Ta otsustas kuulata Jumala Sõna

KUI erisugused ideoloogiad 1937. aasta süngetel päevadel paljudes Euroopa maades pingeid põhjustasid, seisid tõelised kristlased kaaluka valiku ees. Kas kuulata Jumala või inimeste sõna? (Apostlite teod 5:29.) Kutsealused noormehed teadsid, et Jumalale kuuletumine võib maksta nende elu.

Antonio Gargallo, 19-aastane hispaanlane, seisiski sellise valiku ees. Hispaania kodusõda oli juba ligi aasta jagu veninud, ja nüüd kutsuti teda teenima kindral Franco natsionalistlikesse vägedesse. Eelmisel aastal oli Antoniost saanud ristitud Jehoova tunnistaja ja ta oli lugenud Pühakirja nõuannet, et Jumala sulased peaksid jääma neutraalseks ja isegi mitte õppima sõdima (Jesaja 2:4; Johannese 17:16). Tahtmata saada sõduriks ja tappa oma kaasmaalasi, proovis Antonio põgeneda Prantsusmaale, kuid ta tabati ja viidi sõjaväe barakkidesse Huesca provintsi Jacasse Prantsuse piiri ääres.

Sõjaväetribunal seadis ta karmi valiku ette: võtad relva või sind hukatakse. Antonio otsustas kuulda Jumala sõna. Veidi enne oma hukkamist kirjutas ta oma emale ja õele, kes ei olnud Jehoova tunnistajad, järgmise kirja:

„Mind on arreteeritud ja ilma ülekuulamiseta surma mõistetud. Täna õhtul lõpeb minu maine elu. Ärge kurvastage ja ärge nutke ..., sest ma kuuletun Jumalale. Igatahes kaotan ma väga vähe, sest kui Jumal tahab, saan uue ja parema elu. ... Olen viimse tunni lähenedes väga rahulik. Palun võtke vastu viimne kallistus oma pojalt ja vennalt, kes teid väga armastab.”a

Kolm sõdurit raporteerisid, et teel oma hukkamisele laulis Antonio kiituslaule Jehoovale. Sellised ohvrid ei jää märkamata Jumalale ja tema Pojale. Me võime olla kindlad, et Antonio sarnased ustavad kristlased saavad kätte oma tasu ülestõusmises (Johannese 5:28, 29).

[Allmärkus]