Karjased ja lambad teokraatias
„Jehoova on meie kohtumõistja, Jehoova on meie käsuandja, Jehoova on meie kuningas, tema päästab meid!” — JESAJA 33:22.
1. Miks võib öelda, et esimese sajandi ja tänapäeva kristlaste seas valitseb teokraatia?
TEOKRAATIA tähendab Jumala valitsust. See hõlmab Jehoova võimu tunnustamist ning tema juhtnööride ja õpetuste järgimist suurtes ja väikestes otsustes, mida me elus langetame. Esimese sajandi koguduses valitses tõeline teokraatia. Tolleaegsed kristlased võisid ausalt öelda: „Jehoova on meie kohtumõistja, Jehoova on meie käsuandja, Jehoova on meie kuningas.” (Jesaja 33:22) Tänapäeval valitseb Jehoova Jumala organisatsioonis, mille tuumikuks on võitud jäänus, samasugune tõeline teokraatia.
Mil viisil me tänapäeval teokraatlikud oleme?
2. Mis on üks viis, kuidas Jehoova tunnistajad Jehoova valitsusele alluvad?
2 Miks me võime öelda, et Jehoova maises organisatsioonis valitseb teokraatia? Sest sellesse kuulujad alluvad tõesti Jehoova valitsusele. Nad järgivad Jeesus Kristuse, Jehoova poolt troonile seatud Kuninga juhtimist. Näiteks antakse lõpuajal Jeesusele järgmine Suure Teokraadi otsene käsk: „Pista sirp sisse ja põima, sest lõikuseaeg on tulnud, maa lõikus on ju valminud!” (Ilmutuse 14:15) Jeesus kuuletub ja võtab ette maa lõikustöö. Kristlased toetavad oma Kuningat selles suures töös, kuulutades innukalt head sõnumit ja tehes jüngreid. (Matteuse 28:19; Markuse 13:10; Apostlite teod 1:8) Seda tehes on nad ka Jehoova, Suure Teokraadi kaastöölised. — 1. Korintlastele 3:9.
3. Kuidas alluvad kristlased teokraatiale moraaliküsimustes?
3 Ka käitumise osas alluvad kristlased Jumala valitsusele. Jeesus ütles: „Kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud!” (Johannese 3:21) Tänapäeval toimub lõputuid väitlusi seoses moraalinormidega, kuid kristlaste seas pole neil vaidlustel kohta. Nad peavad ebamoraalseks seda, mida Jehoova ütleb ebamoraalse olevat, ja nad kardavad seda nagu katku! Nad hoolitsevad ka oma perekonna eest, on kuulekad oma vanematele ja alluvad valitsemas olevaile ülemustele. (Efeslastele 5:3—5, 22—33; 6:1—4; 1. Timoteosele 5:8; Tiitusele 3:1) Seega tegutsevad nad teokraatlikult, kooskõlas Jumalaga.
4. Millist väära hoiakut ilmutasid Aadam ja Eeva ning Saul, ja kuidas näitavad kristlased teistsugust hoiakut?
4 Aadam ja Eeva kaotasid Paradiisi, sest nad soovisid langetada ise otsuseid selle kohta, mis on õige ja mis on vale. Jeesus soovis teha täpselt vastupidi. Ta ütles: „Ma ei otsi oma tahtmist, vaid Tema tahtmist, kes minu on saatnud.” Sedasama otsivad kristlased. (Johannese 5:30, UT; Luuka 22:42; Roomlastele 12:2; Heebrealastele 10:7) Esimene Iisraeli kuningas Saul kuuletus Jehoovale — kuid seda vaid osaliselt. Seepärast ta hüljati. Saamuel ütles talle: „Sõnakuulmine on parem kui tapaohver, tähelepanu parem kui jäärade rasv!” (1. Saamueli 15:22) Kas on teokraatlik järgida Jehoova tahet teatud määral, käies ehk korrapäraselt kuulutustööl või koosolekutel, ja siis teha kompromissi moraaliküsimustes või mingis muus valdkonnas? Muidugi mitte! Me püüame ’südamest teha, mida Jumal tahab’. (Efeslastele 6:6; 1. Peetruse 4:1, 2) Vastupidiselt Saulile allume meie täielikult Jumala valitsusele.
Kaasaja teokraatia
5., 6. Kuidas tegeleb Jehoova tänapäeval inimkonnaga, ja millise tulemuse toob kaasa koostöö tegemine sellise korraldusega?
5 Minevikus Jehoova valitses ja ilmutas tõdesid üksikisikute, näiteks nagu prohvetite, kuningate ja apostlite kaudu. Tänapäeval ei ole see enam nõnda; praegu ei ole enam inspireeritud prohveteid või apostleid. Jeesus ütles, et selle asemel näitab ta oma kuningliku juuresviibimise ajal selgelt, kes on järelkäijate ustav kogu, „ustav ja mõistlik ori”, ja paneb ta kogu oma vara üle. (Matteuse 24:45—47, NW; Jesaja 43:10) Aastal 1919 ilmnes selgelt, et see ori on võitud kristlaste jäänus. Sellest ajast saadik on see olnud Jehoova Tunnistajate Juhtiva Kogu poolt esindatuna teokraatia maapealne keskus. Juhtivat Kogu esindavad kõikjal maailmas harukomiteed, reisivad ülevaatajad ja kogudusevanemad.
6 Koostöö teokraatliku organisatsiooniga on teokraatiale allumise oluline osa. Taoline koostöö aitab kaasa ühtsusele ja korrale kogu maailma „vennaskonna” seas. (1. Peetruse 2:17, UT) See omakorda meeldib Jehoovale, kes ei ole „mitte korratuse, vaid rahu Jumal”. — 1. Korintlastele 14:33.
Kogudusevanemad teokraatias
7. Miks võib öelda, et kristlikud vanemad on ametisse määratud teokraatlikult?
7 Kõik ametissemääratud kogudusevanemad, sõltumata oma võimupositsioonist, vastavad nõuetele, mis Piiblis ülevaataja ehk vanema ametile esitatakse. (1. Timoteosele 3:1—7; Tiitusele 1:5—9) Lisaks käivad kõigi vanemate kohta Pauluse sõnad Efesose vanematele: „Pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust.” (Apostlite teod 20:28) Tõepoolest, vanemad on ametisse määratud püha vaimu abil, mis tuleb Jehoova Jumalalt. (Johannese 14:26) Nende ametissemääramine on teokraatlik. Peale selle karjatavad nad Jumala karja. Kari kuulub Jehoovale, mitte vanematele. See ongi teokraatia.
8. Mis on vanemate üldised kohustused tänapäeval?
8 Oma kirjas Efeslastele tõi apostel Paulus välja vanemate üldised kohustused: „Tema on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangeeliumikuulutajaiks ja mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi täielikult valmistada abiliste tööle Kristuse ihu ülesehitamiseks.” (Efeslastele 4:11, 12) Apostlite ja prohvetite aeg sai läbi koos „Kristuse ihu” algusajaga. (Võrdle 1. Korintlastele 13:8.) Kuid vanemad on ikka hoolsalt ametis evangeeliumikuulutamise ning karjase- ja õpetustööga. — 2. Timoteosele 4:2; Tiitusele 1:9.
9. Kuidas peaksid vanemad end ette valmistama, et koguduses Jumala tahet esindada?
9 Kuna teokraatia on Jumala valitsemine, on edukad vanemad Jumala tahtega põhjalikult tuttavad. Joosual kästi iga päev Seadust lugeda. Ka vanemad peavad korrapäraselt Pühakirja uurima ja sellest nõu otsima ning olema põhjalikult tuttavad Piibli kirjandusega, mida ustav ja mõistlik ori on avaldanud. (2. Timoteosele 3:14, 15) See hõlmab ajakirju Vahitorn ja Awake! (Ärgake!) ning teisi väljaandeid, mis näitavad, kuidas Piibli põhimõtteid teatud olukordades rakendada.a Ent kuigi vanemal on tähtis tunda ja järgida Vahitorni Ühingu kirjanduses avaldatud juhtnööre, peaks ta olema põhjalikult tuttav ka nende taga olevate Pühakirja põhimõtetega. Siis suudab ta rakendada Pühakirja juhtnööre mõistvalt ja kaastundlikult. — Võrdle Miika 6:8.
Teenimine kristlikus vaimus
10. Millise halva hoiaku suhtes peaksid vanemad valvsad olema, ja kuidas?
10 Umbes aastal 55 m.a.j. kirjutas apostel Paulus oma esimese kirja Korintose kogudusele. Üks probleem, mida tal tuli käsitleda, oli seotud teatud meestega, kes tahtsid koguduses silma paista. Paulus kirjutas: „Juba te olete täis söönud, juba olete saanud rikkaks; te olete saanud kuningaiks ilma meieta. Kui te ometi tõesti oleksite kuningad, et ka meie võiksime ühes teiega olla kuningad!” (1. Korintlastele 4:8) Esimesel sajandil m.a.j. oli kõigil kristlastel lootus koos Jeesusega taevaste kuningate ja preestritena valitseda. (Ilmutuse 20:4, 6) Kuid ilmselt unustasid mõned Korintose kristlased, et maa peal ei ole kristlikus teokraatias kuningaid. Selle asemel et tegutseda selle maailma kuningate moel, arendavad kristlikud karjased alandlikkust, omadust, mis meeldib Jehoovale. — Laul 138:6; Luuka 22:25—27.
11. a) Millised on mõningad väljapaistvad alandlikkuse eeskujud? b) Kuidas peaksid nii vanemad kui ka kõik teised kristlased endasse suhtuma?
11 Kas alandlikkus on nõrkus? Mitte mingil juhul! Jehoova enda kohta on öeldud, et ta on alandlik. (Laul 18:36) Iisraeli kuningad viisid vägesid lahingusse ja valitsesid rahvast Jehoova juhtimise all. Ometi pidi igaüks olema hoolas, et ’ta süda ei suurustleks oma vendade ees’. (5. Moosese 17:20) Ülesäratatud Jeesus on taevane Kuningas. Kuid maa peal olles pesi ta oma jüngrite jalgu. Milline alandlikkus! Väljendades oma soovi, et ka tema apostlid oleksid sama alandlikud, ütles ta: „Kui nüüd mina, Issand ja õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.” (Johannese 13:14; Filiplastele 2:5—8) Kogu austus ja ülistus peaks kuuluma Jehoovale, mitte inimesele. (Ilmutuse 4:11) Kõik kristlased, ükskõik kas nad on kogudusevanemad või mitte, peaksid suhtuma endasse nii, nagu Jeesus ütles: „Me oleme kõlvatud sulased; me oleme teinud, mis meie kohus oli teha!” (Luuka 17:10) Kõik teistsugused vaated on ebateokraatlikud.
12. Miks on kristlikel vanematel oluline armastust arendada?
12 Kristlikud kogudusevanemad arendavad alandlikkuse kõrval ka armastust. Apostel Johannes osutas armastuse tähtsusele, öeldes: „Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tundnud; sest Jumal on armastus.” (1. Johannese 4:8) Armastuseta inimesed ei ole teokraatlikud. Nad ei tunne Jehoovat. Piibel ütleb seoses Jumala Pojaga: „[Jeesus], kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid otsani.” (Johannese 13:1, UT) Jeesus rääkis 11 mehele, kellest pidi saama osa kristliku koguduse juhtivast kogust: „See on minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu mina teid olen armastanud!” (Johannese 15:12) Armastus on tõelise kristluse selge tundemärk. See kütkestab neid, kellel on murtud süda, kes leinavad ja kes on vabadust igatsevad vaimsed vangid. (Jesaja 61:1, 2; Johannese 13:35) Selle ilmutamisel peavad vanemad eeskujuks olema.
13. Kuidas võib vanem avaldada inimestele head mõju kõigis olukordades, kuigi tänapäeva probleemid võivad olla rasked?
13 Tänapäeval palutakse keerukate probleemide lahendamisel tihti kogudusevanematelt abi. Mõnes perekonnas võivad abieluraskused olla sügavale juurdunud ja visad kaduma. Noortel võib olla probleeme, mida täiskasvanuil on raske mõista. Tundeeluhaigustest on tihti raske aru saada. Vanem ei tea ehk sellistes raskustes olevate inimestega kokku puutudes, mida teha. Kuid ta võib olla kindel, et kui ta toetub palvemeelselt Jehoova tarkusele, kui ta uurib hoolikalt Piiblit ja materjale, mida on avaldanud ustav ja mõistlik ori, ning kui ta tegeleb lammastega alandlikult ja armastavalt, avaldab ta inimestele head mõju isegi raskeimas olukorras.
14., 15. Milliste ütluste põhjal võib näha, et Jehoova on õnnistanud oma rahvast paljude toredate kogudusevanematega?
14 Jehoova on oma organisatsiooni rikkalikult õnnistanud „andidega inimeste näol”. (Efeslastele 4:8, NW) Aeg-ajalt saab Vahitorni Ühing südantsoojendavaid kirju, mis annavad tunnistust armastusest, mida on ilmutanud alandlikud vanemad, kes Jumala lambaid kaastundlikult karjatavad. Näiteks kirjutab üks kogudusevanem: „Ma ei suuda meenutada ühtki ringkonnaülevaataja külastust, mis oleks mulle rohkem mõju avaldanud või millest koguduses ikka veel räägitaks. Ringkonnaülevaataja aitas mul mõista, kui tähtis on säilitada vendadega tegelemisel positiivne hoiak ja kui oluline on neid kiita.”
15 Üks õde, kes pidi kaugele kliinikusse ravile sõitma, kirjutab: „Millist kinnitust andis küll võimalus kohtuda vanemaga haiglas sel esimesel murelikul õhtul, kodunt nii kaugel! Tema ja teised vennad olid palju aega koos minuga. Maailma inimesedki, kes minu olukorda teadsid, arvasid, et ma poleks seda iial nende armastavate ja ustavate vendade lohutuse, hoole ja palveteta üle elanud.” Üks teine õde kirjutab: „Olen praegu elus tänu vanematekogule, kes mulle võitluses raske depressiooniga kannatlikult juhatust andis. . . . Üks vend oma naisega ei teadnud, mida mulle öelda. . . . Kuid mis mind kõige enam liigutas, oli see, et kuigi nad ei mõistnud täielikult, mida ma läbi elasin, hoolisid nad minust armastavalt.”
16. Millist manitsust jagab Peetrus kogudusevanematele?
16 Tõesti, paljud vanemad rakendavad apostel Peetruse manitsust: „Hoidke teile hoida antud Jumala karja mitte sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tõttu, vaid innust, mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks.” (1. Peetruse 5:1—3) Milliseks õnnistuseks taolised teokraatlikud kogudusevanemad küll on!
Lambad teokraatias
17. Nimeta omadusi, mida koguduse kõik liikmed peaksid arendama.
17 Kuid teokraatiat ei moodusta ainult vanemad. Nii nagu karjased peavad olema teokraatlikud, peavad seda olema ka lambad. Mil viisil? Samadest põhimõtetest, millest juhinduvad karjased, peavad juhinduma ka lambad. Mitte ainult vanemad, vaid ka kõik teised kristlased peavad olema alandlikud, kui nad tahavad saada Jehoova õnnistust. (Jakoobuse 4:6) Kõik peavad arendama armastust, sest ilma armastuseta toodud ohvrid ei meeldi Jehoovale. (1. Korintlastele 13:1—3) Ja mitte ainult vanemad, vaid me kõik peaksime ’olema täidetud [Jehoova] tahtmise tunnetusega [„täpse tundmisega”, NW] kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises’. — Koloslastele 1:9.
18. a) Miks ei piisa vaid tõe pinnapealsest tundmisest? b) Kuidas me kõik võime olla täidetud täpse tundmisega?
18 Nii noored kui ka vanad peavad pidevalt tegema tõsiseid otsuseid, kuna nad püüavad jääda ustavaks vaatamata sellele, et nad elavad Saatana maailmas. Maailma suundumused riietuse, muusika, filmide ja kirjanduse osas panevad mõnede inimeste vaimsuse katsele. Tasakaalu säilitamiseks ei piisa tõe pinnapealsest tundmisest. Et kindlalt ustavaks jääda, peame olema täidetud täpse tundmisega. Me vajame vahetegemisvõimet ja tarkust, mida võib meile anda vaid Jumala Sõna. (Õpetussõnad 2:1—5) See tähendab heade uurimisharjumuste arendamist, õpitu üle mõtisklemist ja selle ellurakendamist. (Laul 1:1—3; Ilmutuse 1:3) Paulus kirjutas kõigile kristlastele, mitte ainult vanematele: „Täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel.” — Heebrealastele 5:14.
Karjased ja lambad töötavad koos
19., 20. Milliseid manitsusi jagatakse kõigile vanematega koostöö tegemise küsimuses, ja miks?
19 Lõpuks tuleb öelda, et need, kes teevad kogudusevanematega koostööd, ilmutavad tõeliselt teokraatlikku vaimu. Paulus kirjutas Timoteosele: „Vanemaid, kes hästi juhatavad kogudusi, peetagu kahekordse austuse vääriliseks, eriti neid, kes töötavad sõnas ja õpetuses.” (1. Timoteosele 5:17; 1. Peetruse 5:5, 6) Vanema-amet on imeline eesõigus, kuid enamik kogudusevanemaid on perekonnainimesed, kes käivad iga päev ilmalikul tööl ning kes peavad hoolitsema oma naise ja laste eest. Kuigi nad teenivad rõõmuga, on nende teenistus kergem ja õnnistusrikkam, kui kogudus neid toetab ja ei ole ülearu kriitiline ega nõudlik. — Heebrealastele 13:17.
20 Apostel Paulus ütles: „Mõelge oma juhatajaile, kes teile on rääkinud Jumala sõna, pannes tähele nende eluotsa järgige nende usku!” (Heebrealastele 13:7) Ei, Paulus ei ergutanud vendi vanemaid järgima. (1. Korintlastele 1:12) Inimese järgimine ei ole teokraatlik. Kuid kindlasti on tark jäljendada läbikatsutud usku, mis on teokraatlikul vanemal, kes osaleb aktiivselt evangeeliumikuulutamise töös, käib korrapäraselt koosolekutel ja tegeleb kogudusega alandlikult ja armastavalt.
Tõeline tõend usu kohta
21. Kuidas ilmutavad kristlased sama tugevat usku, nagu oli Moosesel?
21 Teokraatliku organisatsiooni olemasolu sel inimajaloo kõige mandunumal ajal on tõeline tõend Suure Teokraadi väe kohta. (Jesaja 2:2—5) Samuti on see tõend peaaegu viie miljoni kristliku mehe, naise ja lapse usu kohta, kes võitlevad igapäevaelu probleemidega, kuid kes mitte kunagi ei unusta, et Jehoova on nende Valitseja. Otsekui ustav Mooses, kes „nähes teda, kes on nähtamatu, püsis . . . kindlana”, on tänapäevalgi kristlastel samasugune tugev usk. (Heebrealastele 11:27) Neil on eesõigus elada teokraatias, ja nad tänavad iga päev Jehoovat selle eest. (Laul 100:4, 5) Kogedes Jehoova päästvat väge, on neil rõõm kuulutada: „Jehoova on meie kohtumõistja, Jehoova on meie käsuandja, Jehoova on meie kuningas, tema päästab meid!” — Jesaja 33:22.
[Allmärkus]
a Taoliste väljaannete hulka kuulub raamat “Pay Attention to Yourselves and to All the Flock” („Pange tähele iseendid ja kõike karja”), milles on toodud Pühakirja juhtnöörid ja mis on antud välja ametissemääratud koguduse ülevaatajate ehk vanemate jaoks.
Mida näitab Piibel?
◻ Mil viisil alluvad kristlased teokraatiale?
◻ Kuidas on teokraatia tänapäeval organiseeritud?
◻ Mil viisil peaksid vanemad end oma kohustuste täitmiseks ette valmistama?
◻ Milliseid kristlikke omadusi on vanematel oluline arendada ja ilmutada?
◻ Millised suhted peaksid lammaste ja karjaste vahel teokraatias valitsema?
[Pilt lk 16]
Aadam ja Eeva kaotasid Paradiisi, kuna nad soovisid langetada ise otsuseid selle kohta, mis on õige ja mis on vale
[Pilt lk 18]
Kui kogudusevanem tegeleb lammastega alandlikult ja armastavalt, avaldab ta inimestele alati head mõju