Vaatleme maailma

Vihmametsad

Varem teati, et Indias kasvavad vihmametsad üksnes lõunapoolses Kerala osariigis. Hiljuti aga avastas keskkonnakaitsja Saumyadeep Dutta kirdeosariikide Assami ja Arunachal Pradeshi vahel 500 ruutkilomeetri suuruse vihmametsaala, annab teada New Delhi ajakiri „Down to Earth”. Selles metsas on väga mitmekesine loomastik – „32 liiki imetajaid ja 260 liiki linde, kaasa arvatud sellised haruldased liigid nagu elevant, tiiger, pantrik, pangoliin, huulkaru, tumesambar, huulok, faasanlane Lophura leucomelana, suur-sarviklind ja part Cairina scutulata”. Ent „Down to Earth” märgib, et rahvusvaheline nõudlus puidu järele ohustab paljusid vihmametsasid. Mõned loodusteadlased kardavad, et kui puid võetakse maha liiga palju, muudetakse vihmametsad lihtsalt põllumajandusmaaks.

Tiigri möire

Miks näib tiigri möire peale loomade muutvat rammetuks ka mõningaid inimesi? Teadlased USA Põhja-Carolina instituudist, mis uurib loomade suhtlemist, „on teinud kindlaks, et tiiger tekitab „infraheli”, urisedes nii madala häälega, et inimesed seda ei kuule”, ütleb Londoni ajaleht „The Sunday Telegraph”. Inimesed kuulevad üksnes üle 20 hertsi sagedust heli, kuid tiiger „uriseb sagedusel 18 hertsi või alla selle ja möirgab ühtaegu inimesele kuuldavalt, mille tõttu inimesed lausa tunnevad tiigri möiret, mis tekitab hetkelist rammetust, nagu ütleb eespool mainitud instituudi president Elizabeth von Muggenthaleri”, selgitab ajaleht. Seda tunnet on kogenud isegi staažikad tiigridresseerijad.

Pehmendamine lõhkeainetega

Kokad pehmendavad tavaliselt sitket liha, vasardades seda lihavasaraga või lisades sellele pulbrit, mis sisaldab liha pehmendavaid ensüüme. Kuid USA Marylandi teadlased on katsetanud liha pehmendamist tugevate lööklainetega, nagu teatab ajakiri „New Scientist”. Teadlased asetavad lihatüki veega täidetud plastmassist prüginõu põhja terasplaadile. Seejärel lõhkavad nad selles nõus väikese koguse dünamiiti. „Lööklaine levib vees läbi liha,” ütleb teadaanne, „õnnetu prüginõu lendab aga kahjuks tükkideks.” Peale selle, et liha saab pehmeks, hävivad sel viisil ka bakterid, nagu näiteks E. coli bakterid, mis võivad tekitada toidumürgitust. Siiski märgib Ameerika Lihainstituudis töötav Randy Huffman: „Igapäevaelus on seda meetodit küll väga raske kasutama hakata.”

Laevad levitavad haigusi

„Laevade ballastveega levivad haigused üle kogu maakera ja see ohustab nii inimesi, loomi kui ka taimi,” ütleb Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. Laevad kasutavad ballastvett püstivuse tagamiseks ning lasevad selle merre või vahesadamatesse. USA Marylandi Smithsoni keskkonna uurimise keskuse teadlased leidsid, et ookeanilaevade ballastvesi sisaldab suurel hulgal baktereid ja viiruseid. Chesapeake’i lahes uuriti 15 laeva ballastvett, mille planktonist leiti kooleratekitaja baktereid. Üks liiter ballastvett sisaldas tavaliselt umbes 830 miljonit bakterit ja 7400 miljonit viirust, mida oli kuus kuni kaheksa korda rohkem kui teisi organisme.

Liiga palju mänguasju

„Üks hiljutine uuring näitab, et lapsed ei oska varsti enam üldse mängida, sest neil on liiga palju mänguasju ja mänge,” teatab Londoni ajaleht „The Sunday Times”. See uuring korraldati osaliselt põhjusel, et Suurbritannias ollakse mures selle pärast, et „vanemad annavad lastele mänguasju ning lasevad neil mängida arvutiga ja vaadata televiisorit, selle asemel et ise nendega tegeleda”. Pärast seda, kui Oxfordi ülikooli professor Kathy Sylva oli uurinud 3000 last vanuses 3–5 aastat, tegi ta järelduse: „Kui lastel on liiga palju mänguasju, siis nende tähelepanu hajub, ja kui laste tähelepanu on hajutatud, ei suuda nad hästi õppida ega mängida.”

Töödepressioon

„Üha enam inimesi kogeb pingeid, läbipõlemist ja depressiooni, ... mida põhjustab töö,” teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. ÜRO Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmeil on Suurbritannias igast kümnest töötajast kolmel psüühikahäired ning USAs kannatab iga kümnes töötaja kliinilise depressiooni all. Saksamaal jääb depressiooni tõttu enneaegselt pensionile peaaegu seitse protsenti töötajaid. Üle poole Soome tööjõust kannatab stressisümptoomide all. Poolas kasvasid 1999. aastal järjest suureneva tööpuudusega kaasnevad pinged 50 protsenti ning samal ajal kasvas ka enesetappude arv. Raport ennustab, et uute tehnoloogiate ja juhtimismeetodite kasutuselevõtmine töökohtades põhjustab edaspidi veelgi rohkem depressiooni. Peale selle öeldakse samas raportis, et „aastaks 2020 saavad stress ja psüühikahäired liiklusõnnetuste, AIDSi ja vägivalla asemel peamiseks tööaja kaotuse põhjuseks”.

Eesti kaitseväe kaplaniteenistus

Ajaleht „Postimees” kirjutab, et 2001. aasta märtsi seisuga on Eesti kaitseväe kaplaniteenistuses 15 kaplanit. Nad esindavad luteri, baptisti, nelipühi, metodisti ja õigeusu kirikut. Kaplan on nii vaimulik kui ka ohvitser. Eesti kaitsejõudude peastaabi staabiohvitser Merle Lember ütleb, et „kaplan peab suutma sõduriga sammu pidada ka lahinguväljal” ja seetõttu „on kaplaniks olemise eeltingimuseks lisaks teoloogilise hariduse ja koguduse praktika olemasolule vastav sõjaline väljaõpe”. Eesti Luterliku Tunni juhatuse liige Tiiu Pikkur ütleb, et kui kaplan pole eri- ja sõjaolukorras muuga hõivatud, „jälgib ta rahvusvaheliste sõjapidamise reeglite täitmist”. Küsimusele, kas pole tegemist vastuoluga, kui vaimulik on sõjaväevormis, vastab ta muu hulgas järgmiselt: „Sõjaväkke võtmine ei tähenda inimese väljaheitmist kristlikust ühiskonnast.” Samas on ajaloolane Edward Gibbon algkristlaste kohta öelnud, et „nad keeldusid võtmast mingilgi viisil aktiivselt osa ... impeeriumi sõjalisest kaitsest”.

Taimed tõhusamad kui pestitsiidid

Ida-Aafrika talupidajad kasutavad maisisaagi parandamiseks pestitsiidide asemel taimi, annab teada ajakiri „New Scientist”. Sealsetel maisikasvatajatel tuleb lahingut pidada kahe suure vaenlasega. Üks neist on parasiittaim Striga hermonthica, mis hävitab 10 miljardi dollari väärtuses maisisaaki aastas. Kenya teadlane Ziadin Khan avastas, et see parasiittaim ei kasva aga seal, kus maisi vahele on külvatud desmoodiumi. Teiseks maisi vaenlaseks on leediklaste vastsed, kes enamikul aastatel söövad ära kolmandiku maisisaagist. Kuid Khan avastas, et leediklased eelistavad maisile kohalikku taime purpur-hiidhirssi. Kui talupidajad külvavad seda taime oma põldudele, meelitavad nad putukad ära maisi pealt. Need kõrrelised eritavad kleepjat ainet, mille külge vastsed kinni jäävad ja hukkuvad. „Taimi on parem ja palju odavam kasutada kui pestitsiide,” ütleb Khan. „Ja see on tõstnud siin saagikust 60 kuni 70 protsenti.”

Petis arheoloog

Üks Jaapani kuulsamaid arheolooge, keda on nimetatud tema näiliselt hämmastavate avastuste tõttu jumalikuks väljakaevajaks, on osutunud petiseks. Tänu Jaapani ajalehe „Mainichi Shimbun” ülesseatud videokaamerale tabati see arheoloog otse teolt, kui ta peitis väljakaevamispaika kivist esemeid, enne kui kaevemeeskond kohale saabus. Suutmata enda vastu esitatud süüdistusi tagasi lükata, möönis see arheoloog, et mattis maha esemed, mis olid kuulunud tema enda kollektsiooni. Nüüd vaadatakse uuesti üle kogu tema 30 aasta pikkuse töö tulemused. Raamatukirjastajad eeldavad, et neil tuleb seetõttu arheoloogilistes teatmeteostes ja kooliraamatutes muudatusi teha.

Õnnetused lastega

Maailma rikkamates riikides on peamiseks laste surmajuhtumite põhjuseks õnnetused, nagu selgub ÜRO Lastefondi (UNICEF) uuringus, mis korraldati 26 riigis. „Neis riikides oli peaaegu 40 protsenti 1–14-aastaste laste surmajuhtumitest seotud vigastustega”, mis teeb kokku umbes 20 000 surmajuhtumit aastas, teatab Jaapani ajaleht „Mainichi Daily News”. Tegurid, mis suurendavad lastega õnnetuste juhtumise tõenäosust, on vaesus, see, et lapsi kasvatab üksikvanem, suured perekonnad ning see, et vanemad kasutavad uimaaineid. UNICEF andis nõu vaadata järele, kas kiivrid, auto turvatoolid, turvavööd ja suitsuandurid on korras, pidada tihedalt asustatud paikades kinni kiirusepiirangutest, teha kindlaks, et lapsed arstirohtusid kätte ei saaks, ning kontrollida, kas laste mänguväljakud vastavad turvanõuetele.