Tõeliselt mitmekülgne puuvili avokaado
”Ärgake!” Kolumbia-korrespondendilt
HISPAANIA konkistadoorid, kes elasid 16. sajandi alguses, polnud eales midagi sellist näinud. See meenutas suuruselt ja kujult suurt pirni, kuid jäi isegi küpsena roheliseks. Selle viljaliha oli pehme ja võitaoline ning veidi pähkli maitsega. Lõpuks sai see tuntuks avokaadona, mis tuleb asteegikeelsest sõnast ahuacatl.
Esimest korda tutvustas avokaadot Euroopa üldsusele Martín Fernández de Enciso aastal 1519. Enciso oli näinud seda puuvilja Kolumbias selle koha lähedal, mida praegu Santa Marta’na tuntakse, ajal, mil hispaanlased olid ühel oma esimestest ekspeditsioonidest Lõuna-Ameerikasse. Nende uurimisreiside ajal maitsesid eurooplased peale avokaado esimest korda veel teisigi uusi toite, näiteks šokolaadi, maisi ja kartulit.
Muidugi polnud ükski neist toitudest uus. Läänepoolkera paraskliimaga alade põliselanikud olid tundnud ja söönud neid juba sajandeid. Mõningate põliselanike suguharude hulgas peeti avokaadot nii hinnaliseks, et seda kingiti pulmadeks ja pakuti külalistele.
Avokaadode kasvatamine
Tänapäeval kasvatatakse avokaadosid paljudes sooja ja mõõduka kliimaga maades, nagu Austraalias, Filipiinidel, Iisraelis, Keenias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Avokaado on üks 20 troopilisest puuviljast, mis on saanud tähtsaks kaubaartikliks kogu maailmas.
Ameerika troopikamaades kasvab aga mitmesuguseid avokaadosid. Mõne viljad on kõigest kanamuna suurused, teised aga keskmise meloni suurused, kaaludes kuni 2 kilogrammi. Nende värvus varieerub rohelisest tumepunakaslillani. Mõne avokaado koor on krobeline ja habras, teiste oma aga õhuke ja sile. Kuid ühes aias on võimalik kultiveerida ka ühesuguse väljanägemise ja kvaliteediga avokaadosid.
Õitsemisajal on avokaadopuud täis tuhandeid kahvatukollaseid õisi, avokaadoks saab aga ainult üks 5000 õiest. Avokaado õite omapäraks on see, et igaühel neist on tolmukad ja emakas. See võimaldaks nende isetolmlemise, kui avokaadopuul poleks imepärast mehhanismi, tänu millele tolmukad ja emakas valmivad eri ajal.
Mõnede avokaadode õied avanevad hommikul emasõitena ning sulguvad keskpäeval. Samad õied avanevad uuesti õhtul, kuid siis juba tolmukandjatena. Teistel lähedal kasvavatel avokaadopuudel võib see tsükkel toimuda vastupidises järjekorras. Tolmeldamine leiab aset siis, kui lähestikku on puud, millel ühel on parajasti emasõied, teisel aga isasõied. Puid tolmeldavad ka mesilased ja teised putukad. Seega teeb nende puude viljakandmise võimalikuks päikesevalguse, soojuse, putukate, tuule ja asukoha keerukas koostöö.
Toitev ja kasulik
Avokaado on suure toiteväärtusega, ta sisaldab palju valku, riboflaviini, niatsiini, kaaliumi ja C-vitamiini. Öeldakse, et avokaados on vähemalt 11 vitamiini ja 14 mineraali. Mõningates Kesk-Ameerika piirkondades peetakse avokaadot koos tortiljaga täisroaks. Avokaados on ka palju rasva ja tema õli sarnaneb oliiviõliga, kuna ta sisaldab monoküllastamata rasvhappeid. Seda õli kasutatakse ka seebi tootmisel ja kosmeetikas.
Peaaegu iga avokaadopuu osa on kasulik. Puitu kasutatakse kütusena. Seemneid tarvitatakse Lõuna-Ameerikas riiete märgistamiseks, kuna need jätavad kustutamatu märgi. Mõningates kohtades Filipiinidel tehakse avokaado lehtedest teed. Koort võib aga väidetavasti kasutada naha parkimiseks.
Kuidas avokaadosid osta ja süüa
Kui sa lähed avokaadosid ostma, ära püüa nende küpsust värvuse järgi hinnata, kuna neid on erisuguse värvusega. Pigista puuvilja õrnalt. Kui puuvili on veidi pehme, on ta küps. Avokaadosid tuleb hoida soojades ja hästiventileeritavates kohtades ning nende küpsemisele aitab mingil määral kaasa see, kui mässida nad ajalehepaberisse. Neid võib hoida ka külmkapis, ja seda isegi siis, kui nad on lahti lõigatud. Kui pritsida lahtilõigatud viljaliha sidrunimahlaga, aitab see ära hoida tumenemist.
Paljudele meeldib süüa avokaadot koos tsitrusviljade või tomatitega. Nende maitset võib parandada teravamaitselise kastmega. Lisaks sobib avokaado hästi krevettide, krabide ja merivähkidega ning annab maitset paljudele kastmetele. Mõned inimesed teevad avokaadost ja teistest puuviljadest värskendavat mahla.
Kui avokaadod püreestada ning lisada neile vürtse ja teisi koostisosasid, saab maitsva leivamäärde, mida võib süüa kuivküpsistega. Märkimata ei saa muidugi jätta guacamole’i, mille koostisesse kuuluvad avokaado, tomat, sibul, paprika ja vürtsid. Avokaadot võib pakkuda ka küpsetatud toiduga, osana põhiroast. Sel juhul tuleb see lisada viimasel minutil, et see ei oleks kuumas.
Võib-olla on avokaado juba sinu toidusedelis tähtsal kohal. Mõningates maakera osades on see aga eksootiline ja haruldane puuvili. Kui sa pole avokaadot kunagi maitsnud, miks mitte teha seda järgmine kord, kui selleks võimalus avaneb. Sulle võib see tõeliselt mitmekülgne puuvili maitsma hakata.