9. osa. Edenevate piibliuurimiste juhatamine
Valmista õpilasi ette andma eraviisil tunnistust
1 Kui Andreas ja Filippus mõistsid, et Jeesus on tõotatud Messias, tahtsid nad jagada seda vaimustavat uudist ka teistega (Joh. 1:40—45). Nii on ka tänapäeval. Kui piibliõpilased hakkavad õpitusse usku ilmutama, ajendab see neid sellest teistele rääkima (2. Kor. 4:13). Kuidas innustada neid andma eraviisil tunnistust ja kuidas aidata neil seda hästi teha?
2 Sa võid õpilaselt küsida, kas ta on rääkinud Piiblist õpitut ka teistele. Võib-olla on tal sõpru või pereliikmeid, keda ta võiks kutsuda uurimisest osa võtma. Küsi, kas keegi tema töö- või koolikaaslastest või tuttavatest on Piibli vastu huvi tundnud? Nii võibki ta hakata tunnistust andma. Selgita talle, et meil tuleb kasutada vahetegemisvõimet ning olla lugupidavad ning lahked, kui räägime teistele Jehoova Jumalast ja tema eesmärkidest (Kol. 4:6; 2. Tim. 2:24, 25).
3 Uskumuste jagamine. Väga oluline on õpetada piibliõpilast kasutama oma uskumuste jagamisel Jumala Sõna. Küsi millalgi uurimise ajal õpilaselt: ”Kuidas sa selgitaksid Piibli abil seda tõde oma perekonnale?” või: ”Millist kirjakohta sa kasutaksid, et seda oma sõbrale tõestada?” Lase tal vastata ning seejärel näita, kuidas rajada oma selgitus Piiblile (2. Tim. 2:15). Nõnda tehes valmistad sa õpilast ette andma tunnistust nii eraviisil kui ka osalema koos kogudusega organiseeritud kuulutustöös, kui ta on kõlblik seda tegema.
4 On tark valmistada piibliõpilasi ette kohtama vastupanu (Matt. 10:36; Luuka 8:13; 2. Tim. 3:12). Kui inimesed tõstatavad küsimusi või räägivad midagi Jehoova tunnistajatest, võib see avada õpilasele võimaluse anda tunnistust. Brošüür ”Jehoova tunnistajad: kes nad on? mida nad usuvad?” võib aidata neil küsijaile ’vastust anda’ (1. Peetr. 3:15). See brošüür sisaldab täpset informatsiooni, mida huvilised võivad kasutada, et aidata oma sõpradel ning sugulastel mõista meie Piiblil põhinevaid uskumusi ja tegevusi.