Uue maailma tõlge

Definitsioon: Pühakirja tõlge, mille Jehoova võitud tunnistajatest koosnev komitee on otse heebrea, aramea ja kreeka keelest tänapäeva inglise keelde tõlkinud. Nad on oma töö kohta öelnud järgmist: „Selle teose tõlkijad, kes kardavad ja armastavad Jumalat, Pühakirja Autorit, tunnevad Tema ees erilist vastutust anda tema mõtted ja teadaanded edasi nii täpselt kui võimalik. Samuti tunnetavad nad oma vastutust teadmishimuliste lugejate ees, kes peavad igavese pääste taotlemisel tuginema Kõigekõrgema Jumala inspireeritud Sõna tõlkele.” Esialgu, aastatel 1950 kuni 1960, avaldati see tõlge osade kaupa. Tõlked teistesse keeltesse põhinevad ingliskeelsel tõlkel.

Mis on „Uue maailma tõlke” aluseks?

Heebrea Kirjade tõlkimisel on kasutatud alusena Rudolf Kitteli Biblia Hebraica aastatel 1951—1955 ilmunud väljaandeid. „Uue maailma tõlke” revideerimisel aastal 1984 on kasutatud selle ajakohastamiseks 1977. aasta väljaannet Biblia Hebraica Stuttgartensia. Samuti on kasutatud Surnumere kirjarulle ja paljusid varasemaid teistesse keeltesse tehtud tõlkeid. Kristlike Kreeka Kirjade tõlkimisel on kasutatud esmajoones Westcotti ja Horti poolt 1881. aastal väljaantud kreekakeelset standardteksti, kuid on võetud arvesse ka paljusid teisi standardtekste ning ka tervet hulka varasemaid teistesse keeltesse tehtud tõlkeid.

Kes olid selle tõlkijad?

Oma tõlke kirjastamisõigusi kinkides esitas Uue maailma Piibli tõlke komitee palve, et komitee liikmed jääksid anonüümseks. Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing on nende palvest lugu pidanud. Tõlkijad ei otsinud au endale, vaid ainult Pühakirja jumalikule Autorile.

Kõigi nende aastate jooksul on ka teised tõlkekomiteed võtnud samasuguse seisukoha. Näiteks öeldakse New American Standard Bible viidetega väljaande (1971) kaaneümbrisel: „Me ei ole kasutanud viite või soovitusena ühegi õpetlase nime, sest oleme seisukohal, et Jumala Sõna räägib ise enda eest.”

Kas see on tegelikult õpetlaslik tõlge?

Kuna tõlkijad on tahtnud jääda anonüümseks, siis ei saa sellele küsimusele vastata nende haridustasemele viidates. Tõlget tuleb hinnata selle enda väärtuse järgi.

Milline tõlge see siis on? Esmajoones on see täpne, üldjoontes sõnasõnaline tõlge algkeeltest. See ei ole vabatõlge, kus tõlkijad jätavad välja üksikasju, mida nad peavad ebaoluliseks, ja lisavad mõtteid, mida nad peavad vajalikuks. Uurijatele on abiks see, et mitmetes väljaannetes on üksikasjalikke allmärkusi, mis toovad ära eri tõlkevariandid, kui on alust väljendeid mitmel moel edasi anda, samuti toovad need ära konkreetsete vanade käsikirjade loetelu, millel iga tõlkevariant põhineb.

Mõned salmid ei kõla ehk nii, nagu ollakse harjunud. Milline tõlge on õige? Lugejatel soovitatakse tutvuda „Uue maailma tõlke” viidetega väljaande allmärkustega, kus tuuakse ära tõlget toetavad käsikirjad, lugeda väljaande lisas toodud selgitusi ja võrrelda tõlget mitmete teiste tõlgetega. Tavaliselt leiavad nad, et ka mõned teised tõlkijad on pidanud vajalikuks taoliselt väljenduda.

Miks kasutatakse Kristlikes Kreeka Kirjades Jehoova nime?

Peab märkima, et „Uue maailma tõlge” ei ole ainus Piibel, kus seda tehakse. Jumala nimi esineb Kristlike Kreeka Kirjade heebreakeelsetes tõlgetes nendes kohtades, kus tsiteeritakse otseselt inspireeritud Heebrea Kirju. The Emphatic Diaglott (1864) mainib Jehoova nime 18 korda. Veel vähemalt 38 keeles kasutatakse Kristlike Kreeka Kirjade tõlkes Jumala nime omakeelset vormi.

Jeesus Kristus pidas oma Isa nime tähtsaks, mis nähtub sellest, et ta ise kasutas seda palju. (Matt. 6:9; Joh. 17:6, 26) Neljandal sajandil m.a.j. elanud Hieronymuse sõnul kirjutas apostel Matteus oma evangeeliumi algselt heebrea keeles, ja selles tsiteeritakse korduvalt Heebrea Kirjadest selliseid kohti, kus esineb Jumala nimi. Teised Kristlike Kreeka Kirjade kirjutajad tsiteerisid kreekakeelset Septuagintat (Heebrea Kirjade kreekakeelset tõlget, mida hakati tõlkima umbes aastal 280 e.m.a.), mille esimestes eksemplarides esines Jumala nimi heebrea tähtedega, nagu seda säilinud fragmentidest võib näha.

Georgia ülikooli professor George Howard kirjutas: „Kuna algkiriku Pühakirjaks olnud kreekakeelse Piibli kopeerimisel kasutati ikka veel tetragrammatoni [Jumala nime nelja heebreakeelset tähte], siis on mõistlik uskuda, et U[ue] T[estamendi] kirjutajad säilitasid Pühakirja tsiteerides Piibli tekstis tetragrammatoni.” — Journal of Biblical Literature, märts 1977, lk. 77.

Miks mõned salmid näivad puuduvat?

Need salmid, mida võib mõnes tõlkes leida, ei esine kõige vanemates olemasolevates Piibli käsikirjades. Võrdlemine teiste praegusaegsete tõlgetega, nagu The New English Bible ja katoliiklik Jerusalem Bible, näitab, et ka teised tõlkijad on seisukohal, et küsimuse all olevad salmid ei kuulu Piiblisse. Mõnel juhul võeti need mõnest muust Piibli osast ja lisati tekstile, mida kirjutaja kopeeris.

Kui keegi ütleb:

„Teil on oma Piibel”

Sa võiksid vastata: „Milline piiblitõlge teil on? Kas see on ... (nimeta mõningaid oma emakeeles ilmunud tõlkeid)? Nagu te teate, on olemas mitmeid tõlkeid.” Seejärel võid ehk lisada: „Ma kasutan hea meelega ükskõik millist tõlget, mida teie eelistate. Aga võib-olla tahate teada, miks mulle just „Uue maailma tõlge” meeldib. Sellepärast, et see on tänapäevase, arusaadava keelega ja et selle tõlkijad on Piibli algkeeltest väga täpselt kinni pidanud.”

Või siis võiksid öelda: „Teie sõnade põhjal võin järeldada, et teil on kodus ilmselt oma Piibel. Millist piiblitõlget teie kasutate? ... Kas te oleksite nii lahke ja näitaksite seda?” Seejärel võid ehk lisada: „Ükskõik millist tõlget ka kasutada, rõhutas Jeesus Johannese 17:3 meile kõigile meelespidamiseks üht tähtsat mõtet, nagu te siit oma Piiblist võite näha. ...”

Kolmas võimalus: „Piiblist on tehtud palju tõlkeid. Meie ühing ergutab Pühakirja uurijaid kasutama mitmesuguseid tõlkeid, et saaks neid omavahel võrrelda ja täpset tähendust mõista. Nagu te võib-olla teate, kirjutati Piibel algselt heebrea, aramea ja kreeka keeles. Niisiis oleme tänulikud tõlkijatele selle eest, et nad on Piibli sisu meie keelde ümber pannud. Millist piiblitõlget teie kasutate?”

Veel üks soovitus: „Ilmselt olete inimene, kes Jumala Sõna armastab. Seepärast ma olen kindel, et te tahaksite saada teada, mis on üks suurimaid erinevusi „Uue maailma tõlke” ja teiste tõlgete vahel. See puudutab kõige tähtsama Pühakirjas mainitud isiku nime. Kas te teate, kes see on?” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Kas te teate, et tema isikunimi esineb Piiblis heebrea algkeeles ligikaudu 7000 korda — rohkem kui ükski teine nimi?” 2) „Mis vahe on sellel, kas me kasutame Jumala isikunime või mitte? Kas teil on keegi tõeliselt lähedane sõber, kelle nime te ei tea? ... Kui me soovime olla Jumalaga isiklikes suhetes, siis on kõigepealt tähtis teada tema nime. Pange tähele, mida Jeesus ütles tekstis Johannese 17:3, 6. (Laul 83:19)”