Kas ema-jumalanna kummardamine on ikka veel jõus?

EMA-JUMALANNA kummardamist harrastati veel varakristlaste päevil. Apostel Paulus puutus sellega kokku Väike-Aasias Efesoses. Nagu Ateenaski, teises jumalanna kummardamise linnas, andis ta tunnistust „Jumalast, kes on teinud maailma”, elavast Loojast, kes pole „kulla või hõbeda või kivi sarnane, niisugune nagu inimese oskuse ja väljamõeldise läbi tekitatud kuju”. See oli liig efeslastele, kellest enamik kummardas ema-jumalanna Artemist. Need, kes elatusid selle jumalanna hõbetemplite valmistamisest, õhutasid mässu. Rahvasumm karjus umbes kaks tundi: „Suur on efeslaste Artemis!”— Apostlite teod 17:24, 29; 19:26, 34.

Efesose Artemis

Kreeklased kummardasid samuti Artemist, kuid Efesoses kummardatud Artemist võib vaid mõningal määral temaga samastada. Kreeka Artemis oli neitsilik jahimeeste ja sünnitajate jumalanna. Efesose Artemis oli viljakusjumalanna. Tema tohutu suurt templit Efesoses peeti üheks seitsmest maailmaimest. Tema püstkuju, mis arvati olevat taevast kukkunud, esindas teda viljakuse kehastusena, tema rinnaesine oli kaetud munakujuliste rindade ridadega. Rindade omapärane kuju on andnud põhjust mitmesugusteks seletusteks, nagu näiteks, et need on munade või isegi sõnni munandite rippvanikud. Olgu seletus milline tahes, viljakuse sümbol on ilmne.

On huvipakkuv, et The New Encyclopædia Britannica andmetel oli selle jumalanna algne kuju „tehtud kullast, eebenipuust, hõbedast ja mustast kivist”. Üks hästituntud Efesose Artemise kuju, mis pärineb teisest sajandist m.a.j., kujutab teda musta näo, käte ja jalgadega.

Artemise kuju kanti uhkelt tänavatel. Piibli õpetlane R. B. Rackham kirjutab: „[Artemise] templis asetsesid . . . tema kujutised, pühamud ja kullast ning hõbedast pühad riistad, mida suurtel pidustustel suurejoonelistes rongkäikudes linna ja tagasi kanti.” Need pidustused meelitasid ligi sadu tuhandeid Väike-Aasia palverändureid. Nad ostsid väikseid jumalanna pühamuid ning tervitasid teda kui kedagi suurt, oma emandat, kuningannat, neitsit, „seda, kes kuulab ja võtab vastu palveid”. Sellises keskkonnas nõudis ’kullast ja hõbedast või kivist’ jumalate ja jumalannade asemel ’taeva ja maa teinud Jumala’ ülistamine Pauluselt ja teistelt varakristlastelt suurt julgust.

Ema-jumalannast „Jumalaemaks”

Apostel Paulus ennustas just Efesose kristliku koguduse vanematele ärataganemist. Ta hoiatas, et ärataganejad tõusevad ja kõnelevad „pööraseid asju”. (Apostlite teod 20:17, 28—30) Efesoses oli pidevalt varitsevate ohtude hulgas oht tagasi pöörduda ema-jumalanna kummardamise juurde. Kas see tegelikult toimus?

Loeme teosest New Catholic Encyclopedia: „Palverännaku keskusena peeti Efesost [apostel] Johannese matmiskohaks. . . . Teine traditsioon, mida tunnistas Efesose kirikukogu (431), ühendab Õndsa Neitsi Maarja Püha Johannesega. Basiilikat, kus kirikukogu peeti, nimetati Maarja Kirikuks.” Teine katoliiklik teos (Théo—Nouvelle encyclopédie catholique) räägib „usutavast pärimusest”, et Maarja läks Johannesega Efesosse kaasa ja veetis seal kogu oma ülejäänud elu. Miks on see oletatav seos Efesose ja Maarja vahel meile tänapäeval tähtis?

Laskem teosel The New Encyclopædia Britannica vastata: „Jumalaema austamine sai tõuke, kui kristlik kirik sai Constantinuse all riigikirikuks ja paganate hulgad kirikusse voolasid. . . . Nende jumalakartlikkust ja religioosset teadlikkust oli aastatuhandete jooksul kujundanud ’suure ema’ jumalanna ja ’jumaliku neitsi’ kultus, areng, mis käis kogu aeg kaasas, alates vanadest populaarsetest Babüloonia ja Assüüria religioonidest.” Mis koht oleks võinud olla ema-jumalanna kummardamise „kristianiseerimiseks” parem kui Efesos?

Seega siis Efesoses, aastal 431 m.a.j., andis niinimetatud kolmas üldine kirikukogu Maarjale nime „Theotokos”, mis kreeka keeles tähendab „Jumalasünnitaja” või „Jumalaema”. New Catholic Encyclopedia nendib: „Selle tiitli tarvitamine kiriku poolt oli kahtlemata otsustav Maarja-õpetuse ja talle andumise kasvule hilisematel sajanditel.”

„Neitsi Maarja Kiriku”, kus see kirikukogu kogunes, varemeid võib veel tänapäevalgi muistse Efesose asupaigas näha. Samuti võib külastada kabelit, kus vastavalt pärimusele elas ja suri Maarja. Paavst Paulus VI külastas neid Maarjaga seotud pühi paiku Efesoses aastal 1967.

Jah, Efesos oli keskpunkt, kus paganlik ema-jumalanna kummardamine, millega Paulus esimesel sajandil kokku puutus, teisendus innukaks hardumuseks Maarja kui „Jumalaema” vastu. Põhimõtteliselt on Maarjale andumise läbi ema-jumalanna kummardamine ristiusumaailma maades säilinud.

Ema-jumalanna kummardamine ikka veel jõus

Encyclopædia of Religion and Ethics tsiteerib piibliõpetlase W. M. Ramsay põhjendust, et „Neitsi Maarjale 5. saj. Efesoses osutatud au oli vana paganliku Anatoolia Neitsiliku Ema kummardamise [uuendatud] vorm”. The New International Dictionary of New Testament Theology nendib: „Katoliiklik arusaam ’Jumalaemast’ ja ’taeva kuningannast’, mis on küll Uuest Testamendist hilisem, viitab palju varasematele ajaloolis-religioossetele juurtele Idas. . . . Hilisemas Maarja austamises on palju jooni paganlikust jumalaema kultusest.”

Need jooned on liiga arvukad ja liiga üksikasjalikud, et olla vaid juhuslik kokkulangevus. Sarnasus Neitsi Maarja ema-ja-lapse kujude ning paganlike jumalannade, näiteks Isise kujude vahel ei saa jääda märkamatuks. Sajad Musta Madonna kujud ja ikoonid katoliku kirikutes üle maailma toovad paratamatult meelde Artemise kuju. Teos Théo—Nouvelle encyclopédie catholique ütleb nende Mustade Neitsite kohta: „Ilmselt on nende mõte kanda üle Maarjale see, mis jäi alles populaarsest andumisest Dianale [Artemisele] . . . või Kybelele.” Neitsi Maarja taevaminemise päeva rongkäigud leiavad endale prototüübi Kybele ja Artemise auks korraldatud rongkäikudest.

Kõik tiitlid, mis Maarjale on omistatud, meenutavad meile paganlikele ema-jumalannadele antuid. Ištarit tervitati kui „Püha Neitsit”, „minu Emandat” ja „armulist ema, kes kuulab palvet”. Isist ja Astartet kutsuti „Taeva Kuningannaks”. Kybelet nimetati „kõigi Õndsate Emaks”. Kõik need tiitlid on väikeste variatsioonidega kohaldatud Maarjale.

Vatikan II õhutas „Õndsa Neitsi” kultust. Paavst Johannes Paulus II on hästi tuntud Maarjale innuka andumise poolest. Oma ulatuslike reiside ajal ei lase ta kunagi mööda võimalust külastada Maarja pühamuid, kaasa arvatud Czestochowa Musta Madonna pühamu Poolas. Ta usaldas kogu maailma Maarja hoolde. Seetõttu pole üllatav, et The New Encyclopædia Britannica kirjutab „ema-jumalanna” all: „Seda terminit on kohaldatud mitmesugustele kujudele, näiteks niinimetatud kiviaja Venustele ja Neitsi Maarjale.”

Kuid roomakatoliku Maarja austamine pole ainus ema-jumalanna kummardamise viis, mis on säilinud meie ajani. Kummaline küll, naisliikumiste toetajad on andnud välja palju ema-jumalanna kummardamist käsitlevat kirjandust. Nad usuvad, et naised on olnud selles agressiivses maailmas, kus mehed domineerivad, väga alla surutud ning et see naisele suunatud kummardamine peegeldab inimkonna pürgimusi vähem agressiivse maailma poole. Ilmselt usuvad nad, et tänapäeval võiks maailm olla parem ja rahulikum, kui see oleks rohkem naisele-orienteeritud.

Siiski ei toonud ema-jumalanna kummardamine muistses maailmas rahu ega too seda ka tänapäeval. Lisaks, üha rohkem ja rohkem inimesi tänapäeval, tegelikult miljonid Jehoova tunnistajatega liitunud, on veendunud, et Maarja ei päästa seda maad, kuid nad siiski peavad väga lugu ja armastavad teda kui ustavat esimese sajandi naist, kellel oli imeline eesõigus sünnitada ja kasvatada üles Jeesus. Ka ei arva Jehoova tunnistajad, et Naiste Vabadusliikumine, kuigi mõned selle nõudmised võib ka õigeks tunnistada, tooks rahuliku maailma. Seepärast loodavad nad Jumalale, keda Paulus ateenlastele kuulutas, „Jumalale, kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees”. (Apostlite teod 17:24; 19:11, 17, 20) See Kõikväeline Jumal, kelle nimi on Jehoova, on tõotanud uut hiilgavat maailma, „kus õigus elab”, ja me võime kindlalt sellele tõotusele loota. — 2. Peetruse 3:13.

Mis puutub Piibli seisukohta naise positsioonist Jumala ja mehe ees, siis seda teemat arendatakse selles ajakirjas edasiselt.

[Pilt lk 5]

AŠTARTE — Kaanani seksi- ja sõjajumalanna

[Pilt lk 6]

ARTEMIS — Efesose viljakusjumalanna

[Allikaviide]

Musei dei Conservatori, Rome

[Pilt lk 7]

Ristiusumaailma „JUMALAEMA”

[Allikaviide]

Chartres Cathedral, France