Jumal, riik ja sina

„IIRIMAA abielulahutuse referendum osutab kiriku ja riigi vastasseisule”

SEE The New York Times’is toodud pealkiri näitab kujukalt, kuidas tänapäeval tuleb inimestel teha valik selle vahel, mida soovib riik, ja selle vahel, mida õpetab kirik.

Artiklis tõdeti: „Vähem kui kuu aega enne referendumit selle kohta, kas tühistada konstitutsiooniline abielulahutuse keeld, on valdavalt roomakatoliiklik Iirimaa oma valitsus- ja kirikujuhtide vahelise enneolematu lõhe tunnistajaks.” Riik tegi ettepaneku abielulahutuse keeld tühistada, samal ajal kui katoliku kirik on kindlalt abielulahutuse ja uuesti abiellumise vastu. Iirimaa katoliiklastel tuli valida kiriku ja riigi vahel. Nagu selgus, saavutas riik napi võidu.

Mis veelgi dramaatilisem, palju aastaid on tulnud Põhja-Iirimaa elanikel seista silmitsi ägeda konfliktiga riikliku suveräänsuse pärast. On palju tapetuid. Roomakatoliiklased ja protestandid on olnud riigi allumise suhtes vastandlikel seisukohtadel: kas peaks Põhja-Iirimaa jääma Briti valitsuse alla või tsentraliseeritud valitsuse alla kogu Iirimaa üle.

Sama lugu oli Jugoslaavias, kus valitsusvõimud on nõudnud, et inimesed eri usutunnistustest, kaasa arvatud katoliiklased ja õigeusklikud, võitluses territooriumi pärast peaksid lahingut. Mis oleks pidanud olema tavakodanike esmaseks kohuseks? Kas nad oleksid pidanud järgima neid, kes väitsid end esindavat riiki, või oleksid nad pidanud kuuletuma Jumalale, kes ütleb: „Sa ei tohi tappa .. Armasta oma ligimest nagu iseennast!”? (Roomlastele 13:9.)

Ehk mõtled sa, et sind küll sedalaadi olukord ei taba. Aga see võib tabada. Tegelikult võib see juba praegu sulle muret teha. Oma raamatus „Riik Uues Testamendis” (The State in the New Testament) räägib teoloog Oscar Cullmann „elutähtsatest otsustest, mida praegusaja kristlased on nüüd või ehk tulevikus sunnitud totalitaarsete valitsuste surve all äärmuslikes olukordades langetama”. Kuid ta räägib ka „iga kristlase — ka niinimetatud ’normaalsetes’, ’tavapärastes’ oludes elava kristlase — ühtlasi reaalsest ja tähtsast kohustusest vaadata näkku ning anda vastus mingile tõsisele probleemile, mis seisab tema ees pelgalt seetõttu, et ta on kristlane”.

Niisiis, kas tänapäeva kristlast peaksid huvitama religiooni ja riigi vahelised suhted? Kindlasti peaksid. Algusaegadest peale on kristlased püüdnud arendada tasakaalukat suhtumist ilmalikesse võimudesse. Nende Juhi Jeesuse Kristuse üle pidas Rooma riik kohut, mõistis ta hukka ja surmas. Tema jüngritel tuli ühitada kristlikud kohustused kohustustega Rooma keisririigi vastu. Seega saavad tänapäeva kristlased juhtnööre, kui teevad tagasivaate jüngrite suhetele võimudega.

[[Pildi allikaviide lk 3]

Tom Haley/Sipa Press