Jehoova valitseb teokraatia kaudu
„Jehoova on kuningas igavesti.” — LAUL 146:10.
1., 2. a) Miks on inimese valitsemispüüdlused ebaõnnestunud? b) Milline on olnud ainuke tõeliselt edukas valitsusvorm?
NIMRODI ajast saadik on inimesed püüdnud mitmel moel inimühiskonda valitseda. On olnud diktaatorlikke valitsusi, monarhiaid, oligarhiaid, demokraatia eri vorme. Jehoova on lubanud neil kõigil eksisteerida. Kuna Jumal on kogu võimu Algallikas, on ta teatavas mõttes tõepoolest seadnud eri valitsejad oma suhtelistele positsioonidele. (Roomlastele 13:1, NW) Kuid siiski on kõik inimese püüdlused valitsemise vallas ebaõnnestunud. Mitte ükski inimvalitseja ei ole loonud kauakestvat, stabiilset, õiglast ühiskonda. Liigagi sagedasti ’valitseb inimene inimese üle, et temale kurja teha’. — Koguja 8:9.
2 Kas see peaks meid üllatama? Muidugi mitte! Ebatäiuslikku inimest ei loodud enese üle valitsema. „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23) Sel põhjusel on kogu inimajaloo jooksul vaid üks valitsusvorm olnud tõeliselt edukas. Milline valitsusvorm? Teokraatia Jehoova Jumala valitsuse all. Kreeka keeles, milles Piibel kirjutati, tähendab „teokraatia” Jumala [the·osʹ] valitsust [kraʹtos]. Milline valitsus võiks olla parem kui Jehoova Jumala enda valitsus? — Laul 146:10.
3. Millised on mõningad varased näited maa peal valitsenud teokraatia kohta?
3 Teokraatia valitses Eedenis lühikest aega, kuni Aadam ja Eeva Jehoova vastu mässu tõstsid. (1. Moosese 3:1—6, 23) Aabrahami ajal valitses teokraatia ilmselt Saalemi linnas, kus Melkisedek oli preester-kuningas. (1. Moosese 14:18—20; Heebrealastele 7:1—3) Ent esimene riiklik teokraatia Jehoova Jumala valitsuse all kehtestati 16. sajandil e.m.a. Siinai kõrbes. Kuidas see teoks sai? Ja kuidas see teokraatlik valitsus tegutses?
Teokraatia on sündinud
4. Kuidas Jehoova pani aluse teokraatlikule Iisraeli rahvale?
4 Aastal 1513 e.m.a. vabastas Jehoova iisraellased Egiptuse orjusest ning hävitas neid jälitanud vaarao armee Punases meres. Siis juhatas Ta iisraellased Siinai mäe juurde. Kui nad mäe jalamile laagrisse olid jäänud, rääkis Jumal nendega Moosese kaudu: „Te olete näinud, mida ma olen teinud egiptlastele, kuidas ma teid olen kandnud kotka tiibadel ja kuidas ma teid olen toonud enese juurde. Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast.” Iisraellased vastasid: „Me teeme kõik, mis Jehoova on öelnud!” (2. Moosese 19:4, 5, 8) Sõlmiti leping, ja nii sündis teokraatlik Iisraeli rahvas. — 5. Moosese 26:18, 19.
5. Kuidas võib öelda, et Jehoova valitses Iisraelis?
5 Aga mil viisil Jehoova, kes on inimsilmale nähtamatu, Iisraeli valitses? (2. Moosese 33:20) Sel viisil, et Jehoova andis rahvale seadused ja preesterkonna. Need, kes kuuletusid seadustele ja kummardasid Jumalat vastavalt tema kehtestatud korraldustele, teenisid Suurt Teokraati Jehoovat. Lisaks oli ülempreestril Uurim ja Tummim, mille kaudu Jehoova Jumal andis kriitilistel aegadel juhatust. (2. Moosese 28:29, 30) Veel olid Jehoova esindajateks teokraatias selleks kõlblikud vanemad mehed, kes kandsid hoolt selle eest, et Jumala Seadust ellu rakendataks. Kui me mõningaid neid mehi puudutavaid ülestähendusi vaatleme, mõistame paremini, kuidas inimesed peaksid Jumala valitsusele kuuletuma.
Võim teokraatia all
6. Miks pidid teokraatliku valitsuse all võimulolevad inimesed kõvasti pingutama, ja missuguseid mehi vajati seda vastutust kandma?
6 Iisraelis võimupositsioonidel olemine oli suur eesõigus, kuid need mehed pidid tasakaalu säilitamiseks kõvasti pingutama. Nad pidid olema hoolsad, et nende ego ei muutuks iial tähtsamaks kui Jehoova nime pühitsemine. Inspireeritud ütlus „ei ole ränduri käes juhtida oma sammu” pidas iisraellaste, nagu ka ülejäänud inimkonna puhul paika. Iisraelis laabus kõik hästi vaid siis, kui vanemad pidasid meeles, et Iisraelis valitseb teokraatia ning et nad peavad tegema Jehoova, mitte endi tahtmist. Peagi pärast Iisraeli rajamist kirjeldas Moosese äi Jitro tabavalt, millised mehed need peaksid olema, nimelt, ’tublid mehed, kes kardavad Jumalat, ustavad mehed, kes vihkavad ahnust’. — 2. Moosese 18:21.
7. Mil kombel oli Mooses suurepärane eeskuju võimulolevast inimesest Jehoova Jumala alluvuses?
7 Esimene mees, kellel oli Iisraelis suur võim, oli Mooses. Ta oli suurepärane eeskuju isikust, kes esindab teokraatlikku võimu. On tõsi, et ühel juhtumil sai ilmsiks tema inimlik nõrkus. Ent alati toetus Mooses Jehoovale. Kui kerkisid küsimused, mida varem polnud tulnud lahendada, otsis ta Jehoovalt juhatust. (Võrdle 4. Moosese 15:32—36.) Kuidas seisis Mooses vastu kiusatusele kasutada oma kõrget positsiooni iseenda austamiseks? Kuigi ta juhtis miljonitesse ulatuvat rahvast, oli ta „alandlikum kõigist inimestest maa peal”. (4. Moosese 12:3) Tal ei olnud isiklikke ambitsioone, vaid ta tundis muret Jumala austamise pärast. (2. Moosese 32:7—14) Ja Moosesel oli ka tugev usk. Kirjeldades, milline oli Mooses enne rahva juhiks saamist, lausus apostel Paulus: „Otsekui nähes teda, kes on nähtamatu, püsis ta kindlana.” (Heebrealastele 11:27) On selge, et Mooses ei unustanud iial, et rahva tegelik Juht on Jehoova. (Laul 90:1, 2) Milline suurepärane eeskuju meie jaoks tänapäeval!
8. Millise käsu andis Jehoova Joosuale, ja miks on see tähelepanuväärne?
8 Kui selgus, et Moosesel käib üle jõu üksi Iisraeli järele vaatamine, pani Jehoova oma vaimu 70 vanema peale, kes pidid talle rahva üle kohut mõistes abiks olema. (4. Moosese 11:16—25) Hilisematel aastatel olid igas linnas oma vanemad. (Võrdle 5. Moosese 19:12; 22:15—18; 25:7—9.) Pärast Moosese surma pani Jehoova rahva juhiks Joosua. Võime kujutleda, et sellist eesõigust omades oli Joosual palju teha. Sellele vaatamata ütles Jehoova, et on üks asi, mida ta ei tohi iial tegemata jätta: „Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud.” (Joosua 1:8) Pane tähele, et kuigi Joosual oli seljataga rohkem kui 40 aastat teenistust, oli tal tarvis pidevalt Seadust lugeda. Ka meil on tarvis uurida Piiblit ja värskendada oma meelt Jehoova seaduste ja põhimõtetega — sõltumata sellest, kui kaua me oleme teenistuses olnud või kui palju eesõigusi meil on. — Laul 119:111, 112.
9. Mis juhtus Iisraelis kohtumõistjate ajal?
9 Joosuale järgnes terve rida kohtumõistjaid. Kahjuks tegid iisraellased nende ajal sagedasti „kurja Jehoova silmis”. (Kohtumõistjate 2:11) Seoses kohtumõistjate perioodiga öeldakse ülestähenduses: „Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat: igamees tegi, mis tema enese silmis õige oli!” (Kohtumõistjate 21:25) Igaüks langetas ise otsuseid käitumise ja kummardamise kohta, ning ajalugu näitab, et paljud iisraellased langetasid halbu otsuseid. Nad langesid ebajumalakummardamisse ja sooritasid mõnikord kohutavaid kuritegusid. (Kohtumõistjate 19:25—30) Ometi ilmutasid mõned inimesed eeskujulikku usku. — Heebrealastele 11:32—38.
10. Kuidas muutus valitsus Iisraelis radikaalselt Saamueli ajal, ja mis selleni viis?
10 Viimase kohtumõistja Saamueli eluajal tekkis Iisraelis valitsusega seotud kriis. Mõjutatuna ümbritsevatest vaenlasrahvastest, keda kõiki valitsesid kuningad, jõudsid iisraellased järeldusele, et ka nemad vajavad kuningat. Nad unustasid ära, et neil juba on Kuningas, et neil on teokraatlik valitsus. Jehoova ütles Saamuelile: „Nad ei põlga sind, vaid nad põlgavad mind kui oma kuningat!” (1. Saamueli 8:7) Nende näide tuletab meile meelde, kui kergesti me võime kaotada vaimse vaate ja langeda meid ümbritseva maailma mõju alla. — Võrdle 1. Korintlastele 2:14—16.
11. a) Miks võib öelda, et Iisraelis valitses ka kuningate juhtimise all teokraatia, vaatamata muudatustele valitsuses? b) Millise käsu andis Jehoova Iisraeli kuningatele, ja mis eesmärgil?
11 Sellele vaatamata nõustus Jehoova iisraellaste sooviga ja valis neile kaks esimest kuningat, Sauli ja Taaveti. Iisraelis valitses ikka teokraatia Jehoova juhtimise all. Et Iisraeli kuningad seda meeles peaksid, lasus igaühel neist kohustus Seadusest endale koopia teha ja seda iga päev lugeda, „et ta õpiks kartma Jehoovat, oma Jumalat, pidades kõiki selle käsuõpetuse sõnu ja seadusi, tehes nende järgi, ilma et ta süda suurustleks oma vendade ees”. (5. Moosese 17:19, 20) Jah, Jehoova soovis, et need, kellel on teokraatias võim, ei suurustleks ja et nende teod peegeldaksid tema Seadust.
12. Millise näitena ustavusest läks kuningas Taavet ajalukku?
12 Kuningas Taavetil oli silmapaistev usk Jehoovasse, ja Jumal sõlmis temaga lepingu, mille kohaselt temast pidi põlvnema igavesti kestev kuningaliin. (2. Saamueli 7:16; 1. Kuningate 9:5; Laul 89:30) Taaveti alandlik kuuletumine Jehoovale väärib jäljendamist. Ta lausus: „Jehoova, sinu võimusest rõõmutseb kuningas; kui väga ilutseb ta sinu abist!” (Laul 21:2) Kuigi Taavet käitus lihalike nõrkuste tõttu mõnikord valesti, toetus ta reeglina Jehoova, mitte enese võimule.
Ebateokraatlikud teod ja hoiakud
13., 14. Millised olid mõningad Taaveti järglaste ebateokraatlikud teod?
13 Mitte kõik iisraellaste juhid ei sarnanenud Moosese ja Taavetiga. Paljud ilmutasid teokraatliku korralduse vastu jämedat lugupidamatust, sallides Iisraelis valekummardamist. Isegi mõned ustavad valitsejad tegutsesid mõnel puhul ebateokraatlikult. Ülimalt traagiline oli juhtum Saalomoniga, kellele anti palju tarkust ja jõukust. (1. Kuningate 5:5, 9) Ent ta hülgas Jehoova seaduse ja võttis endale arvukalt naisi ning sallis Iisraelis ebajumalakummardamist. Ilmselt oli Saalomon oma hilisematel valitsusaastatel rõhuja. — 5. Moosese 17:14—17; 1. Kuningate 11:1—8; 12:4.
14 Saalomoni pojale Rehabeamile esitati nõue, et ta kergendaks oma alamate koormat. Antud olukorras tasaselt tegutsemise asemel kindlustas ta sõjakalt oma võimu — ja kaotas 12 suguharust 10. (2. Ajaraamat 10:4—17) Lahkulöönud kümne suguharu kuningriigi esimene kuningas oli Jerobeam. Püüdes tagada seda, et tema kuningriik mitte kunagi sõsarriigiga uuesti ei ühineks, pani ta aluse vasikakummardamisele. Kuigi see võis näida aruka poliitilise sammuna, näitas see, et nad hülgasid jõhkralt teokraatia. (1. Kuningate 12:26—30) Hiljem lasi kuningas Aasa oma pika ustava teenistustee lõpul uhkusel oma maine ära määrida. Ta kohtles halvasti prohvetit, kes tuli tema juurde Jehoova läkitatud nõuandega. (2. Ajaraamat 16:7—11) Jah, isegi vanad ning kogenud inimesed vajavad mõnikord nõu.
Selle teokraatia lõpp
15. Mida juutide juhid selles teokraatias võimulolevate isikutena ei teinud, sel ajal kui Jeesus oli maa peal?
15 Kui Jeesus Kristus oli maa peal, valitses Iisraelis ikka veel teokraatia. Kahjuks aga ei olnud paljud riigi vastutavad vanemad vaimse meelsusega. Kindlasti ei arendanud nad välja alandlikkust, mida ilmutas Mooses. Jeesus näitas nende vaimset rikutust, öeldes: „Moosese istmel istuvad kirjatundjad ja variserid. Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ei tee.” — Matteuse 23:2, 3.
16. Kuidas näitasid juutide juhid esimesel sajandil, et neil ei ole mingit lugupidamist teokraatia vastu?
16 Pärast seda kui juutide juhid olid Jeesuse üle andnud Pontius Pilatusele, näitasid nad, kui kaugele nad olid teokraatlikust alluvusest kaldunud. Pilatus kuulas Jeesuse üle ja jõudis järeldusele, et see on süütu mees. Toonud Jeesuse juutide ette, ütles Pilatus: „Ennäe teie kuningat!” Kui juudid nõudsid valjult Jeesuse surma, küsis Pilatus: „Kas ma pean teie kuninga risti lööma?” Ülempreestrid vastasid: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser!” (Johannese 19:14, 15) Nad tunnistasid, et kuningaks on keiser, mitte Jeesus, ’kes tuli Jehoova nimel’! — Matteuse 21:9, NW.
17. Miks ei olnud lihalik Iisrael enam teokraatlik rahvas?
17 Hüljates Jeesuse, hülgasid juudid teokraatia, sest tema pidi olema tulevases teokraatlikus korralduses tähtsaim isik. Jeesus oli Taaveti kuninglik poeg, kes pidi valitsema igavesti. (Jesaja 9:5, 6; Luuka 1:33; 3:23, 31) Seega ei olnud lihalik Iisrael enam Jumala väljavalitud rahvas. — Roomlastele 9:31—33.
Uus teokraatia
18. Milline uus teokraatia sündis esimesel sajandil? Selgita.
18 Siiski ei tähendanud see, et Jumal lihaliku Iisraeli hülgas, teokraatia lõppu maa peal. Jeesus Kristuse kaudu rajas Jehoova uue teokraatia. See oli võitud kristlik kogudus, mis tegelikult oli üks uus rahvas. (1. Peetruse 2:9) Apostel Paulus nimetas seda „Jumala Iisraeliks”, ja lõpuks tuli selle liikmeid „kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahõimudest”. (Galaatlastele 6:16; Ilmutuse 5:9, 10) Kuigi selle uue teokraatia liikmed allusid inimvalitsustele, mille all nad elasid, valitses neid tegelikult Jumal. (1. Peetruse 2:13, 14, 17) Peatselt peale uue teokraatia sündi püüdsid lihaliku Iisraeli valitsejad sundida mõningaid jüngreid loobuma kuuletumast käsule, mille Jeesus oli neile andnud. Milline oli vastus? „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.” (Apostlite teod 5:29) Tõeliselt teokraatlik seisukoht!
19. Mis mõttes võis esimese sajandi kristlikku kogudust nimetada teokraatiaks?
19 Kuidas siis uus teokraatia toimis? Oli olemas Kuningas, Jeesus Kristus, kes esindas Suurt Teokraati Jehoova Jumalat. (Koloslastele 1:13) Kuigi Kuningas oli nähtamatuna taevas, oli tema valitsus alamatele reaalsus ja ta sõnad juhtisid nende elu. Nähtavat järelevaatust määrati tegema selleks vaimselt kõlblikud vanemad. Grupp taolisi mehi tegutses Jeruusalemmas kui juhtiv kogu. Seda kogu esindasid reisivad vanemad, nagu Paulus, Timoteos ja Tiitus. Ja iga koguduse eest kandis hoolt vanemate meeste ehk vanemate kogu. (Tiitusele 1:5) Kui kerkis keeruline probleem, küsisid vanemad nõu juhtivalt kogult või mõnelt selle esindajalt, näiteks Pauluselt. (Võrdle Apostlite teod 15:2; 1. Korintlastele 7:1; 8:1; 12:1.) Lisaks oli igal koguduse liikmel oma osa teokraatia toetamises. Igaühel oli Jehoova ees kohustus rakendada Pühakirja põhimõtteid enda elus. — Roomlastele 14:4, 12.
20. Mida võib öelda teokraatia kohta pärast apostlite aega?
20 Paulus hoiatas, et pärast apostlite surma areneb välja ärataganemine, ja täpselt nii see juhtuski. (2. Tessalooniklastele 2:3) Aja möödudes kasvas miljonitesse ja seejärel sadadesse miljonitesse nende arv, kes väitsid end kristlased olevat. Nad arendasid välja kirikuvalitsuse mitmesugused vormid, nagu hierarhilise, presbüterliku ja vabakiriku vormi. Ent ei nende kirikute käitumine ega uskumused ei peegeldanud Jehoova valitsust. Need ei olnud teokraatiad!
21., 22. a) Kuidas on Jehoova taastanud teokraatia lõpuajal? b) Millistele küsimustele teokraatia kohta järgnevalt vastatakse?
21 Selle asjadesüsteemi lõpu ajal pidi tõelised kristlased valekristlastest eraldatama. (Matteuse 13:37—43) See toimus aastal 1919, teokraatia-ajaloo pöördelisel aastal. Sel ajal täitus Jesaja 66:8 hiilgav prohvetiennustus: „Kes on näinud selliseid asju? Kas vältab maa sünnitusvalu üheainsa päeva või tuleb rahvas ilmale ühekorraga?” Vastus nendele küsimustele oli kõlav jah! Aastal 1919 oli kristlik kogudus jälle olemas kui eraldi „rahvas”. Teokraatlik „maa” oli sündinud tõepoolest otsekui ühe päevaga! Lõpuaja edenedes tehti selle uue rahva organisatsioonis parandusi, muutmaks seda võimalikult sarnaseks sellega, mis eksisteeris esimesel sajandil. (Jesaja 60:17) Kuid kogu aeg oli see teokraatia. Käitumises ja uskumustes peegeldas see alati Jumala inspireeritud seadusi ja põhimõtteid, mis on toodud Pühakirjas. Ja see oli alati kuulekas Jeesus Kristusele, troonileseatud Kuningale. — Laul 45:18; 72:1, 2.
22 Kas sina oled seotud selle teokraatiaga? Kas sina oled selles võimupositsioonil? Kui oled, kas sa tead, mida tähendab teokraatlikult tegutsemine? Kas sa tead, milliseid püüniseid vältida? Kahte viimast küsimust arutletakse järgmises artiklis.
Kas sa oskad selgitada?
◻ Mis on teokraatia?
◻ Mil moel valitses Iisraelis teokraatia?
◻ Millise korralduse tegi Jehoova, tuletamaks kuningatele meelde, et Iisraelis valitseb teokraatia?
◻ Mil moel valitses kristlikus koguduses teokraatia, ja kuidas oli see organiseeritud?
◻ Milline teokraatlik organisatsioon on rajatud meie ajal?
[Pilt lk 12]
Juutide valitsejad tunnistasid Pontius Pilatuse ees Jehoova teokraatlikult ametisse määratud Kuninga asemel keisrit