Kasuta oma kristlikku vabadust targasti

„Olge kui vaba rahvas, ja siiski hoides oma vabadust . . . kui Jumala orjad.” — 1. PEETRUSE 2:16, NW.

1. Millise vabaduse Aadam kaotas ja millise vabaduse Jehoova inimkonnale taastab?

KUI meie esivanemad Eedeni aias patustasid, kaotasid nende lapsed hiilgava pärandi — vabaduse patust ja laostumisest. Selle tulemusena oleme me kõik sündinud laostumise ja surma orjadena. Ent õnneks on Jehoova seadnud eesmärgiks siiski taastada ustavatele inimestele imeline vabadus. Tänapäeval ootavad õiglaste südametega inimesed pikisilmi „Jumala laste ilmsikssaamist”, mille tulemusena nad „päästetakse . . . kaduvuse [„laostumise”, NW] orjusest Jumala laste au [„hiilgavasse”, NW] vabadusse”. — Roomlastele 8:19—21.

’Võitud kuulutama’

2, 3. a) Kes on „Jumala lapsed”? b) Millist imelist seisundit nad naudivad ja millise kohustuse see kaasa toob?

² Kes on need „Jumala lapsed”? Need on vaimuga võitud Jeesuse vennad, kes saavad koos temaga taevase Kuningriigi valitsejateks. Esimesed neist ilmusid esimesel sajandil m.a.j. Nad võtsid vastu vabastava tõe, mida Jeesus õpetas, ja said alates 33. aasta nelipühist m.a.j. osa hiilgavatest eesõigustest, millest Peetrus rääkis, kirjutades neile: „Teie aga olete ’valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas’.” — 1. Peetruse 2:9a; Johannese 8:32.

³ Kui imeline õnnistus — olla Jumala eriline omand! Ja Jumala võitud laste nüüdisaegne jäänus naudib sama õnnistatud seisundit Jumala ees. Aga sellise kõrge eesõigusega kaasnevad ka kohustused. Peetrus pööras tähelepanu ühele neist, jätkates: „’Et te kuulutaksite tema aulisi tegusid’, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde.” — 1. Peetruse 2:9b.

4. Kuidas on võitud kristlased täitnud nende kristlikust vabadusest tulenevat kohustust?

⁴ Kas võitud kristlased on täitnud selle kohustuse kuulutada Jumala aulisi tegusid? On küll. Rääkides prohvetlikult võitutest alates 1919. aastast, ütles Jesaja: „Issanda Jehoova Vaim on minu peal, sest Jehoova on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi, kuulutama Jehoova meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva.” (Jesaja 61:1, 2) Tänapäeval kuulutab võitud jäänus, järgides Jeesuse eeskuju, kelle kohta see kirjakoht esmaselt käis, innukalt teistele vabaduse head sõnumit. — Matteuse 4:23—25; Luuka 4:14—21.

5, 6. a) Milline on olnud võitud kristlaste entusiastliku kuulutamise tulemus? b) Millised on suure rahvahulga eesõigused ja vastutus?

⁵ Nende entusiastliku kuulutamise tulemusena on praegustel viimsetel päevadel ilmunud maailma näitelavale teiste lammaste suur rahvahulk. Nad on tulnud kõigist rahvastest, ühinemaks võitutega Jehoova teenimises, ja tõde on ka neid vabaks teinud. (Sakarja 8:23; Johannese 10:16) Nad on kuulutatud õiglaseks usu alusel nagu Aabrahamgi ja nad on astunud Jehoova Jumalaga lähedastesse suhetesse. Ja õiglaseks kuulutamine asetab nad ellujääjate hulka nagu Raahabigi — nende puhul Harmagedoonis ellujääjate hulka. (Jakoobuse 2:23—25; Ilmutuse 16:14, 16) Kuid sellised kõrged eesõigused hõlmavad samuti kohustust rääkida teistele Jumala auhiilgusest. Sellepärast Johannes nägigi neid avalikult Jehoovat kiitmas, kui nad „hüüdsid suure häälega ja ütlesid: ’Õnnistus meie Jumalale, kes aujärjel istub, ja Tallele!’ ” — Ilmutuse 7:9, 10, 14.

⁶ Eelmisel aastal kulutas suur rahvahulk, keda on nüüd üle nelja miljoni, koos võitud kristlaste väikese järelejäänud grupiga Jehoova auliste tegude kuulutamisele ligi miljard tundi. See oli nende vaimse vabaduse parim võimalik kasutamine.

„Austage kuningat”

7, 8. Millist vastutust ilmaliku võimu ees hõlmab kristlik vabadus ja millist väära hoiakut me selles suhtes peame vältima?

⁷ Meie kristlik vabadus hõlmab ka teisi kohustusi. Peetrus viitas mõnele neist, kui ta kirjutas: „Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat, austage kuningat!” (1. Peetruse 2:17) Mida on mõeldud väljendusega „austage kuningat”?

⁸ „Kuningas” kujutab ilmalikke valitsejaid. Tänapäeval on maailmas arenenud lugupidamatuse vaim võimude suhtes ja see võib kergesti mõjutada kristlasi. Kristlane võib isegi mõelda, miks ta peaks ’austama kuningat’, sest „kogu maailm on selle võimuses, kes on kuri”. (1. Johannese 5:19, NW) Neid sõnu silmas pidades võib ta isegi arvata, et tal on vabadus jätta ebamugavad seadused täitmata ja hoida maksudest kõrvale, kui ta vahele ei jää. Aga see oleks vastuolus Jeesuse selge käsuga ’anda keisrile, mis kuulub keisrile’. See oleks tegelikult ’vabaduse tarvitamine kurjuse katteks’. — Matteuse 22:21; 1. Peetruse 2:16.

9. Millised on kaks tõsist põhjust ilmalikule võimule kuuletumiseks?

⁹ Kristlased on kohustatud austama võimu ja sellele alluma — kuigi suhteliselt. (Apostlite teod 5:29) Miks? Peetrus viitab 1. Peetruse 2:14, 15 kolmele põhjusele, öeldes, et Jumal on valitsejad „läkitanud kurjategijaile nuhtluseks, aga heategijaile kiituseks”. Karistuse kartus on piisav põhjus võimule kuuletumiseks. Milline häbi oleks Jehoova tunnistajale, kui teda trahvitaks või vangistataks röövimise, varastamise või mõne teise kuriteo eest! Kujutle, kuidas mõningad rõõmustaksid, kui võiksid avalikustada sellise asja! Teisest küljest, kui me arendame kodanikualluvuse mainet, saame erapooletutelt ametnikelt kiita. Meile võidakse anda rohkem vabadust hea sõnumi kuulutamise töös. Lisaks ’tõkestame me head tehes mõistmatute inimeste rumalust’. (1. Peetruse 2:15b) See on teine võimule kuuletumise põhjus. — Roomlastele 13:3.

10. Mis on tähtsaim põhjus ilmalikule võimule kuuletumiseks?

¹⁰ Aga on üks tähtsam põhjus. Võimud eksisteerivad Jehoova lubamisel. Nagu Peetrus ütleb, on poliitilised valitsejad Jehoova „läkitatud” ja see on „Jumala tahtmine”, et kristlased jääksid neile alluvaks. (1. Peetruse 2:15a) Samamoodi ütleb ka apostel Paulus: „Olemasolevad võimud on oma suhtelistel positsioonidel Jumala poolt seatuina.” Sellepärast ajendab Piiblist õpetatud südametunnistus meid võimudele kuuletuma. Kui me keeldume neile allumast, siis me „võtame seisukoha Jumala korra vastu”. (Roomlastele 13:1, 2, 5, NW) Kes meist tahaks tahtlikult võtta seisukoha Jumala korra vastu? Milline kristliku vabaduse kuritarvitamine see küll oleks!

„Armastage vendi”

11, 12. a) Milline kohustus kaasusklike suhtes on seotud meie kristliku vabadusega? b) Kes eriti väärib meie armastavat tähelepanu ja miks?

¹¹ Peetrus ütles ka, et kristlane peab „armastama kogu vennaskonda”. (1. Peetruse 2:17, NW) See on teine kristliku vabadusega kaasnev kohustus. Enamik meist kuulub kogudusse. Tõepoolest, me kõik kuulume vendade rahvusvahelisse ühendusse ehk organisatsiooni. Armastuse ilmutamine nende vastu on meie vabaduse tark kasutamine. — Johannese 15:12, 13.

¹² Apostel Paulus tõi eraldi välja kristlaste rühma, kes meie armastust eriliselt väärib. Ta ütles: „Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nõnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu.” (Heebrealastele 13:17) Need, kes kogudust juhivad, on vanemad. On tõsi, et need mehed pole täiuslikud. Sellegipoolest on nad ametisse määratud Juhtiva Kogu ülevaatamise all. Nad juhivad eeskuju läbi ning teisi arvestavalt, ning nad on määratud meie hingi valvama. Kui kaalukas ülesanne! (Heebrealastele 13:7) Õnneks on enamikus kogudustes hea koostöövaim ja vanematel on rõõm koos nendega töötada. Lugu on palju raskem, kui üksikisikud ei soovi koostööd teha. Vanem teeb ikkagi oma tööd, kuid, nagu Paulus ütleb, ta teeb seda „ohates”. Kindlasti me ei taha vanemaid ohkama panna! Me tahame, et nad leiaksid oma töös rõõmu, nii et nad saavad meid üles ehitada.

13. Millised on mõningad vanematega koostöö tegemise viisid?

¹³ Millised on mõningad vanematega koostöö tegemise viisid? Üks on kuningriigisaali puhastamisel ja koristamisel kaasaaitamine. Teine viis on teha koostööd haigete külastamise ja invaliidide abistamise töös. Lisaks võime püüda jääda vaimselt tugevaks, et mitte saada koormaks. Üks tähtis koostöövaldkond on koguduse moraalse ja vaimse puhtuse säilitamine nii meie enda käitumisega kui ka tõsiste pattude teadaandmisega, mida me tähele paneme.

14. Kuidas me peaksime tegema koostööd vanemate poolt ettevõetud distsiplineerimisega?

¹⁴ Mõnikord peavad vanemad koguduse puhtana hoidmiseks kahetsematu patustaja eemaldama. (1. Korintlastele 5:1—5) See kaitseb kogudust. See võib ka patustajat aidata. Paljudel juhtudel on korralekutsumine aidanud patustajat mõistusele tuua. Aga kuidas on lugu siis, kui eemaldatu on lähedane sõber või sugulane? Oletame, et see inimene on meie isa või ema või meie poeg või tütar. Kas me sellele vaatamata peame lugu vanemate poolt ettevõetud sammudest? On tõsi, et see võib olla raske. Aga milline vabaduse kuritarvitamine see oleks, kui me vanemate otsuse kahtluse alla seaksime ja jätkaksime vaimset seltsingut isikuga, kes on näidanud, et ta avaldab kogudusele kõlbeliselt laostavat mõju! (2. Johannese 10, 11) Jehoova rahvast tervikuna tuleb kiita koostöö eest sellistes asjades. Selle tulemusena jääb Jehoova organisatsioon sellest ebapuhtast maailmast rüvetamata. — Jakoobuse 1:27.

15. Kui üksikisik teeb tõsise patu, siis mida ta peaks viivitamatult tegema?

¹⁵ Aga kuidas on siis, kui meie teeme raske patu? Kuningas Taavet kirjeldas neid, keda Jehoova heaks kiidab, öeldes: „Kes tohib minna Jehoova mäele ja kes tohib seista ta pühas paigas? See, kes süütu kätelt ja puhas südamelt, kelle hing tühja ei himusta ega vannu pettuseks!” (Laul 24:3, 4) Kui me mingil põhjusel ei ole enam ’süütud kätelt ja puhtad südamelt’, siis peame tegutsema edasilükkamatult. Meie igavene elu on ohus.

16, 17. Miks ei peaks see, kes on süüdi rasketes pattudes, püüdma asju üksinda lahendada?

¹⁶ Mõnedel on olnud kiusatus rasket pattu varjata ja nad on võib-olla arutlenud: „Olen Jehoovale üles tunnistanud ja kahetsenud. Milleks siis veel vanemaid asjasse segada?” Patustaja võib häbi tunda või teda võib hirmutada see, mida vanemad võivad teha. Ta peaks siiski meeles pidama, et kuigi Jehoova üksi suudab meid patust puhastada, tegi Ta vanemad koguduse puhtuse eest esmaselt vastutavateks. (Laul 51:4) Nad on tervendamiseks, „pühade parandamiseks”. (Efesuse 4:12, VP) Nende juurde minemata jätmine siis, kui me vajame abi, on sama kui arsti juurde minemata jätmine, kui me oleme haiged.

¹⁷ Mõned, kes püüavad asjadega ise hakkama saada, leiavad kuude ja aastate möödudes, et nende südametunnistus teeb neile ikka veel tõsiselt muret. Ja mis veel hullem, mõned, kes varjavad tõsist üleastumist, langevad pattu teist ja isegi kolmandat korda. Kui vanemad asja lõpuks märkavad, on tegemist korduva üleastumisega. Kui palju parem on järgida Jakoobuse nõuannet! Ta kirjutas: „Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel.” (Jakoobuse 5:14) Mine vanemate juurde, kuni on veel aega tervendamiseks. Kui me ootame liiga kaua, võime patuteel kalgistuda. — Koguja 3:3; Jesaja 32:1, 2.

Välimus ja meelelahutus

18, 19. Miks üks preester rääkis Jehoova tunnistajatest kiitvalt?

¹⁸ Viis aastat tagasi rääkis keegi Itaalia katoliku preester ühes maakonna ajakirjas soojalt Jehoova tunnistajatest.a Ta ütles: „Mulle isiklikult Jehoova tunnistajad meeldivad; ma tunnistan seda siiralt. . . . Need, keda ma tunnen, on laitmatu käitumisega, maheda kõnega . . . [ja] väga veenvad. Millal me hakkame mõistma, et tõde vajab vastuvõetavat esitlemist? Et need, kes kuulutavad tõde, ei tohiks ju olla ükskõiksed, mustusest haisvad, korratud ja lohakad?”

¹⁹ Nende sõnade järgi oli preestrile muude asjade hulgas muljet avaldanud see, kuidas tunnistajad riietusid ja ennast esitlesid. Ilmselt olid need tunnistajad, keda ta kohtas, võtnud kuulda nõuannet, mida „ustav ja mõistlik ori” läbi aastate on andnud. (Matteuse 24:45, NW) Piibel ütleb, et naiste riietus peaks olema ’korralik ja tagasihoidlik’. (1. Timoteosele 2:9, NW) Sel mandumise ajal on see nõuanne hädavajalik ka meestele. Kas ei ole loogiline, et Jumala Kuningriigi esindajad peaksid väljaspoolseisjate ette sündsalt ilmuma?

20. Miks peaks kristlane igal ajal oma riietuse suhtes hoolikas olema?

²⁰ Mõned võivad nõustuda, et peaksid koosolekutel ja kuulutustööpõllul olema oma riietuse suhtes hoolikad, kuid neil võib olla tunne, et Piibli põhimõtted muu aja kohta ei käi. Aga kas me peaksime kunagi lakkama olemast Jumala Kuningriigi esindajad? On tõsi, et olukorrad on erinevad. Kui oleme abiks kuningriigisaali ehitusel, siis me riietume teistmoodi kui ajal, mil me samas kuningriigisaalis koosolekul viibime. Ja vabal ajal me tõenäoliselt oleme vabamas riietuses. Aga ükskõik millal teised meid näevad, meie riietus peaks olema korralik ja tagasihoidlik.

21, 22. Kuidas on meid kaitstud kahjuliku meelelahutuse eest ja kuidas me peaksime selles asjas antud nõuandesse suhtuma?

²¹ Teine valdkond, millele on palju tähelepanu pööratud, on meelelahutus. Inimesed — eriti noored — vajavad meelelahutust. Perekonna jaoks lõõgastuse kavandamine ei ole patt ega ajaraiskamine. Isegi Jeesus kutsus oma jüngreid ’pisut puhkama’. (Markuse 6:31) Aga ole hoolas, et meelelahutus ei avaks ust vaimsele rüvetumisele. Me elame maailmas, kus meelelahutus tõstab esile seksuaalset amoraalsust, jõhkrat vägivalda, õudust ja spiritismi. (2. Timoteosele 3:3; Ilmutuse 22:15) Ustav ja mõistlik ori on selliste ohtude suhtes valvas ning hoiatab nende eest pidevalt. Kas sulle tundub, et sellised meeldetuletused rikuvad sinu vabadust? Või oled sa tänulik, et Jehoova organisatsioon hoolitseb küllaldaselt sinu eest ja juhib pidevalt sellistele ohtudele su tähelepanu? — Laul 19:8; 119:95.

²² Ära kunagi unusta, et kuigi meie vabadus tuleb Jehoovalt, oleme selle kasutamise eest vastutavad. Kui me ei arvesta hea nõuandega ja teeme ebaõigeid otsuseid, siis pole meil kedagi teist süüdistada. Apostel Paulus ütleb: „Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.” — Roomlastele 14:12; Heebrealastele 4:13.

Oota Jumala laste vabadust

23. a) Milliseid vabadusega seotud õnnistusi me praegu naudime? b) Milliseid õnnistusi me pikisilmi ootame?

²³ Me oleme tõepoolest õnnistatud rahvas. Me oleme vabad valereligioonist ja ebausust. Tänu lunastusohvrile võime läheneda Jehoovale puhastatud südametunnistusega, ja oleme vaimselt vabad patu ja surma orjusest. Ja peatselt tuleb „Jumala laste ilmsikssaamine”. Harmagedoonis saavad Jeesuse vennad oma taevases auhiilguses inimestele ilmsiks Jehoova vaenlaste hävitajatena. (Roomlastele 8:19; 2. Tessalooniklastele 1:6—8; Ilmutuse 2:26, 27) Seejärel saavad need Jumala lapsed ilmsiks kanalitena, mille kaudu voolavad õnnistused Jumala troonilt inimkonnale. (Ilmutuse 22:1—5) Lõpuks toob see Jumala laste ilmsikssaamine kaasa ustava inimkonna õnnistamise Jumala laste hiilgava vabadusega. Kas sa igatsed seda aega? Kasuta siis oma kristlikku vabadust targasti. Orja Jumalat nüüd, ja sa naudid imelist vabadust igavesti!

[Allmärkus]

Kordamiskast

◻ Kuidas on võitud ja teised lambad Jehoovat austanud?

◻ Miks peaksid kristlased austama ilmalikku võimu?

◻ Millistel viisidel võib kristlane vanematega koostööd teha?

◻ Miks Jehoova tunnistajad paistavad silma paljude maailma inimeste seast oma riietusega?

◻ Millest me peame seoses meelelahutusega hoiduma?

[Pilt lk 17]

Eriti väärivad vanemad meie armastust ja koostööd

[Pildid lk 18]

Kristlase riietus peab olema korralik, tagasihoidlik ja olukorraga sobiv