Samaaria

Põhjapoolse, kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi pealinn umbes kahesaja aasta vältel; nii nimetati ka kogu selle riigi territooriumit. Linn oli ehitatud samanimelisele mäele. Jeesuse päevil kutsuti Samaariaks piirkonda, mis piirnes põhjas Galileaga ja lõunas Juudamaaga. Jeesus üldiselt selles piirkonnas ei kuulutanud, ent mõnikord sealt läbi minnes ta siiski rääkis sealsete asukatega. Peetrus kasutas taeva kuningriigi teist sümboolset võtit, kui samaarlased said püha vaimu. (1Ku 16:24; Joh 4:7; Ap 8:14.) Vt lisa B10.