Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • w90 15/8 lk 3-4
  • Kas sinu elu juhib usk saatusse?

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Kas sinu elu juhib usk saatusse?
  • Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1990
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Religiooni osa
  • Kulli ja kirja viskamine ja tähtedelt lugemine
  • Kas saatus või pelgalt juhus?
    Ärgake! 1999
  • Kas Piibel õpetab uskuma saatusesse?
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1996
  • Kas saatus peaks juhtima su elu?
    Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1990
  • Inimese saatuse otsinguil
    Ärgake! 1999
Veel
Vahitorn Kuulutab Jehoova Kuningriiki 1990
w90 15/8 lk 3-4

Kas sinu elu juhib usk saatusse?

SEPTEMBRIS 1988 juhtus katastroof. Gangese ja Brahmaputra jõgede tohutu delta halastamatud veed tõusid 9 meetri võrra ja uputasid kolm neljandikku Bangladeshist. Tuhanded uppusid. Umbes 37000000 inimest jäi kodutuks. Hävis rohkem kui 60000 kilomeetrit maanteid.

Selliste Bangladeshi aeg-ajalt ähvardavate uputuste pärast nimetas üks ajaleht seda maad „Hukatuse deltaks”. See nimetus peegeldab seda, mida paljud inimesed peavad taoliste õnnetuste põhjuseks: paratamatu hukkamõist ehk saatus.

Kuigi paljud inimesed võib-olla ei usu, et saatus juhib elu, on fatalistlikud vaated haaranud kogu maailma. Miks nii paljud usuvad saatusse ja mis on fatalism?

Religiooni osa

Sõna „saatus” tuleneb ladinakeelsest sõnast fatum, mis tähendab „see, mis on öeldud”.a Fatalistid usuvad, et sündmused on ette määratud ja et inimesed on võimetud asju muutma. Seda vaadet on levitanud paljud religioonid ja see on kujundanud miljonite usklike maailmavaadet. Maailma kolme suurima religiooni vaatlemine näitab, et saatusel on erinevad väljendusviisid, sama erinevad nagu hindu templite, islami mošeede ja ristiusumaailma kirikute välisilme.

Näiteks on maailma umbes 900 miljonit muhameedlast kindlad, et saatus (kismet) on kindlaks määratud Jumala tahtel.b Koraan väidab: „Maa peal ei juhtu midagi paha . . . , kui see pole kirjas raamatus enne, kui meie selle esile kutsume.” „Ja hing ei sure muidu kui Allahi loal; aeg on ette määratud.” — Sura 57:22; 3:145.

Karma on põhjuse ja tagajärje seadus — veel üks saatuse väljendus, mis mõjutab maailma umbes 700 miljoni hindu elu. Kinnitatakse, et sündmused, mis toimuvad mõne hindu praeguses elus, on ette määranud tema teod eelmises inkarnatsioonis. Muistne hindu kirjutis Garuda Purana ütleb: „Just tema enda teod eelmises elus määravad organismi olemuse järgmises elus, samuti ka nii füüsiliste kui ka vaimsete haiguste iseloomu, mille ohvriks ta peab langema . . . Elu jooksul saab inimese osaks see, mida saatus talle on määranud.”

Aga mida võib öelda ristiusumaailma umbes 1700 miljoni liikme kohta? Tõepoolest, mõned, kes kuuluvad ristiusumaailma, võivad väita, et on vahetanud saatuse Jumala vastu ja fatalismi ettemääratuse vastu. Aga Encyclopœdia of Religion and Ethics tunnistab: „Ei saa ütelda, et kristlus oleks . . . täiesti vaba usust saatusse.” Mõningates usutunnistustes peegeldub ikka veel 16. sajandi reformaatori Martin Lutheri uskumus, kes kord väitis, et inimene „pole sugugi vabam puunotist, kivimürakast, savitükist või soolasambast”.

Kulli ja kirja viskamine ja tähtedelt lugemine

Kuigi selliseid rangeid tõekspidamisi nüüd ristiusumaailma peamistes vooludes vanamoodsateks peetakse, möönab üks teoloog, et paljud selle liikmetest tunnustavad ikka veel seda uskumust „ilmalikul viisil”. Selles väljenduses võib saatus põgusalt naeratada ja seda võib nimetada fortuunaks. Võib-olla sa tead paljusid, kes vahetevahel kulli ja kirja viskavad, otsides kinnitust fortuunalt ehk saatuselt. Kuigi nad püüavad väita, et see on vaid komme, jätkavad nad seda, ja aeg-ajalt tundub neile, et see aitabki. Näiteks teatati hiljuti ajalehes The New York Times, et üks mees, kes elab Ühendriikides, leidis pärast loteriipiletite ostmist ühe sendi (mündi), kull pealpool. Ta ütles: „Alati, kui ma leian sendi, millel on kull pealpool, läheb mul hästi.” Seekord võitis ta 25,7 miljonit dollarit. Kas sa arvad, et tema usk fortuunasse ehk saatusse nõrgenes?

Mõned inimesed naeravad kulli ja kirja viskamise üle. Kuid nad usuvad, et nende tulevik on tähtede liikumisega ette määratud — veel üks saatusse uskumise väljendus. Ainuüksi Põhja-Ameerikas on 1200 ajalehes astroloogiaveerud. Üks küsitlus näitas, et 55 protsenti Ühendriikide noortest usub astroloogiasse.

Jah, ükskõik, kas seda nimetatakse kismetiks, karmaks, Jumalaks, fortuunaks või tähtedeks, usk saatusse haarab ja on juba sajandeid haaranud kogu maailma. Kas sa tead näiteks, et kõigist neist ajaloolistest isikutest, kes siin loetletud, ei uskunud ainult üks fatalismi? Kes ei uskunud? Ja kuidas võiks tema vaade saatusele mõjutada sinu vaadet?

[Allmärkused]

a Teoses The Encyclopedia of Religion, 5. köide, lehekülg 290 öeldakse: „SAATUS. Pärit ladinakeelsest sõnast fatum (miski, mida on öeldud, prohvetlik kuulutus, oraakel, jumalik ettemääratus).”

b „Kismet erineb saatusest ainult selle poolest, et see on omistatud kõikvõimsale Tahtele; kõik inimese palved selle vastu on asjatud.” — Hastingsi Encyclopœdia of Religion and Ethics, V köide, lehekülg 774.

[Kast lk 4]

KES USKUSID FATALISMI?

Maskarīputra Gośāla Jeesus Kristus

India askeet, kristluse rajaja,

6./5. sajand e.m.a. 1. sajand m.a.j.

Zenon Kitionist Jahm, Safwāni poeg

Kreeka filosoof, muhameedi õpetaja,

4./3. sajand e.m.a. 8. sajand m.a.j.

Publius Vergilius Maro Johann Calvin

Rooma poeet, Prantsuse teoloog ja

1. sajand e.m.a. reformaator, 16. sajand m.a.j.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga