Mis on Internet?
DAVID, õpetaja Ameerika Ühendriikides, sai Interneti kaudu endale kursusematerjalid. Üks isa Kanadas kasutas seda suhtlemiseks oma tütrega Venemaal. Koduperenaine Loma tegi selle abil tutvust teaduslike uuringutega universumi algusaegade kohta. Üks farmer otsis selle abil teavet uute taimekasvatusmeetodite kohta, kus võetakse appi satelliidid. Firmasid köidab see oma võimega reklaamida nende tooteid ja teenuseid miljonitele võimalikele klientidele. Inimesed terves maailmas loevad tänu selle määratule hulgale teabeedastusteenustele värskeid sise- ja välisuudiseid.
Mida siis kujutab endast see arvutifenomen Internet ehk nn. võrkude võrk? Kas sina vajad seda? Enne kui otsustad Internetti minna, tahad seda ehk mingil määral tundma õppida. Tema üleskiitmisest hoolimata on põhjust olla ettevaatlik, eriti kui kodus on lapsi.
Mida see endast kujutab?
Kujuta ette tuba, kus on palju ämblikke, igaüks oma võrku kudumas. Võrgud on omavahel sedavõrd seotud, et ämblikel on selles rägastikus kerge liikuda. See annab sulle lihtsustatud pildi Internetist — paljude kokkuühendatud eri tüüpi arvutite ja arvutivõrkude globaalsest kogumist. Nii nagu sa tänu telefonile saad rääkida teise telefonikasutajaga teispool maakera, saab inimene tänu Internetile oma arvuti taga istudes vahetada teavet teiste arvutite ja arvutikasutajatega igast maailma paigast.
Mõni nimetab Internetti informatsiooni kiirteeks. Nii nagu sõidutee võimaldab reisida läbi maa eri osade, võimaldab Internet informatsioonil voogata läbi paljude erinevate omavahel ühendatud arvutivõrkude. Igas võrgus, kuhu sõnumid jõuavad, on teavet, mille abil saab ühendust kõrvalvõrguga. Sihtkoht võib olla teises linnas või riigis.
Iga võrk oskab ”rääkida” naabervõrguga Interneti kavandajate kehtestatud ühiste reeglite alusel. Kui palju võrke on kogu maailmas kokku ühendatud? Mõne arvestuse kohaselt üle 30000. Äsjased uuringud näitavad, et need võrgud ühendavad rohkem kui 10000000 arvutit ja umbes 30000000 kasutajat kõikjal maailmas. On arvestatud, et kokkuühendatud arvutite arv kahekordistub igal aastal.
Mida võib Internetist leida? See pakub kiiresti kasvavat infohulka, mille teemade ring ulatub meditsiinist loodusteaduse ja tehnikani. Seal on põhjalikku materjali kunsti kohta, uurimismaterjali õppijatele ning teavet puhkuse, meelelahutuse, spordi, sisseostude tegemise ja töö leidmise võimaluste kohta. Internet avab juurdepääsu almanahhidele, sõnaraamatutele, entsüklopeediatele ja kaartidele.
Ometi leidub ka mõningaid häirivaid külgi. Kas kõik Internetis leiduv on kasulik? Milliseid teenuseid ja võimalusi Internet pakub? Millised ettevaatusabinõud on omal kohal? Neid küsimusi käsitlevad järgmised artiklid.
[Kast/pilt lk 4]
Interneti algupära ja ülesehitus
Internet sai alguse 1960-ndatel USA kaitseministeeriumi katsest, mille eesmärgiks oli aidata suurele maa-alale hajutatud teadlastel ja uurijatel koostööd teha, nii et nad kõik saaksid kasutada väheseid ja kalleid arvuteid ning nende faile. Selle eesmärgi täitmiseks oli vaja luua kokkuühendatud võrkude kogum, mis toimiks koordineeritud tervikuna.
Huvi ”pommikindla” võrgu vastu äratas külm sõda. Kui võrgu üks osa hävitataks, liiguks info allesjäänud osade abil ikkagi lõppsihi poole. Kõige selle tulemuseks oli Internet, kus vastutus sõnumi liikumise eest jagati võrgu peale laiali, mitte ei koondatud seda ühte kohta.
Nüüd juba enam kui paarikümneaastase Interneti populaarsus on kasvanud suuresti tänu brauserite kasutusele. Brauser on tarkvaraprogramm, mis lihtsustab tublisti kasutaja tööd eri asukohtade külastamisel Internetis.