Saagem usukaaslastega üha lähedasemaks

1., 2. Mis on Jehoova silmis oluline ja mida ta meilt ootab?

JEHOOVALE läheb väga korda see, kuidas me teisi kohtleme. Jeesus ütles, et meil tuleks armastada „oma ligimest nagu iseennast”. (Matt. 22:37–39.) Meie ligimesed on ka need, kes Jehoovat ei teeni. Kui oleme nende vastu lahked, järgime Jehoova eeskuju, kes „laseb päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale”. (Matt. 5:45.)

² Jehoova armastab küll kõiki inimesi, kuid eriti neid, kes teevad seda, mis on tema silmis õige. (Joh. 14:21.) Sedasama tuleks teha ka meil. Seepärast ergutab Jehoova meid armastama „üksteist kogu südamest” ja olema „hellad üksteise vastu”. (1. Peetr. 4:8; Rooml. 12:10.) Ta soovib, et meil oleksid usukaaslaste vastu samasugused tunded nagu mõne lähedase pereliikme või sõbra vastu.

3. Mida meil tuleks seoses armastusega silmas pidada?

³ Kui sul on mõni toataim ja sa soovid, et see kasvaks, siis tuleb sul selle eest hoolt kanda. Samamoodi on vaja näha vaeva, et meie armastus võiks kasvada. Apostel Paulus andis usukaaslastele nõu, öeldes: „Teie vennaarmastus jäägu püsima.” (Heebr. 13:1.) Jehoova soovib, et me pingutaksime, et seda hoida ja isegi süvendada. Selles artiklis arutame, miks meil tuleks saada üksteisega üha lähedasemaks ja kuidas seda teha.

MIKS ON HEA USUKAASLASTEGA LÄHEDASEMAKS SAADA

4. Mida me saame teha, et meievahelist ühtsust kalliks pidada? (Laul 133:1; vaata ka pilte.)

⁴ Loe Laul 133:1. Kahtlemata oleme nõus laulukirjutajaga, kelle sõnadest ilmnes, et sõprus nende vahel, kes Jehoovat teenivad, on hea ja armas. Ent sellega võib kergesti harjuda. Oletame näiteks, et sa näed esimest korda üht tohutu suurt ja võimast puud. Ilmselt jätab see sulle vägeva mulje. Kui sa aga käid sellest puust iga päev mööda, ei pruugi sa sellele enam tähelepanu pöörata. Kuna me näeme oma vendi-õdesid üsna sageli, võib-olla mitu korda nädalas, võime aja jooksul meievahelise ühtsusega harjuda. Nõnda võib juhtuda, et me ei peagi seda enam eriliseks. Mida me saame teha, et me ei hakkaks pidama endastmõistetavaks seda, et meie usukaaslased on nii toredad ja armsad? Selleks tuleb meil võtta aega, et mõelda, kui väärtuslik igaüks neist on. Kui me seda teeme, siis meie armastus nende vastu kasvab.

5. Millist mõju võib meievaheline ühtsus inimestele avaldada?

⁵ Mõned, kes on esimest korda meie koosolekul, on väga liigutatud, kui näevad meievahelist armastust. Ainuüksi selle põhjal võivad nad järeldada, et me oleme tõelised kristlased. Jeesus ütles: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:35.) Kui üliõpilane Chaithra, kes Jehoova tunnistajatega piiblit uuris, esimest korda meie kokkutulekul käis, ütles ta oma piibliõpetajale: „Minu vanemad pole mind kunagi kallistanud. Ent kokkutulekul kallistati mind kõigest ühe päeva jooksul 52 korda. Tundsin, otsekui oleks Jehoova mulle oma teenijate kaudu näidanud, kui väga ta mind armastab. See tekitas minus soovi saada selle suure pere liikmeks.” Chaithra jätkas piibliuurimist ja lasi end 2024. aastal ristida. Kui inimesed näevad meie häid tegusid, sealhulgas meievahelist armastust, võib see ajendada neid Jehoova rahvaga ühinema. (Matt. 5:16.)

6. Kuidas on lähedased suhted vendade-õdedega meile kaitseks?

⁶ Kui meil on vendade-õdedega lähedased suhted, on see meile kaitseks. Paulus ergutas usukaaslasi: „Julgustage üksteist iga päev, ... et teie süda ei kalgistuks patu petliku veetluse tõttu.” (Heebr. 3:13.) Kui oleme nii masendunud, et meie sammud hakkavad õigelt teelt kõrvale kalduma, võib Jehoova ajendada mõnd usukaaslast meile abi pakkuma. (Laul 73:2, 17, 23.)

7. Kuidas on armastus ja ühtsus omavahel seotud? (Kol. 3:13, 14.)

⁷ Tõeliste kristlastena teeme oma parima, et väljendada üksteise vastu armastust, ja see toob palju õnnistusi. (1. Joh. 4:11.) Näiteks ajendab armastus meid üksteist sallima ja see aitab kaasa meievahelisele ühtsusele. (Loe Koloslastele 3:13, 14; Efesl. 4:2–6.) Tänu sellele valitseb meie koosolekutel soe ja meeldiv õhkkond, mis on maailmas ainulaadne.

OSUTAGEM ÜKSTEISELE AUSTUST

8. Kuidas on meie üleilmne ühtsus võimalik?

⁸ Kuidas on Jehoova teenijate üleilmne ühtsus võimalik, kui me kõik oleme nii erinevad ja ebatäiuslikud? (1. Kor. 12:24, 25.) Ainult tänu Jehoovale. Piibel ütleb, et tema on meid „õpetanud üksteist armastama”. (1. Tess. 4:9.) Teisisõnu, piibli kaudu ütleb Jehoova, mida meil on tarvis teha, et võiksime olla üksteisega lähedased: meil tuleb piiblit hoolega uurida ja õpitut ellu rakendada. (Heebr. 4:12; Jaak. 1:25.) Just seda kõik Jehoova tunnistajad teha püüavadki.

9. Mida võib õppida tekstist Roomlastele 12:9–13?

⁹ Kuidas aitab piibel meil üksteisega lähedasemaks saada? Vaatame, mida kirjutas Paulus seoses sellega tekstis Roomlastele 12:9–13 (loe). Muu hulgas ütles ta: „Olge esimesed teistele austust osutama.” See tähendab näiteks seda, et meil tuleks otsida võimalusi olla külalislahked ja heldekäelised ning olla valmis teistele andestama. Meil tuleks üles näidata initsiatiivi, mitte oodata, et teised seda teeksid. (Efesl. 4:32.) Jeesus ütles: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (Ap. t. 20:35.)

10. Kuidas on austuse osutamine seotud töökusega? (Vaata ka pilti.)

¹⁰ On huvitav, et kohe pärast seda, kui Paulus ütles, et meil tuleks osutada teistele austust, lisas ta, et meil tuleks olla töökad, mitte laisad. Töökas inimene teeb oma tööd innu ja hoolega ning täidab kohusetundlikult talle antud ülesandeid. Tekstis Õpetussõnad 3:27, 28 on üleskutse: „Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui sul on jõudu neid aidata.” Seega, kui keegi vajab abi, tuleks meil tema heaks teha kõik, mida saame. Me ei peaks viivitama või arvama, et küll keegi teine teda aitab. (1. Joh. 3:17, 18.)

11. Mis aitab meil üksteisega lähedasi suhteid hoida?

¹¹ Veel üks viis osutada teistele austust, on neile kiiresti andestada, kui nad on meile haiget teinud. Tekstis Efeslastele 4:26 öeldakse: „Ärgu päike loojugu sellal, kui te alles vihased olete.” Miks on oluline kiiresti andestada? 27. salmist tuleb välja, et kui me seda ei teeks, annaksime Kuradile võimaluse meie vahele kiilu lüüa. Jehoova ergutab meid piibli kaudu sageli, et me üksteisele andestaksime. Näiteks tekstis Koloslastele 3:13 öeldakse, et meil tuleb anda üksteisele heldelt andeks. Pole võimalik hoida teistega lähedasi suhteid, kui me seda ei tee. Kui suudame teiste vigadest mööda vaadata ja neile andestada, järgime üleskutset tekstis Efeslastele 4:3: „Tehke kõik, mis võimalik, et säilitada ühtsust püha vaimu abil, ja teid ühendagu rahuside.”

12. Kuidas aitab Jehoova meil teistele andestada?

¹² Muidugi ei pruugi meil olla kerge andestada kellelegi, kes on meid haavanud. Ent püha vaimu abiga suudame seda teha. Pärast seda, kui Paulus ütles, et meil tuleks osutada teistele austust ja olla töökad, ta lisas: „Olge püha vaimu mõjul tulised.” (Rooml. 12:11.) See tähendab, et püha vaimu abiga me suudame innukalt ja entusiastlikult teha seda, mida Jehoova meilt ootab, sealhulgas olla üksteise vastu hellad ja üksteisele heldelt andestada. Seega on meil tõesti põhjust Jehoovalt püha vaimu paluda. (Luuka 11:13.)

„ET TEIE SEAS EI OLEKS LÕHESID”

13. Mis võib meie seas lõhesid tekitada?

¹³ Meie kogudustes on kõiksuguseid inimesi. (1. Tim. 2:3, 4.) See tähendab, et meil on erisugune taust ja me oleme kõik omaette isiksused. Seetõttu on meil ka erinevad eelistused seoses riietuse, välimuse, tervise eest hoolitsemise ja meelelahutusega. (Rooml. 14:4; 1. Kor. 1:10.) Me armastame üksteist ja seepärast tahame olla ettevaatlikud, et me ei suruks oma valikuid teistele peale. Kui nii teeksime, näitaks see, et peame end teistest paremaks, ja see tekitaks meie vahel lõhesid. (Filipl. 2:3.)

14. Millised me peaksime püüdma alati olla ja miks?

¹⁴ Koguduse ühtsusele aitab kaasa ka see, kui püüame üksteist julgustada ja tugevdada üksteise vaimu. (1. Tess. 5:11.) Viimasel ajal on paljud, kes olid mittetegevad või kogudusest välja arvatud, kogudusse naasnud. Meil on selle üle väga hea meel ja me võtame nad soojalt vastu. (2. Kor. 2:8.) Näiteks üks õde, kes tuli koosolekule pärast seda, kui ta oli kümme aastat olnud mittetegev, ütles: „Kõik tulid mind naeratades tervitama.” (Ap. t. 3:19.) Kuidas see talle mõjus? Ta sõnab: „Tundsin, otsekui oleks Jehoova mulle öelnud, et ta soovib mind taas õnnelikuna näha.” Kui püüame alati olla positiivsed ja soojad, saab Jeesus meie kaudu kosutada neid, kes on „vaevatud ja koormatud”. (Matt. 11:28, 29.)

15. Kuidas me veel saame hoida ühtsust? (Vaata ka pilti.)

¹⁵ Me saame hoida ühtsust ka sellega, kui mõtleme hoolega, mida me räägime. Tekstis Iiob 12:11 öeldakse: „Eks kõrv proovi läbi sõnad, nagu keel maitseb toitu?” Just nagu hea kokk maitseb enne serveerimist toitu, tuleks ka meil enne mõelda, kui midagi välja ütleme. (Laul 141:3.) Meie eesmärgiks peaks olema, et meie kõne oleks „alati kosutav ja meeldiv kuulata”. (Efesl. 4:29.)

16. Kellel eriti tuleks oma sõnu jälgida?

¹⁶ Eriti just abielumehed ja lapsevanemad peaksid jälgima, et nende kõne poleks karm ega halvustav, vaid hoopis positiivne. (Kol. 3:19, 21; Tiit. 2:4.) Ka kogudusevanemate sõnad peaksid Jehoova lambaid lohutama ja kosutama. (Jes. 32:1, 2; Gal. 6:1.) Piiblis öeldakse tabavalt: „Sõna õigel ajal – küll see on hea!” (Õpet. 15:23.)

„ARMASTAGEM MITTE SÕNADE, VAID SIIRASTE TEGUDEGA”

17. Mida me saame teha, et meie armastus usukaaslaste vastu kasvaks?

¹⁷ Johannes ergutas meid armastama „mitte sõnade, vaid siiraste tegudega”. (1. Joh. 3:18.) Me tõesti soovime, et võiksime armastada usukaaslasi kogu südamest. Mis aitab meil seda teha? Mida rohkem aega me vendade-õdedega veedame, seda lähedasemaks me nendega saame ja seda rohkem meie armastus nende vastu kasvab. Seega tuleks meil otsida võimalusi nendega koos olla. Näiteks võiksime vestelda nendega koosolekutel, minna kuulutama või üksteisel külas käia. Kui me seda teeme, näitab see, et oleme võtnud kuulda Jehoova õpetust üksteist armastada. (1. Tess. 4:9.) Ja nii võime ka edaspidi tunda, „kui hea ja armas on see, et vennad elavad ühtsuses”. (Laul 133:1.)