Interneti teenused ja võimalused

ÜKS Interneti tavavõimalus on ülemaailmne elektronposti ehk e-posti saate-vastuvõtu süsteem. E-post moodustab õigupoolest suure osa Interneti liiklusest ja paljud kasutavadki ainult seda Interneti võimalust. Kuidas see toimib? Sellele küsimusele vastuse leidmiseks meenutagem kõigepealt tavaposti kulgu.

Kujuta ette, et sa elad Kanadas ning soovid saata kirja oma tütrele, kes elab Moskvas. Pärast seda, kui oled ümbrikule õige aadressi kirjutanud, postitad ta — nii algab kirja teekond. Postimajast saadetakse kiri järgmisse kohta, võib-olla piirkonna või riigi väljastuskeskusse, ning seejärel postkontorisse sinu tütre elukoha lähedal.

Samamoodi liigub ka e-post. Pärast seda, kui oled kirja arvutil valmis kirjutanud, pead ära näitama oma tütre elektronposti-aadressi. Kui sa selle elektronkirja teele saadad, rändab see sinu arvutist edasi tihtipeale seadme kaudu, mida nimetatakse modemiks — see seade ühendab sinu arvuti Internetiga telefonivõrgu kaudu. Ta läheb teele ning läbib mitmeid arvuteid, mis täidavad justkui paikkondlike ja riiklike postkontorite osa. Neil on piisavalt teavet, et edastada kiri sihtarvutile, kust su tütar ta kätte saab.

Vastupidiselt tavapostile jõuab e-post lõpp-punkti, mis võib asuda isegi teisel mandril, tihti mõne minuti või vähema ajaga, kui mõni võrgu osa just ummistunud või ajutiselt rivist väljas pole. Kui su tütar oma elektronpostkasti vaatab, leiab ta sealt sinu e-posti. Tänu sellele, et e-post liigub kiiresti ja et teda võib hõlpsasti saata korraga isegi paljudele vastuvõtjatele terves maailmas, on temast saanud menukas suhtlusviis.

Uudisegrupid

Veel üks menukas teenus on Usenet. Useneti kaudu pääseb uudisegruppidesse, kus rühm inimesi saab arutada kindlaid teemasid. Mõne uudisegrupi eesmärk on osta või müüa tarbekaupu. Üldse on olemas tuhandeid uudisegruppe, ja kui kasutajal on juba Useneti-ühendus, on nende liikmeks registreerumine tasuta.

Oletagem, et keegi on ühinenud uudisegrupiga, kus vestlusteemaks on filateelia. Kui selle grupi liikmed saadavad selle harrastuse kohta välja uusi sõnumeid, saab ka uustulnuk neid lugeda. Tal pole ülevaade mitte ainult uudisegrupile saadetust, vaid ka teiste kirjutatud vastustest. Kui keegi küsib teavet näiteks mingi margiseeria kohta, võivad paljud kogu maailmast peatselt vastata ning anda teavet, mis on kohemaid kättesaadav kõigile selle uudisegrupi liikmetele.

Üks selle idee teisend on teatetahvlisüsteem BBS (Bulletin Board System). BBS sarnaneb Usenetiga, kui välja arvata see, et BBS-is asuvad kõik failid ühesainsas arvutis, mida tavaliselt hooldab üks inimene või rühm. Kuna uudisegrupi temaatika peegeldab selle kasutajate erinevaid huve, seisukohti ja moraaliväärtusi, on vaja olla ettevaatlik.

Failide ühiskasutus ja temaatiline otsing

Interneti üks algseid eesmärke oli teabe globaalne ühiskasutus. Eelmises artiklis mainitud õpetaja leidis Interneti vahendusel teise õpetaja, kes oli nõus jagama valmis kursusematerjale. Vaatamata enam kui 3000-kilomeetrisele vahemaale edastati failid mõne minutiga.

Millist abi võib saada inimene, kes ei tea, kust võib Internetis mingi teema kohta teavet leida? Nii nagu me leiame telefoninumbri telefoniraamatust, võib kasutajagi leida teda huvitavad asukohad Internetis, kui võtab esmalt ühendust nn. otsinguserveriga. Kasutaja annab ette märksõna(d), misjärel server annab vastuseks nimekirja Interneti asukohtadest, kust võib teavet leida. Üldjuhul on otsing tasuta ning võtab aega vaid mõned sekundid!

Varem mainitud farmer oli kuulnud uuest tehnoloogiast, täpsuspõllumajandusest (precision farming), kus kasutatakse arvuteid ja satelliitkaarte. Sisestanud sõnad precision farming otsinguserverisse, leidis ta nii nende farmerite nimed, kes seda viljelevad, kui ka üksikasjalikku teavet selle meetodi kohta.

World Wide Web

Interneti osa World Wide Web (WWW), ülemaailmne võrgend, võimaldab autoril tuntud-teatud allmärkuste ideed uuel moel kasutada. Kui ajakirjaartikli või raamatu autor on sisestanud teksti allmärkuse sümboli, viib see meie pilgu lehekülje alaserva, kus on ehk viide teisele leheküljele või raamatule. Interneti elektrondokumentide autorid võivad teha põhimõtteliselt sedasama, joonides ühe meetodi abil dokumendis alla või tõstes esile sõna, sõnarühma või kujutise.

Esiletõstetud sõna või kujutis on lugejale märgiks, et Internetis on selle kohta täiendavat teavet, milleks tihti on teine dokument. Lugeja võib seda Interneti dokumenti kohe näha. Dokument võib asuda isegi teises arvutis ning teises riigis. Raamatu ”Access the Internet!” autor David Peal täheldab, et see meetod ”ühendab sind tegelike dokumentidega, mitte lihtsalt ei viita nendele”.

Samuti saab WWW-s talletada ning kasutada fotosid, graafikat, animafilme, videoid ja helisid. Koduperenaine Loma, kellest rääkisime eelmise artikli alguses, hankis endale ning vaatas läbi ühe praegusi universumiteooriaid käsitleva värvilise lühifilmi. Jutustust kuulis ta oma arvuti helisüsteemist.

Võrgus surfamine

WWW-brauseri abil võib inimene kergesti ja kiiresti vaadata teavet ja värvigraafikat paljude maade arvutitest. WWW-brauseri kasutamist võiks mõneti võrrelda tegeliku reisimisega, esimene variant on vaid lihtsam. Näiteks võib külastada Surnumere käsikirjade või Washingtoni holokaustimuuseumi WWW-väljapanekut. Sellist nobedat edasi-tagasi liikumist ühest Interneti WWW-kohast teise nimetatakse tavaliselt võrgus surfamiseks.

Firmad ja teised organisatsioonid on hakanud WWW vastu huvi tundma, kuna nad näevad selles võimalust reklaamida oma tooteid või teenuseid ning pakkuda teistlaadi teavet. Nad loovad oma WWW-lehekülje, midagi elektroonilise vaateakna taolist. Kui organisatsiooni WWW-lehekülje aadress on teada, saavad võimalikud kliendid brauseri abil minna sisseoste tegema ehk teavet sirvima. Ent nii nagu igal turuplatsil, pole ka kõik Internetis pakutavad tooted ja teenused ega kogu teave kiiduväärt.

Uurijad püüavad Internetti nii turvaliseks teha, et selle abil saaks konfidentsiaalseid ja kaitstud tehinguid sooritada. (Hiljem räägime turvalisusest rohkem.) Sellest kommertstegevusest tingitud tihedama liikluse tõttu arendatakse teist ülemaailmset Internetti, millele mõni on pannud nimeks Internet II.

Mis on IRC?

Üks teine Interneti tavateenus on Interneti retranslatsioonvestlus IRC (Internet Relay Chat). IRC laseb rühmal inimestel üksteisele pseudonüümi all hetkeliselt sõnumeid saata. Kuigi seda kasutavad mitmes vanuserühmas inimesed, on see eriti populaarne noorte hulgas. Ühenduse saanud kasutaja võib kontakteeruda paljude teiste kasutajatega tervest maailmast.

Kasutajad loovad nn. vestlustube ehk vestluskanaleid, kus vesteldakse kindlal teemal, nagu ulme, filmid, sport või armulood. Kõik vestlustoas sisse tipitud sõnumid ilmuvad peaaegu samaaegselt iga selles vestlustoas olija arvutiekraanile.

Vestlustuba sarnaneb paljus üheaegselt suhtleva-vestleva seltskonnaga, erandiks on vaid see, et kõik vestlevad lühikeste sõnumite sissetippimise teel. Vestlustoad tegutsevad tavaliselt ööpäevaringselt. Muidugi mõistavad kristlased, et Piibli põhimõtted seltskonna kohta, nagu see, mis on kirjas 1. Korintlastele 15:33, kehtivad igal elualal, ka vestlusrühmades osalemise puhul.a

Kes katab Interneti kulud?

Sa mõtled ehk, kes maksab kaugreiside eest Internetis. Väljaminekud maksavad kinni kõik kasutajad, nii juriidilised kui eraisikutest kasutajad. Lõppkasutajale ei esitata aga tingimata kaugekõnearvet isegi siis, kui ta on külastanud paljusid võrgukohti välismaal. Enamik kasutajaid on sõlminud oma lähikonnas lepingu Interneti teenust pakkuva firmaga, kellele kasutaja paljudel juhtudel maksab kindlaksmääratud kuumaksu. Tavaliselt annab teenuse pakkuja kasutajale kohaliku telefoninumbri, et telefoniarve väga suureks ei kasvaks. Eestis võib kuu teenusmaks sõltuvalt teenusest alata umbes 40 kroonist ning ulatuda üle 1000 krooni.

Nagu näed, on Internetil tohutu potentsiaal. Ent kas sa peaksid asuma sellele informatsiooni kiirteele?

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 7]

Interneti aadressid. Mis need on?

Internetti ühendatud inimese tunneb ära elektronposti aadressist. Oletame, et sa soovid saata e-posti sõbrale, kelle elektronposti aadress on drg@tekwriting.com.b Selles näites on isiku kasutajanimi ehk logimisnimi ”drg”. Inimesed kasutavad logimisnimena tihtipeale oma nime algustähti või täisnime. @-sümbolile järgnev tähekombinatsioon võib tähistada nende tööandjat, töökohta või elektronposti teenuse pakkujat. Meie näites viitab viimasele ”tekwriting”. Ühendriikide aadresside lõpuosa näitab, millise organisatsiooni kaudu elektronposti ühendus on loodud. Meie näites viitab ”com” kommertsasutusele. Haridusasutused kasutavad samasugust nimereeglit, nende aadress lõpeb ainult lühendiga ”edu”, mittetulundusorganisatsioonide oma aga lühendiga ”org”. Teiste riikide elektronposti-standard lõpeb tavaliselt riigi koodiga. Näiteks kõneleb aadress lvg@spicyfoods.ar sellest, et ”lvg” logimisnimega isiku ühendus kulgeb läbi Argentina firma ”spicyfoods”.

Teistliiki aadress aitab Internetist üles leida WWW-dokumendi. Oletame, et teavet vihmametsade alaste uuringute kohta leiab WWW-dokumendist aadressil http://www.ecosystems.com/research/forests/rf. Tähekombinatsioon ”http” (Hypertext Transfer Protocol) märgistab protokolli, mis võimaldab kasutada teatud liiki WWW-dokumenti, ning ”www.ecosystems.com” näitab WWW-serveri, arvuti nime, mis meie näites kannab kommertsettevõte nime ”ecosystems”. WWW-dokumendi enda nimi on aadressi lõpuosas — ”/research/forests/rf”. WWW-aadressi kutsutakse tihti lühendatult URL-iks ehk üldiseks ressursiaadressiks (Uniform Resource Locator).

[Allmärkus]