma aegadelgi. Herodes Suur tegi seal palju ümberehitusi ja nimetas selle keiser Augustuse auks Sebasteks. Sebaste on ladina nime Augustus kreekapärane naissoost vorm. Selle linna praegune araabia nimi on Sebastije. (Vt lisa B10.)
Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud. Pärast seda, kui Jeesus oli rääkinud Samaaria naisega, hakkasid paljud samaarlased Jeesusesse uskuma. (Joh 4:27–42.) Võib-olla just tänu sellele võtsid samaarlased hea meelega Filippust kuulda. (Ap 8:1, 5–8, 14–17.)
Siimon ... pakkus ... neile raha. Selle piiblitegelase nimest on tulnud sõna „simoonia”, mis tähendab vaimulikuametiga hangeldamist. Salmidest Ap 8:19–23 on näha, et kristlased ei tohiks taotleda mingit ametit koguduses raha ega teenete eest. (1Pe 5:1–3.)
anu Jehoovat. Kreeka verbi, mis on tõlgitud vastega „anuma”, kasutatakse Septuagintas seoses Jehoovale esitatavate palvetega. Paljudes neis kohtades on heebreakeelses algtekstis Jumala nimi. (1Mo 25:21; 2Mo 32:11; 5Mo 3:23; 1Ku 8:59; 13:6.) Kuigi seni leitud kreekakeelsetes käsikirjades on siin salmis sõnad tu kyríu (isand, issand), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C1 ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:22.) Kreeka sõnade kohta, mille vasteks on „anuma” ja „anumine”, vt lisainfot Ap 4:31 kommentaarist.
kibedat mürki. Sõna-sõnalt „kibedat sappi”. Kreeka sõna cholé tähendab sõna otseses mõttes sappi. Sapp on kibe kollakas või rohekas seedenõre, mida toodab maks. Ülekantud tähenduses kasutatakse seda millegi kibeda või mürgise kohta. (Vt Mt 27:34 kommentaari.)
Anuge minu pärast Jehoovat. Vt Ap 8:22 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:24.
Jehoova sõnast. See väljend on pärit piibli heebreakeelsest osast. Heebreakeelses algtekstis koosneb see heebrea vastest sõnale „sõna” ja tetragrammist. Vastav heebrea väljend esineb umbes 200 salmis. (Nt 2Sa 12:9; 24:11; 2Ku 7:1; 20:16; 24:2; Jes 1:10; 2:3; 28:14; 38:4; Jer 1:4; 2:4; Hes 1:3; 6:1; Ho 1:1; Mi 1:1; Sak 9:1.) See väljend esineb ka ühes varases Septuaginta käsikirjas, kirjakohas Sak 9:1. See pärgamendirull leiti Nahal Heverist, mis asub Iisraelis Juuda kõrbes Surnumere lähedal, ja see on dateeritud vahemikku 50 e.m.a – 50 m.a.j. Selles tekstis järgneb kreeka sõnale lógos Jumala nimi, mis on kirjutatud vanaheebrea tähtedega (). Kuigi paljudes kreekakeelsetes käsikirjades on tekstis Ap 8:25 fraas ton lógon tu kyríu (Issanda sõnast), on mõjuvaid põhjusi kasutada põhitekstis Jumala nime. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:25.)
Jehoova ingel. Vt Ap 5:19 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:26.
Etioopia. Muistne Etioopia asus Egiptusest lõuna pool. Kreeka vaste nimele Etioopia on Aithiopía ja selle tähendus on „päevitunud nägude maa”. Heebrealased nimetasid seda maad Kuusiks ning see hõlmas territooriumit, mis tänapäeval jääb Lõuna-Egiptuse ja Sudaani aladele. Septuagintas on heebrea nimi Kuus tõlgitud peaaegu kõigis kohtades vastega Etioopia. Üks näide on tekstis Jes 11:11, kus on öeldud, et Jehoova kogub pagendatud juudid kokku muu hulgas Kuusist (Etioopiast, LXX), kuhu nad sattusid pärast seda, kui babüloonlased olid Jeruusalemma vallutanud. Tekstis Ap 8:27 mainitud Etioopia õukonnaametnik võis olla kokku puutunud kas Etioopias või Egiptuses elavate juutidega.
õukonnaametnikku. Sõna-sõnalt „eunuhhi”. Kr eunúchos. Kastreeritud mehed (eunuhhid) teenisid tihtipeale Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika õukondades kuninganna ja liignaiste teenritena. Kuid eunuhhideks võidi nimetada ka õukonnaametnikke, kes täitsid palees erisuguseid ülesandeid ega tarvitsenud olla kastreeritud. Ka vastav heebrea sõna sarís võib tähendada õukonnaametnikku. Näiteks Pootifar, kes oli abielumees, oli vaarao õukonnaametnik ehk eunuhh. (1Mo 39:1.) Tekstis Ap 8:27 mainitud Etioopia õukonnaametnik vastutas kuninganna vara eest. Ta oli proselüüt (mittejuut, kes oli saanud Jehoova teenijaks), kuna see salm ütleb, et ta oli käinud Jeruusalemmas Jumalat kummardamas. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Proselüüt”.) Moosese seaduse järgi ei tohtinud kohitsetud mees Iisraeli kogudusse tulla. (5Mo 23:1.) Seega ei saanud see etiooplane olla eunuhh kohitsetu tähenduses. Kuid ta pidi olema ümber lõigatud, kuna esimene ümberlõikamata mittejuut, kellest sai kristlane, oli Korneelius. (Ap 10:1, 44–48; sõna „eunuhh” piltliku tähenduse kohta vt ka Mt 19:12 kommentaare.)
kandakele. See arvatakse olevat tiitel (nagu vaarao ja keiser), mitte isikunimi. Muistsed kirjamehed, näiteks Strabon, Plinius Vanem ja Eusebios, nimetasid Etioopia kuningannasid kandakedeks. Plinius Vanem (u 23–79) kirjutas: „Linnas [muistse Etioopia pealinnas Meroes] on vähe maju. Seda pidavat valitsema keegi naine, kandake; seda nime on kuningannad kandnud juba põlvest põlve.” („Looduslugu”, VI, XXXV, 186.)
saad aru. Siin esineb kreeka verb ginósko, mis on laia tähendusega (teadma; mõistma; kogema, tajuma, märkama).
põlvnemise. See on tsitaat tekstist Jes 53:8. Vastega „põlvnemine” tõlgitud kreeka sõna on laia tähendusega (sugupõlv; kaasaegsed, suguselts, suguvõsa; järglaskond). Sanhedriniliikmed, kes Jeesuse üle kohut mõistsid, jätsid tähelepanuta tema põlvnemise üksikasjad, mis vastasid messia kohta ennustatule.
ristida. Vastav kreeka sõna baptízo tähendab „sisse kastma”. Kontekst näitab, et ristimine kujutas endast inimese täielikku vee alla kastmist. Kui oleks piisanud ristitava peale vee kallamisest või piserdamisest, ei oleks olnud tingimata tarvilik veekogu juures peatuda. Pole teada, mis laadi veekoguga oli tegu, aga „nii Filippus kui ka õukonnaametnik astusid vette” (sõna-sõnalt „läksid alla vette”, Ap 8:38, allm). Ka muud piiblikohad aitavad mõista, et ristitavad kasteti täielikult vee alla. Näiteks Jeesus ristiti Jordani jões. Ühel korral ristis Johannes inimesi Jordani orus Salimi lähedal, „sest seal oli suur veekogu”. (Joh 3:23.) Septuagintas on kasutatud sama kreeka sõna tekstis 2Ku 5:14, kus öeldakse, et Naaman „kastis end seitse korda Jordanisse”. Pealegi võrreldakse piiblis ristimist matmisega, mis näitab samuti, et ristitav tuleb täielikult vee alla kasta. (Ro 6:4–6; Kol 2:12.)
Mõnedes kreekakeelsetes käsikirjades ja ka mõnedes vanades tõlgetes on siin salm, mis kõlab järgmiselt: „Aga Filippus ütles: „Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.” Ta vastas ja ütles: „Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!”” (Vt P 1997.) Kuid see salm puudub vanimates kreekakeelsetes käsikirjades ning ilmselt ei olnud seda Apostlite tegude raamatu algtekstis. (Vt lisa A3.)
Jehoova vaim. Vt Ap 5:9 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 8:39.
Asdodisse. See linn oli 1. sajandil tuntud kreeka nime all Azotos. Asdod on selle nime heebreapärane vorm. (Jos 11:22; 15:46; vt lisasid B6 ja B10.)