APOSTLITE TEOD
19. peatüki kommentaarid
Johannese ristimisega. Vt Ap 18:25 kommentaari.
Isanda teed. Sõna-sõnalt „teed”. (Vt Ap 9:2 ja 19:23 kommentaari ning „Sõnaseletusi”.)
Türannose kooli auditooriumis. Võib tõlkida ka „Türannose koolis”, „Türannose loengusaalis”. Selle kooli kohta pole rohkem infot antud, aga paistab, et Paulusel oli luba kasutada selle loengusaali, võib-olla isegi mitu tundi päevas. Mõnes vanas käsikirjas on siin ka sõnad „viiendast tunnist kümnendani”, st kella 11-st kuni 16-ni. Kuna aga mitmes varases käsikirjas need sõnad puuduvad, võib järeldada, et neid polnud Apostlite tegude raamatu algtekstis. Sellegipoolest arvavad mõned õpetlased, et selles fraasis mainitud ajavahemik kajastab üsnagi tõenäoliselt Pauluse päevakava Efesoses viibimise ajal. Kui see on nii, näitab see, et Paulus kasutas võimalust õpetada jüngreid palavatel päevatundidel, kui paljud töölised pidasid puhkepausi.
Aasia provintsis. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Aasia”.
higirätte ja põllesid. Higirätte kanti ümber pea, et higi silmisse ei voolaks. Põllesid kandsid füüsilise töö tegijad. Sellest, et Paulusel olid olemas põlled, võib järeldada, et kuulutustööst vabadel tundidel, võib-olla hommikul vara, tegeles Paulus telgitegemisega. (Ap 20:34, 35.)
maagiaga. Kr períerga (liigne, kasutu, kõrvaline). Ühe sõnaraamatu järgi on see „liigne või kohatu uudishimu ..., nagu näiteks maagiaga tegelemine”. („A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature”, kolmas väljaanne, 2000.) See sõna kirjeldab nõiakunsti, võtteid, mida kasutavad need, kes kurjade vaimude kaasabil topivad oma nina keelatusse. Efesoses tegelesid paljud inimesed maagia ja muude demonismi vormidega. Oma kirjas efeslastele kutsus Paulus kristlasi üles varustama end kogu Jumala antud sõjavarustusega, et kurjade vaimudega edukalt võidelda. (Ef 6:11, 12.)
50 000 hõbetükki. Kui hõbetüki all mõeldakse drahmi või denaari, võrdub see summa töölise 50 000 päeva ehk umbes 137 aasta palgaga, kui tööline töötab seitse päeva nädalas.
Jehoova sõna. Vt Ap 8:25 kommentaari ja lisa C3 sissejuhatust; Ap 19:20.
Isanda tee. Sõna-sõnalt „tee”. Nagu on selgitatud Ap 9:2 kommentaaris, kasutatakse seda väljendit algkristliku koguduse kohta. Tõeline kristlus ei seisne pelgalt välise mulje loomises ega formaalsuste täitmises, vaid see on eluviis. Kristlane laseb end oma eluteel juhtida pühal vaimul ning kogu tema elu keerleb Jumala teenimise ümber. (Joh 4:23, 24.) Süüriakeelses Pešittas esineb siin salmis fraas tähendusega „Jumala tee”, Clemensi redigeeritud Vulgatas „Issanda tee” ja mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J17, 18) „Jehoova tee”.
Artemise. Efesose Artemis oli viljakusjumalanna, keda kummardati kogu Väike-Aasias. (Ap 19:27.) Artemise rinnaesine oli kaetud rohkete munakestega, mis kujutavad eri arvamuste kohaselt rindu, mune või sõnni munandeid. Tema muumiasarnast alakeha ehtisid erisuguste loomade kujutised. Efesose Artemis pole sama kes neitsilik jahijumalanna Artemis Kreeka mütoloogias. Artemise Rooma vaste on Diana.
pidustuste ja mängude korraldajad. Sõna-sõnalt „asiarhid”. Need oli Rooma Aasia provintsi kõrged ametnikud. Ilmselt valiti nad ametisse nende mõjukuse ja jõukuse pärast. Nad korraldasid ja rahastasid provintsis peetavaid mänge.
linnakirjutaja. Kõrgeim ametnik Rooma impeeriumi teatud linnades.
prokonsulid. Prokonsul oli provintsi asehaldur, kes allus Rooma senatile. Tal oli nii kohtulik kui ka sõjaline võim. Prokonsulil oli oma provintsi asjades lõplik otsustusõigus, kuid ta pidi oma tegevusest senatile aru andma. Igal senatiprovintsil oli vaid üks prokonsul, seega mitmusega mõeldakse siin prokonsuleid üldiselt. Aasia provintsi prokonsul elas Efesoses, mis oli provintsi pealinn. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Aasia”.)