„Vangis usu pärast”
„ÄRGAKE!” POOLA-KORRESPONDENDILT
LÕUNA-POOLAS 60 kilomeetri kaugusel Tšehhi piirist asuva Auschwitzi koonduslaagri raudväravatel on tänase päevani sõnad „Arbeit Macht Frei” (’Töö teeb vabaks’).a Ent need sõnad on vastuolus sellega, mida enamik neist väravatest aastatel 1940–1945 sisenenuid pidi kogema. Neil aastatel suri Auschwitzis natside käe läbi üle miljoni inimese. Ometi oleksid ühe grupi liikmed pääsenud vabadusse igal ajal.
Mis oli nende vabaduse hind? Vabaks võidi lasta iga Jehoova tunnistajast vang, kes kirjutab alla dokumendile, milles ta kinnitab, et loobub tegutsemast aktiivse tunnistajana. Mida enamik neist otsustas? Ajaloolane István Deák ütleb, et tunnistajad „sarnanesid algkristlastega, kes lasid end pigem lõvidel nahka panna, kui tõid Rooma keisri altarile väikse ohvri”. Selline hoiak on kahtlemata väärt meelespidamist – mida ongi tehtud.
Kaks kuud alates 2004. aasta 21. septembrist oli Auschwitz-Birkenau riikliku muuseumi peasaalis üleval näitus, mis oli pühendatud vaid Jehoova tunnistajatele. Näituse teemaks oli asjakohaselt „Vangis usu pärast – Jehoova tunnistajad ja natsirežiim”. Väljapanek koosnes 27 ajalooainelisest näitusetahvlist, mis jutustasid tunnistajate vankumatust otsusekindlusest säilitada natsiajastul kristlik erapooletus.
Paljusid külastajaid liigutas sügavalt selle kirja koopia, mille oli vanglast saatnud hollandlanna Deliana Rademakers. Ta kirjutas oma perekonnale: „Vandusin täita Jehoova tahet. ... Olge vaprad ja kartmatud. Jehoova on meiega.” Aastal 1942 viidi Deliana Auschwitzi, kus ta napilt kolm nädalat hiljem suri.
Auschwitzis oli kokku umbes 400 tunnistajat. Kolm neist, kes ellu jäid, viibisid ka näituse avamisel, kus nad jutustasid oma läbielamistest ja vastasid ajakirjanike küsimustele. Nendest kiirgus sedasama meelekindlust, mis oli neil aidanud laagrioludes ellu jääda.
Muuseumi teadlane Teresa Wontor-Cichy kirjutab raamatus „Więzieni za wiarę–Świadkowie Jehowy w KL Auschwitz” (Usu pärast vangis – Jehoova tunnistajad Auschwitzi koonduslaagris): „Selle väikse grupi hoiak avaldas vangidele positiivset mõju ning nende päevast päeva kestnud otsustav vastupanu tugevdas teistes veendumust, et inimesed suudavad mis tahes tingimustes jääda oma põhimõtetele truuks.”
Tegelikult pole vangistuses ja surmas Jeesus Kristuse järelkäijatele mitte midagi uut – ka tema arreteeriti ja hukati usu pärast (Luuka 22:54; 23:32, 33). Hukati ka Jeesuse apostel Jakoobus. Apostel Peetrus oli vangis ning apostel Paulust peksti ja pandi korduvalt vangi (Apostlite teod 12:2, 5; 16:22–25; 2. Korintlastele 11:23).
Samuti on Euroopa Jehoova tunnistajad olnud 1930. ja 1940. aastatel säravaks näiteks usu kohta Jumalasse. On kiiduväärt, et nad Auschwitzi muuseumilt tunnustust on leidnud.
[Allmärkus]
a Auschwitz koosneb tegelikult kolmest põhiosast. Need on Auschwitz I (pealaager), Auschwitz II (Birkenau) ja Auschwitz III (Monowitz). Enamik kurikuulsatest gaasikambritest asus Birkenaus.
[Pilt lk 10]
Kolm Auschwitzis ellujäänut hoidmas tahvlit, millel on näituse pealkiri
[Pildid lk 11]
Deliana Rademakers ja kiri, mille ta vangis olles kirjutas
[Allikaviide]
Väikesed fotod: Zdjęcie: Archiwum Państwowego Muzeum Auschwitz-Birkenau
[Pildi allikaviide lk 10]
Torn: Dzięki uprzejmości Państwowego Muzeum Auschwitz-Birkenau