Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g97 8/10 lk 15-17
  • Gepard — kaslastest kiireim

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Gepard — kaslastest kiireim
  • Ärgake! 1997
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Kiire kaslane
  • Laiguline iludus
  • Gepardiema hoolitsus
  • Ka jahipidajale peetakse jahti
  • Kõrgeima klassi sprinter
    Ärgake! 1996
  • Loomad lastevanematena
    Ärgake! 2005
  • Lõvid — Aafrika suursugused lakaga kaslased
    Ärgake! 1999
  • Kassi kare keel
    Kas see on kavandatud?
Veel
Ärgake! 1997
g97 8/10 lk 15-17

Gepard — kaslastest kiireim

”ÄRGAKE!” KEENIA-KORRESPONDENDILT

PÄIKESEST põlenud savann õhkas kuumust. Meie binoklid olid suunatud tommide karjale, kelle kuldsed vöötidega küljed särasid loojuva päikese viimastes valguskiirtes. Üsna lähedal, termiidipesa otsas, oli end sisse seadnud veel keegi, kelle pilk oli samuti gasellidele suunatud. See oli laiguline kaslane oma poegadega. Tema kollakad silmad uurisid valvsalt ümbrust. Äkitselt tõmbusid tema musklid pingule, ta tõusis aeglaselt püsti ning hiilis karja poole. Pojad näisid teadvat, et neil tuleb tema tagasitulekut ootama jääda.

Ettevaatlikult liikus ta edasi, peites end väikeste põõsaste ning pikkade rohututtide taha. Tema liigutused olid nõtked ja kindlad. Jõudnud oma jahisaagile 200 meetri lähedusse, tardus ta äkitselt paigale. Üks gasellidest oli tõstnud oma pea ning vaatas tema poole, kuid jätkas siis söömist. Veel kord üritas ta neile läheneda. Ta jõudis pahaaimamatutele loomadele 50 meetri lähedusse, enne kui otsustas rünnata. Korraga hüppas ta nagu lahtilastud vedru ja kadus õhtuhämarusse. Ainsa hetkega tormas ka gasellikari igas suunas laiali, kuid kass ei lasknud silmist oma väljavalitud jahisaaki. Ta kihutas mööda tasandikku, jõudes kiiresammulisele gasellile üha lähemale.

Hirmunud loom tormas kord ühele, kord teisele poole, et põgeneda oma jälitaja eest, kuid tema oskuslikud manöövrid polnud võrreldavadki kassi välkkiire sööstuga. Jõudnud oma saagile umbes meetri lähedusse, sirutas gepard välja esikäpa, et tabada oma tulevast ohvrit. Kuid just sel hetkel komistas ta kergelt. Ning järgmisel silmapilgul oli gasell tema silmist kadunud.

Hingetult jäi gepard seisma, istus ning vaatas oma näljaste poegade poole. Mina aga rabatult oma naise poole. Olime äsja näinud hämmastava gepardi võimsat sööstu.

Kiire kaslane

Gepard võib tõepoolest tormata kui tuul. On uskumatu, et ta võib paigalseisust vaid kahe sekundiga arendada ligikaudu 65-kilomeetrise tunnikiiruse! Ta võib saavutada isegi kuni 110-kilomeetrise tunnikiiruse. Ta on kiireim maismaa loom. Võidusõiduhobune võib saavutada veidi üle 72-kilomeetrise tunnikiiruse ning hurt võib joosta umbes 65 kilomeetrit tunnis. Kuid gepard suudab sellise kiirusega tormata vaid lühikest vahemaad.

Gepard on saleda kehaga, pikkade ja sihvakate jalgade ning painduva nõgusa seljaga. Gepardi pikk laiguline saba aitab tal säilitada tasakaalu, kui ta suurel kiirusel kurve teeb ning pöörab. Kõige kiirema sööstu puhul võivad tema hüpped olla rohkem kui 6 meetri pikkused. Sellise kiiruse saavutamisel on talle abiks tema unikaalsed jalad, mis meenutavad küll rohkem koera kui kassi jalgu. Küünised võimaldavad tal maapinnaga nakkuda ja seega jõulisemalt joosta.

Laiguline iludus

Gepardi nägu on tõeliselt omapärane ja ilus. Silmadest suunurkadeni jooksevad kaks kitsast triipu, mis annavad talle kurva, peaaegu haleda ilme. Tema lühike ühtlaselt tumedate väikeste laikudega karvkate on tihtipeale heledat punakaspruuni värvi, kõhu alt aga valge. Pojad on sündides palju tumedamad ning neil on tihe ja pikk sinakashall lakk, mis algab kaela juurest ning lõppeb saba juures.

Gepard laseb kuuldavale kuriseva hääle või kudistab nagu lind. Selliseid häälitsusi, mida on kuulda kuni 2 kilomeetri kaugusele, kasutab ta poegade ja teiste geparditega suhtlemiseks.

Võrreldes teiste kaslaste lõvi ja leopardiga, on gepardi iseloom leebe ja rahulik. Kui ta on rahul, nurrub ta nagu hiigelsuur kodukass. Inimestega kohaneb ta kiiresti ning teda on isegi kodustatud. Muidugi pole gepard mingi kodukass. Täiskasvanud gepard kaalub 45 kilogrammi või rohkemgi ning tema teravad hambad ja küünised teevad temast ohtliku looma, kelle suhtes tasub ettevaatlik olla.

Gepardil pole kaasasündinud oskust jahti pidada, seda peab talle õpetama ema. Kui gepardi pojad on kasvanud üles vangistuses, ei oska nad jahisaaki hiilida ega püüda. Ema ja pojad söövad koos rahulikult, ilma et nad tülitseksid ja kiskleksid, mis on tavaline koos söövate lõvide puhul. On teada, et gepardid on kuivadel aladel söönud isegi mahlakaid meloneid.

Aafrika looduskaitsealadel käinud turiste on üllatanud see, kui kartmatud need rahulikud kaslased olla võivad. Pole sugugi haruldane näha täiskasvanud gepardit otsimas päikesevarju turistide furgooni juurest või hüppamas auto kapotile ning uudistamas läbi tuuleklaasi hämmastunud ja tihtipeale ka ehmunud reisijaid.

Gepardiema hoolitsus

Emane gepard võib tuua ilmale pesakonna, kuhu kuulub kuni kuus väikest poega. Ta kaitseb neid vapralt ja hoiab neid hoolega peidus, viies neid paari esimese kuu jooksul tihti ühest kohast teise. Kuid vaatamata gepardiema pingutustele oma poegi kaitsta, näib, et vaid kolmandikul poegadest õnnestub täiskasvanuks saada.

Gepardiemal pole sugugi lihtne oma poegade eest hoolitseda. Pojad on energilised ja tohutult mänguhimulised. Tihti varitsevad pojad oma puhkava ema saba ning kargavad selle peale, kui see oma saba kassidele omasel viisil viibutab. Maadeldes, üksteist hammustades ja taga ajades ei märka nad tihtipeale ohtlikke kiskjaid, kes neid pidevalt ümbritsevad.

Ka jahipidajale peetakse jahti

Gepardil on looduses palju vaenlasi, näiteks lõvid, leopardid ja hüäänid. Kuid gepardi suurim vaenlane on inimene. Tema ilusast laigulisest kasukast valmistatud riideesemeid peetakse hinnaliseks ning tema nahast tehakse vaipu ja trofeesid. Neid väledaid loomi on kinni püütud ning sportlikuks jahipidamiseks välja õpetatud. Kuna gepardid vangistuses ei paljune, on neid käidud otsimas isegi nende levila kõige kaugemates paikades. Gepardi elupaikade hävimine on samuti tema ellujäämist ohustanud, seepärast võib teda nüüdseks Ida-Aafrikas leida peamiselt looduskaitsealadelt.

Aastal 1900 hinnati 44 riigis gepardite arvu 100000 isendile. Praegu on neid 26 riigis, peamiselt Aafrikas, ehk vaid 12000. Selle ilusa laigulise kaslase kaitsmiseks tehakse küll pingutusi, kuid vaatamata sellele langeb gepardi arvukus pidevalt.

On neid, kes arvavad, et gepardit polegi võimalik väljasuremise ohust päästa. Kuid on lohutav teada, et tuleb aeg, mil inimene hakkab õigesti täitma Jumala antud kohustust ’valitseda .. kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad’, nende eest hoolitseda ja neid kaitsta (1. Moosese 1:28). Alles siis on kindel, et sellised ilusad kaslased nagu gepardid valmistavad maa elanikele igavesti rõõmu.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga