Kas sa tõesti vajad Internetti?

KAS sa peaksid Internetti kasutama? Loomulikult on see isiklik asi, mida peaksid hoolikalt kaaluma. Millised tegurid võiksid sinu otsust mõjutada?

Vajadus — oled sa kulud kokku arvanud?

Suure osa Interneti hiljutisest kasvust võib panna ärimaailma jõuliste pingutuste arvele turunduses. On selge, et ärimehed soovivad luua inimeses vajadustunnet. Kui see arvatav vajadus on loodud, nõuavad mõned organisatsioonid liikmemaksu või aastast abonentmaksu teabe või teenuse eest, mida sa esmalt said kasutada tasuta. See maks lisandub sinu igakuistele Interneti kasutamise kuludele. Sellise teguviisi tüüpiliseks näiteks on mõni elektronajaleht.

Oled sa arvanud kokku seadmestiku ja tarkvara kulud ning oma tegeliku vajaduse? (Võrdle Luuka 14:28.) Kas saab Internetti kasutada mõnes avalikus raamatukogus või koolis? Esmalt neid võimalusi kasutades saad ehk oma vajadust hinnata, ilma et peaksid investeerima kohe suure summa raha personaalarvutisse ja sellega kaasnevasse seadmestikku. Ehk saad vajaduse korral kasutada avalikku Interneti-punkti, kuni on selge, kui tihti on sul Interneti võimalusi tegelikult vaja kasutada. Pea meeles, et Internet oli olemas juba enam kui kaks aastakümmet, enne kui avalikkus seda üldse märkas, rääkimata ajast, mil ta selle järele alles vajadust hakkas tundma!

Turvalisus — kas su privaatsus on kaitstud?

Veel üks otsustav tegur on konfidentsiaalsus. Näiteks sinu e-posti sõnumit peaks nägema vaid isik, kellele soovid selle saata. Ometi on olemas võimalus, et üks nutikas ja võib-olla jultunud isik või rühm sinu kirjad siirde ajal kinni püüab või neid kontrollib. Mõni inimene kaitseb sõnumit nii, et šifreerib elektronposti tarkvaratoote abil kirja salajase sisu enne ta ärasaatmist. Teises otsas on vastuvõtjal ehk vaja samasugust tarkvara, et sõnumit lahti šifreerida.

Viimasel ajal on palju räägitud krediitkaarte puudutava ja muu salajase teabe vahetamisest Internetis kommertseesmärkidel. Kuigi arvatakse, et olulised uuendused turvalisust kindlustavad, ütleb tuntud arvutiturbe-analüütik Dorothy Denning: ”Ühtegi süsteemi pole võimalik teha täiesti turvaliseks, kuid riski saab märgatavalt vähendada tõenäoliselt sellise tasemeni, mis on tasakaalus süsteemis säilitatava teabe väärtusega ning ohuga, mida kujutavad endast nii häkkerid kui asjasse pühendatud.” Absoluutselt turvaliseks ei saa teha ühtki arvutisüsteemi, olgu sel siis Interneti-ühendus või mitte.

On sul selle jaoks aega?

Veel üks tähtis küsimus on sinu aeg. Kui kaua võtab aega Internetis navigeerimiseks vajalike vahendite installeerimine ja kasutama õppimine? Samuti juhtis üks kogenud Interneti-õpetaja tähelepanu sellele, et Internetis surfamine ”võib uuele Interneti kasutajale olla üks sõltuvusttekitavamaid ja aeganõudvamaid tegevusi”. Miks nii?

Sealt võib leida palju huvitavaid teemasid ja lugematul hulgal uusi asju. Tegelikult kujutab Internet endast raamatukogude määratut kogumit, kus hoitakse visuaalselt köitvaid dokumente. Vaid selle murdosa läbi navigeerimine võib kergesti ära neelata suurema osa õhtutundidest, enne kui sa magamisele isegi mõelda jõuad. (Vaata kasti ”Kui hinnaline on su aeg?” leheküljel 13.) Muidugi ei tähenda see, et ükski WWW-navigaator end ei kontrolli. Siiski oleks tark panna WWW-s surfamisele ajalised ja sisulised piirangud, seda eriti noorte puhul. Paljud pered teevad sedasama televiisori vaatamisega.a Nii säästetakse pere tegemistele ja vaimseks tegevuseks määratud aega (5. Moosese 6:6, 7; Matteuse 5:3, UM).

Jääd sa millestki ilma?

Aja jooksul hakatakse Interneti tehnikat arengumaadeski rohkem kasutama. Kuid meenuta inimesi, kellest oli juttu esimese artikli alguses. Enamiku teabest, mille nad said, oleks saanud kätte ka raamatukogudest või ajalehtedest, telefoni või tavaposti abi kasutades. Muidugi võib mõni neist meetoditest võtta rohkem aega ja olla kulukam. Sellele vaatamata jäävad need traditsioonilised meetodid inimkonna enamikule tõenäoliselt mõneks ajaks esmasteks suhtlusvahenditeks.

[Allmärkus]

[Pilt lk 9]

Enesekontrolli puudumisel võib võrgus surfaja lõksu sattuda