3. KÜSIMUS
Kuidas oma vanematega rääkida?
MIDA SINA TEEKSID?
Kujuta ette järgmist olukorda. On kolmapäeva õhtu. 17-aastane Jeff on kodutöödega ühele poole jõudnud ning võib lõpuks ometi nautida ärateenitud puhkust. Ta paneb teleri tööle ja vajub oma lemmiktugitooli.
Samal hetkel ilmub uksele tema isa, range ilme näol.
„Jeff! Miks sa oma aega teleka ees raiskad? Sa peaksid hoopis aitama oma vennal koolitükke teha. Sa ei tee kunagi seda, mida kästakse!”
„Hakkab jälle pihta,” mõmiseb Jeff piisavalt valjult, et isa seda kuuleb.
Isa kallutab end ettepoole. „Mis sa ütlesid?”
„Ei midagi,” mühkab Jeff silmi pööritades.
Nüüd saab isa päris vihaseks. „Sellisel toonil minuga ei räägita!” ütleb ta karmilt.
Kui sina oleksid olnud Jeffi asemel, siis kuidas sa oleksid saanud tüli vältida?
STOPP! MÕTLE JÄRELE
Vanematega suhtlemine on nagu autoga sõitmine: kui teel on takistus, tuleb lihtsalt leida teine tee.
NÄIDE
„Mul on isaga nii raske suhelda,” ütleb tüdruk, kelle nimi on Lea. „Mõnikord olen juba pika jutu ära rääkinud, kui isa äkitselt küsib: „Vabandust, kas sa rääkisid minuga?””
LEAL ON VÄHEMALT KOLM VÕIMALUST.
Karjuda isa peale.
Lea ägestub: „Kas sa ei saa aru, et see on tähtis! Miks sa ei kuula mind!”
Isaga enam mitte rääkida.
Lea lööb käega ega üritagi enam isale oma probleemist rääkida.
Oodata paremat aega, et see teema uuesti üles võtta.
Lea räägib isaga mõni teine kord või hoopis kirjutab talle oma probleemist.
Millise variandi peaks Lea sinu arvates valima?
MÕTLE JÄRGNEVALE. Lea isa mõtted on mujal ja seetõttu ta ei märka, et miski vaevab tütart. Kui Lea valib variandi A, tabab tema reaktsioon isa justkui välk selgest taevast. Tõenäoliselt ei annaks selline käitumine soovitud tulemust. Ka ei näitaks see lugupidamist ega austust isa vastu. (Efeslastele 6:2.) See variant poleks kummalegi hea.
Kui kohtad teel takistust, otsid teise tee; samuti võid leida teise viisi, kuidas vanematega rääkida
Kuigi variant B võib tunduda kergeima lahendusena, poleks nii just kõige targem toimida. Miks? Sest selleks et oma probleemidega edukalt toime tulla, peab Lea oma isaga rääkima. Ja selleks et tütart aidata, on isal vaja teada, mis tema elus toimub. Vaikimine ei aita kumbagi.
Kui Lea valib aga variandi C, ei lase ta takistusel end peatada, vaid otsib teise tee. Ta püüab arutada seda asja mõnel teisel korral. Ja kui Lea isale kirjutab, läheb ta enesetunne võib-olla kohe paremaks.
Samuti aitab kirjutamine tal kõige sobivamaid sõnu leida. Kirja lugedes saab isa teada, mida Lea soovis talle öelda, ja see aitab tal tütre muret paremini mõista. Niisiis on variant C kõige parem nii Leale kui ka tema isale. Kas ta siis räägib isaga või kirjutab talle, järgib ta sellega Piibli nõuannet „Taotlegem seda, mis edendab rahu”. (Roomlastele 14:19.)
Milliseid võimalusi Leal veel on?
Mõtle ühele võimalusele ja sellele, milleni selline toimimisviis võiks viia.
HOIDU SAATMAST SEGASEID SÕNUMEID
Vanemad ei pruugi mõista su sõnu alati nii, nagu sa neid mõtled.
NÄIDE
Vanemad küsivad sinult, miks sa pahas tujus oled. Sina vastad: „Ma ei taha sellest rääkida.”
Vanemad aga tõlgendavad seda nii: „Ma ei taha teiega rääkida, sest ma ei usalda teid piisavalt. Räägin sellest probleemist pigem sõpradega.”
Kujuta ette, et sul on mingi keeruline probleem ja vanemad pakuvad oma abi. Sina ütled: „Pole midagi, ma saan sellega ise hakkama.”
Kuidas vanemad võivad su sõnu tõlgendada?
Mida oleks parem öelda?