Abi neile, kes on kogudusest välja arvatud

1., 2. a) Kuidas suhtub Jehoova neisse, kes teevad tõsist pattu ega kahetse seda? b) Mida Jehoova loodab, et patustanud teeks?

JEHOOVA ei salli kurjust ja vihkab pattu. (Laul 5:4–6.) Ta ootab, et elaksime tema normide järgi, mis on kirjas piiblis. Muidugi ei oota ta ebatäiuslikelt inimestelt täiuslikkust. (Laul 130:3, 4.) Kuid need, kes „ei karda Jumalat ja õigustavad oma jultunud käitumist Jumala armuga”, ei saa olla talle meelepärased. (Juuda 4.) Piiblis öeldakse, et Harmagedoon on „jumalakartmatute inimeste kohtu- ja hävingupäev”. (2. Peetr. 3:7; Ilm. 16:16.)

² Ent Jehoova ei taha, et keegi hukkuks. Nagu nägime eelmistest artiklitest, tuleb piiblist selgelt välja, et ta soovib, „et kõik oma patte kahetseksid”. (2. Peetr. 3:9.) Kogudusevanemad püüavad Jehoovast eeskuju võtta, aidata kannatlikult patustanul end muuta ja oma suhted Jehoovaga taastada. Kuid hoolimata kogudusevanemate korduvatest püüetest ei kahetse mõned patustajad oma tegusid ja isegi jätkavad patustamist. (Jes. 6:9.) Mida tuleb kogudusevanematel sel juhul teha?

„ARVAKE PAHATEGIJA ENDA HULGAST VÄLJA”

3. a) Mida tuleb piibli järgi teha inimesega, kes oma pattu ei kahetse? b) Miks võib öelda, et kogudusest väljaarvamine on patustanu enda valik?

³ Kui patustanu oma tegusid ei kahetse, ei jää kogudusevanematel muud üle, kui järgida juhist tekstis 1. Korintlastele 5:13: „Arvake pahategija enda hulgast välja.” Võiks öelda, et kui patustanu kogudusest välja arvatakse, siis ta lõikab seda, mida on külvanud. (Gal. 6:7.) Ta teab, et kui ta oma patte ei kahetse, ei saa ta kogudusse jääda. Niisiis kui ta korduvalt kogudusevanemate abi tagasi lükkab ega muuda end, siis on ta ise sellise tagajärje valinud. Tema tegudest on näha, et ta ei taha Jehoova seadusi järgida. (5. Moos. 30:19, 20; 2. Kun. 17:12–15.)

4. Miks teatatakse kogudusele, kui keegi on kogudusest välja arvatud?

⁴ Kui keegi on kogudusest välja arvatud, siis teatatakse kogudusele, et ta pole enam Jehoova tunnistaja. Seda ei tehta, et patustanut kuidagi alandada, vaid hoopis selleks, et vennad-õed võiksid järgida pühakirjal põhinevat nõuannet sellise inimesega läbikäimine lõpetada ning temaga koos isegi mitte süüa. (1. Kor. 5:9–11.) Selle nõuande järgimine on kogudusele kaitseks. Paulus kirjutas: „Natuke juuretist paneb hapnema kogu taina.” (1. Kor. 5:6.) Kui kristlasi, kes oma patte ei kahetse, kogudusest välja ei arvataks, võiks teistele jääda mulje, et Jehoova normide järgimine polegi nii oluline, ja see võiks nõrgendada nende otsusekindlust elada talle meelepärast elu. (Õpet. 13:20; 1. Kor. 15:33.)

5. Kuidas me peaksime suhtuma inimesse, kes on kogudusest välja arvatud, ja miks?

⁵ Kuidas me peaksime suhtuma kaasusklikku, kes on kogudusest välja arvatud? Me küll ei käi temaga läbi, kuid me ei mõtle, et tal pole enam mingit lootust. Ta on otsekui kadunud lammas, kes võib karja juurde tagasi tulla. Ta pühendas kord oma elu Jehoovale, kuid kahjuks ei ela ta praegu oma pühendumistõotusega kooskõlas ja on seetõttu pannud end ohtlikku olukorda. (Hes. 18:31.) Ent niikaua, kui on veel aega ja Jehoova on valmis talle andestama, loodame meiegi, et ta naaseb kogudusse. Mida saavad kogudusevanemad teha, et aidata tal tagasi tulla?

KUIDAS KOGUDUSEVANEMAD KOGUDUSEST VÄLJAARVATUID AITAVAD

6. Mida kogudusevanemad ette võtavad, et väljaarvatuid aidata?

⁶ Kas kogudusevanemad lõpetavad inimese aitamise, kui ta on kogudusest välja arvatud? Ei. Kui kogudusevanemate komitee patustanule väljaarvamisest teatab, selgitavad need vennad talle ka seda, mida tal tuleb teha, et ta kogudusse tagasi võetaks. Kuid sellega nende abi ei piirdu. Enamasti ütlevad nad patustanule, et sooviksid temaga mõne aja pärast taas kokku saada. Nad tahavad näha, kas tema suhtumises on aja jooksul toimunud muutus. Kui patustanu on nõus nendega uuesti kohtuma, püüavad kogudusevanemad ka siis aidata tal kahetseda ja kogudusse naasta. Ja isegi kui tema hoiak pole muutunud, üritavad nad temaga aeg-ajalt ühendust võtta, et talle oma abi pakkuda.

7. Kuidas püüavad kogudusevanemad väljaarvatuga tegeledes Jehoova eeskuju järgida? (Jer. 3:12.)

⁷ Kogudusevanemad püüavad olla Jehoova eeskujul kaastundlikud nende vastu, kes on kogudusest välja arvatud. Näiteks saatis Jehoova Iisraeli rahva juurde prohveteid, et neid aidata, ja seda juba enne, kui nad oma patte kahetsesid. Ja nagu nägime selle ajakirjanumbri teises uurimisartiklis, ilmestab Jehoova kaastunnet hästi see, mida ta käskis prohvet Hooseal teha. Ta ütles Hooseale, et see lepiks ära oma naisega, kes tol ajal ikka veel patustas. (Hoosea 3:1; Mal. 3:7.) Nagu Jehoova, soovivad kogudusevanemadki kogu südamest, et patustanu kahetseks ja kogudusse tagasi tuleks, ja nad ei taha seda talle kuidagi raskemaks teha. (Loe Jeremija 3:12.)

8. Mida õpetab mõistujutt kadunud pojast Jehoova kohta? (Luuka 15:7)

⁸ Mõtleme ka Jeesuse mõistujutule kadunud pojast, millest samuti teises uurimisartiklis rääkisime. Kui isa nägi, et poeg on teel koju, jooksis ta talle vastu, kallistas teda ja andis talle hellalt suud. (Luuka 15:20.) Isa ei oodanud, kuni poeg temani jõuab ja temalt andestust anub. Kuna ta armastas oma poega väga, jooksis ta ise talle vastu. Midagi sarnast tunneb Jehoova, kui mõtleb neile, kes on tema juurest ära läinud. Ja kogudusevanemad püüavad neisse suhtuda samamoodi nagu Jehoova. Nad soovivad väga, et sellised inimesed tuleksid Jehoova perre tagasi. (Luuka 15:22–24, 32.) Kui see juhtub, on nii Jehoova, Jeesus, inglid kui ka terve kogudus väga rõõmsad. (Loe Luuka 15:7.)

9. Mida piiblitekst Hoosea 14:4 Jehoova kohta näitab?

⁹ Sellest, mida oleme siiani arutanud, on selgelt näha, et Jehoova ei luba neil, kes oma patte ei kahetse, kogudusse jääda. Ent ta ei hülga selliseid patustajaid. Ta püüab aidata neil tema juurde tagasi tulla. Jehoova tundeid nende vastu, kes oma patte kahetsevad, kirjeldavad hästi sõnad tekstis Hoosea 14:4: „Mina ravin nad truudusetusest terveks. Ma armastan neid oma vabast tahtest, sest mu viha on nende pealt pöördunud.” Kahtlemata peaks see teadmine ajendama kogudusevanemaid panema tähele pisimatki märki sellest, et inimene on hakanud oma tegusid kahetsema. Ja neile, kes on Jehoova maha jätnud, annavad selle piibliteksti sõnad võimsa ajendi tema juurde viivitamata naasta.

10., 11. Kuidas püüavad kogudusevanemad aidata neid, kes on aastaid tagasi kogudusest välja arvatud?

¹⁰ Kuidas on lugu nendega, kes on kogudusest kaua eemal olnud, võib-olla palju aastaid? Võimalik, et nad ei tee enam seda pattu, mille tõttu nad kunagi kogudusest välja arvati. Ja mõni neist ei pruugi isegi mäletada, mis täpselt selleni viis. Ükskõik kui kaua inimene on kogudusest eemal olnud, püüavad kogudusevanemad ta üles leida ja teda külastada. Kui nad temaga kohtuvad, innustavad nad teda kogudusse naasma ja isegi pakuvad välja, et võivad koos temaga palvetada. Muidugi on inimene, kes pole aastaid kogudusega läbi käinud, vaimses mõttes väga nõrk. Seepärast, kui ta avaldab soovi kogudusse naasta, võivad kogudusevanemad paluda, et keegi temaga piiblit uuriks, ja seda isegi siis, kui teda pole veel tagasi võetud. Ent temaga ei peaks piiblit uurima keegi, kellelt kogudusevanemad pole seda palunud.

¹¹ Kogudusevanemad ilmutavad Jehoova eeskujul kaastunnet ja armastust nende vastu, kes on Jehoova juurest ära läinud, ning püüavad võimalikult paljusid neist innustada tagasi koju tulema. Kui on näha, et patustanu kahetseb ja on valelt teelt pöördunud, võib ta viivitamata kogudusse tagasi võtta. (2. Kor. 2:6–8.)

12. a) Millistel juhtudel tuleb kogudusevanematel olla eriti ettevaatlik? b) Miks me ei peaks arvama, et teatud patte Jehoova andeks ei anna? (Vaata ka allmärkust.)

¹² Teatud juhtudel tuleb kogudusevanematel olla eriti ettevaatlik, kui nad kaaluvad inimese tagasivõtmist. Seda näiteks siis, kui ta oli süüdi lapse väärkohtlemises, usutaganemises või kui ta oli sepitsenud plaani oma abikaasa hüljata ja kellegi teisega abielluda. Kogudusevanemad peavad Jumala karja kaitsma ja seepärast tahavad nad olla veendunud, et selline inimene tõepoolest kahetseb tehtut ja on end muutnud. (Mal. 2:14; 2. Tim. 3:6.) Samas aga on selgelt näha, et Jehoova on valmis andestama kõigile patustanutele, sõltumata sellest, mida nad on teinud, juhul kui nad kahetsevad tehtut ja oma käitumist muudavad. Seega, kuigi kogudusevanemad kaaluvad erilise hoolega nende inimeste tagasivõtmist, kes on süüdi lõigu alguses mainitud või teistes samalaadsetes pattudes, ei peaks nad kunagi arvama, et sellise inimese pattu ei andesta Jehoova eales.a (1. Peetr. 2:10.)

MIDA TEEB KOGUDUS

13. Kuidas me kohtleme neid, keda on noomitud, ja neid, kes on kogudusest välja arvatud?

¹³ Nagu arutasime eelmises artiklis, võime julgelt jätkata suhtlemist kellegagi, keda on noomitud, sest me teame, et ta on oma väärkäitumist kahetsenud ja end muutnud. (1. Tim. 5:20.) Ta on ikka meie armas vend või õde ja vajab oma usukaaslaste tuge. (Heebr. 10:24, 25.) Ent kui keegi kogudusest välja arvatakse, siis me lõpetame temaga läbikäimise ning järgime juhist „sellisega ärge isegi sööge koos”. (1. Kor. 5:11.)

14. Mida võib kristlane oma südametunnistuse põhjal otsustada? (Vaata ka pilti.)

¹⁴ Kas Paulus pidas teksti 1. Korintlastele 5:11 sõnadega silmas, et me peaksime väljaarvatut täielikult ignoreerima? Mitte tingimata. Me teame, et me ei tohiks temaga seltsida. Ent me võime piibli põhjal õpetatud südametunnistuse alusel otsustada, kas kutsuda väljaarvatut, kes on ehk meie sugulane või oli meie lähedane sõber, koosolekule. Mida me aga peaksime tegema siis, kui väljaarvatu tuleb koosolekule? Varem me ei tervitanud teda. Kuid ka selles olukorras peaks iga kristlane oma südametunnistuse alusel otsustama, kas ta teeb seda või mitte. Mõned võivad otsustada teda tervitada või ehk ka väljendada lühidalt heameelt selle üle, et ta tuli. Kuid me ei jää temaga pikemalt vestlema ega veeda temaga vaba aega.

15. Kellest räägitakse tekstis 2. Johannese 9–11? (Vaata ka kasti „Kas Johannes ja Paulus rääkisid samalaadsest patust?”.)

¹⁵ Mõned võivad aga mõelda, et kas piiblis ei öelda, et kristlane, kes sellist inimest tervitab, „saab tema kurjade tegude kaasosaliseks”. (Loe 2. Johannese 9–11.) Selle teksti kontekst näitab, et see käib usutaganejate ja teiste kohta, kes õhutavad teisi Jumala seadusi rikkuma. (Ilm. 2:20.) Niisiis, kui inimene levitab valeõpetusi või ärgitab teisi piibli põhimõtetega vastuolus toimima, ei külasta kogudusevanemad teda. Muidugi loodavad nad ikka, et millalgi ta kahetseb oma tegusid. Kuni seda pole aga juhtunud, ei tervita me sellist inimest ega kutsu teda koguduse koosolekutele.

JÄRGIGEM JEHOOVA EESKUJU

16., 17. a) Mida Jehoova soovib, et patustanud teeksid? (Hes. 18:32.) b) Kuidas saavad kogudusevanemad Jehoova eeskuju järgida?

¹⁶ Mida me oleme neist viiest uurimisartiklist õppinud? Jehoova ei taha, et keegi hukkuks, ja soovib, et kõik patustajad laseksid end temaga lepitada. (Loe Hesekiel 18:32; 2. Kor. 5:20.) Seepärast on ta läbi ajaloo ärgitanud nii oma rahvast kui ka üksikisikuid patte kahetsema ja tema juurde tagasi tulema. Kogudusevanemad on Jehoova kaastöölised ja teevad oma parima, et aidata usukaaslastel, kes on teinud ränga patu, seda kahetseda. (Rooml. 2:4; 1. Kor. 3:9.)

¹⁷ Kujutle, milline rõõm valitseb taevas, kui mõni patustanu kahetseb! Iga kord, kui mõni kadunud lammas leiab tee tagasi karja juurde, tunneb Jehoova suurt heameelt. Mida rohkem me mõtleme tema kaastundele, halastusele ja armule, seda enam kasvab meie armastus tema vastu. (Luuka 1:78.)