Oodakem kindlale alusele rajatud linna

1. Mida ennustas Jeesus Jeruusalemma kohta?

MÕNI päev enne oma surma andis Jeesus üksikasjaliku prohvetiennustuse, mis täitus esimest korda siis, kui roomlased tulid Jeruusalemma vastu ning hävitasid linna ja sealse templi. Jeesus ütles oma järelkäijatele, et kui nad näevad, et sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud, tuleb neil koheselt põgeneda. (Luuka 21:20–22.)

2. Mida kirjutas Paulus Jeruusalemmas ja Juudamaal elavatele kristlastele?

² Vaid mõni aasta enne seda, kui Rooma väed Jeruusalemma ümber piirasid, kirjutas Paulus kirja heebrealastele. Selles andis ta Jeruusalemma ja kogu Juudamaa kristlastele olulisi nõuandeid, mis pidid aitama neil eesootavaks valmistuda. Linn pidi hävitatama ja selleks, et ellu jääda, pidid kristlased olema valmis jätma maha oma kodud ja ärid. Paulus kirjutas seoses Jeruusalemmaga: „Meil pole siin jäädavat linna, vaid me ootame pikisilmi tulevast linna.” (Heebr. 13:14.)

3. Mis on kindlale alusele rajatud linn ja miks me seda ootame?

³ Kristlasi, kes otsustasid Juudamaalt põgeneda, võidi naeruvääristada ja rumalaks pidada. Kuid see otsus päästis nende elu. Tänapäeval võidakse meid pilgata seepärast, et me ei pea raha sama tähtsaks kui teised ega püüa endale selle abil head tulevikku kindlustada. Samuti on inimestele pinnuks silmas see, et me ei pane oma lootust valitsustele ega usu, et nad suudavad kõik probleemid lahendada. Miks me ei toimi nii, nagu kõik teised? Me teame, et praegune maailm on ajutine, ja me ootame „kindlale alusele rajatud linna”, Jumala kuningriiki.a (Heebr. 11:10; Matt. 6:33.) Selles artiklis arutame, kuidas Pauluse nõuanded esimese sajandi kristlastele aitasid neil seda linna oodata, kuidas valmistasid need neid ette tulevasteks sündmusteks ja kuidas on need abiks meile tänapäeval.

USALDA TEDA, KES EI HÜLGA SIND IIAL

4. Miks oli Jeruusalemm kristlastele oluline paik?

⁴ Jeruusalemm oli kristlastele tähtis paik. 33. aastal rajati seal kristlik kogudus ja seal asus ka juhtiv kogu. Lisaks oli paljudel neist seal kodu ja muu vara. Jeesus aga hoiatas oma järelkäijaid, et neil tuleb sellest linnast ja isegi kogu Juudamaalt põgeneda. (Matt. 24:16.)

5. Kuidas Paulus kristlasi eesootavaks ette valmistas?

⁵ Et kristlasi eesootavaks ette valmistada, aitas Paulus neil mõista, kuidas Jehoova Jeruusalemma suhtub. Ta tuletas neile meelde, et tema silmis pole preesterkond, tempel ja seal toodavad ohvrid enam pühad. (Heebr. 8:13.) Lisaks oli suurem osa linnaelanikke Jeesuse kui messia ära põlanud. Niisiis polnud tempel enam puhta jumalateenimise keskus ja see pidi hävitatama. (Luuka 13:34, 35.)

6. Miks oli Pauluse nõuanne tekstis Heebrealastele 13:5, 6 ajakohane?

⁶ Ajal, mil Paulus heebrealastele kirjutas, oli Jeruusalemm pulbitsev linn. Üks Rooma kirjamees nimetas seda tolle piirkonna kuulsaimaks linnaks. Eri maade juudid tulid sinna kolm korda aastas pühadeks kokku ja see elavdas linna majandust. Arvatavasti olid paljud sealsed kristlased üsna jõukal järjel. Seepärast manitses Paulus neid: „Teie elust ilmnegu, et teis pole rahaarmastust. Olge rahul sellega, mis teil on.” Seejärel tsiteeris ta pühakirjast mõtet, kus Jehoova oma teenijatele kinnitab: „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.” (Loe Heebrealastele 13:5, 6; 5. Moos. 31:6; Laul 118:6.) Jeruusalemma ja Juudamaa kristlased vajasid sellist kinnitust väga, sest peagi pärast selle kirja kättesaamist pidid nad jätma oma kodud, ärid ja enamiku oma varast. Nad pidid asuma elama uude paika ja seal nullist alustama.

7. Miks tuleb meil juba praegu tugevdada usaldust Jehoova vastu?

⁷ Mida meie võime õppida? Peagi algab suur viletsus, mille lõpus hävitab Jehoova kogu kurja maailma. (Matt. 24:21.) Nagu esimese sajandi kristlased, peame ka meie püsima ärkvel ja olema selleks valmis. (Luuka 21:34–36.) Suure viletsuse ajal tuleb meil võib-olla loobuda osast või isegi kogu oma varast ning usaldada täielikult Jehoovat, kes on tõotanud, et ta ei hülga oma rahvast kunagi. Juba nüüd, enne suure viletsuse algust, on meil võimalus näidata, kellele või millele me loodame. Meil oleks hea mõelda, kas meie teod ja eesmärgid näitavad, et me ei pane oma lootust mitte rahale, vaid usaldame Jehoovat ja tema tõotust meie eest hoolitseda. (1. Tim. 6:17.) Kuigi meil on esimese sajandi sündmustest nii mõndagi õppida, on suur viletsus midagi enneolematut. Kust me siis teame, mida meil tuleb teha, kui see algab?

KUULETU NEILE, KES ON MEIE SEAS EESTVEDAJAD

8. Millise juhise oli Jeesus oma järelkäijatele andnud?

⁸ Mõni aasta pärast seda, kui kristlased olid Pauluse kirja kätte saanud, nägid nad, kuidas Rooma armee Jeruusalemma ümber piiras. See oli neile märgiks, et linna häving on lähedal ja neil tuleb sealt lahkuda. (Matt. 24:3; Luuka 21:20, 24.) Ent kuhu täpselt nad pidid minema? Oli ju Jeesus lihtsalt öelnud: „Need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele.” (Luuka 21:21.) Selles piirkonnas oli aga palju mägesid.

9. Millised kohad võisid kristlastele tunduda hea varjupaigana? (Vaata ka kaarti.)

⁹ Näiteks olid seal ümbruses Samaaria, Galilea, Liibanoni ja teisel pool Jordanit asuvad mäed ning samuti Hermoni mägi. (Vaata kaarti.) Mõned nendes mägedes asuvad linnad võisid näida hea varjupaigana. Näiteks Gamla linn asus kõrge ja järsu mäe harjal ja sinna oli äärmiselt raske pääseda. Mõnede juutide arvates oli see ideaalne pelgupaik. Ent roomlased ründasid Gamlat ja paljud selle elanikud said surma.b

10., 11. a) Kelle kaudu võis Jehoova kristlastele juhatust anda? (Heebr. 13:7, 17.) b) Mis oli tulemus, kui kristlased juhtivatele vendadele kuuletusid? (Vaata ka pilti.)

¹⁰ Paistab, et Jehoova juhatas kristlasi meeste kaudu, kes olid koguduses eestvedajateks. Ajaloolane Eusebios kirjutas hiljem, et Jumal oli andnud mõnedele Jeruusalemma koguduse vendadele ilmutuse, et kristlastel tuleks sealt lahkuda ja minna Perea aladel asuvasse Pella linna. Pella oli suurepärane koht, sest see polnud Jeruusalemmast kaugel ja sinna oli suhteliselt lihtne pääseda. Seal elasid peamiselt mittejuudid ja see polnud fanaatiliste juudi vabadusvõitlejate mõju all. Seega jäi see juutide ja roomlaste vahelistest lahingutest suures osas puutumata. (Vaata kaarti.)

¹¹ Kristlased, kes põgenesid mägedele, rakendasid Pauluse nõuannet „Kuuletuge ja alistuge neile, kes on teie seas eestvedajad”. (Loe Heebrealastele 13:7, 17.) Tänu sellele jäid nad ellu. Kuna nad ootasid kindlale alusele rajatud linna ehk Jumala kuningriiki, ei hüljanud Jehoova neid. (Heebr. 11:10.)

12., 13. Kuidas on Jehoova keerulistel aegadel oma rahvast juhtinud?

¹² Mida meie võime õppida? Jehoova annab oma teenijatele juhiseid meeste kaudu, kes on nende seas eestvedajad. Piiblis on palju näiteid selle kohta, kuidas ta on kriitilistel aegadel selliste karjaste kaudu oma rahvast juhtinud, ja ka tänapäeval on selle kohta külluslikult tõendeid. (5. Moos. 31:23; Laul 77:20.)

¹³ Näiteks kui puhkes koroonapandeemia, andsid vastutavad vennad kõigile kogudustele juhendeid. Muu hulgas said kogudusevanemad juhiseid selle kohta, kuidas pidada koosolekuid. Peagi pärast pandeemia algust toimus interneti, televisiooni ja raadio vahendusel rohkem kui 500 keeles ajalooline üldkokkutulek. Vaimse toidu voog ei katkenud ja kõik Jehoova teenijad üle maailma said samasugust juhatust. Me võime olla kindlad, et mistahes katsumused meid tulevikus ka ei tabaks, aitab Jehoova juhtivatel vendadel häid otsuseid teha. Mida aga lisaks Jehoova usaldamisele ja talle kuuletumisele veel on vaja, et suureks viletsuseks valmistuda ja sel ajal targalt tegutseda?

ILMUTA VENNAARMASTUST JA OLE HELDEKÄELINE

14. Mida oli kristlastel enne Jeruusalemma hävingut tarvis teha? (Heebr. 13:1–3.)

¹⁴ Suure viletsuse ajal on meil rohkem kui kunagi varem tarvis ilmutada üksteise vastu armastust. Meil tuleks järgida Juudamaa kristlaste eeskuju. Nende vahel oli küll alati vennaarmastusc olnud, kuid nüüd, kui juudi ühiskonna lõpp oli nii lähedal, oli neil vaja seda veelgi enam ilmutada. Samuti tuli neil olla veelgi heldekäelisem. (Heebr. 10:32–34; loe Heebrealastele 13:1–3.) Samamoodi on lugu praegu, kui selle kurja maailma lõpp jõuab üha lähemale.

15. Miks oli kristlastel pärast Juudamaalt põgenemist tarvis ilmutada heldekäelisust ja vennaarmastust?

¹⁵ Kui Rooma armee Jeruusalemma ümbert äkitselt taandus, põgenesid kristlased sealt, võttes kaasa vaid hädatarviliku. (Matt. 24:17, 18.) Nii selle rännaku ajal mägedesse kui ka seal uue kodu rajamisel oli neil kahtlemata vaja üksteise abi. Paljudel neist võis nappida toitu, riideid ja muud eluks vajalikku. Seega oli kristlastel palju võimalusi olla heldekäelised ja üksteist toetada. Selline olukord andis neile võimaluse näidata, et nende vahel on tõeline vennaarmastus. (Tiit. 3:14.)

16. Kuidas me saame hädas olevaid usukaaslasi aidata? (Vaata ka pilti.)

¹⁶ Mida meie võime õppida? Armastus ajendab meid usukaaslasi aitama. Paljud vennad-õed on olnud valmis pakkuma abi neile, kes on hiljutiste sõdade või looduskatastroofide tõttu pidanud varju otsima. Nad on hoolitsenud selle eest, et hädasolijatel oleks olemas eluks vajalik, ning neid lohutanud ja aidanud neil Jehoovat edasi teenida. Üks Ukraina õde, kes pidi kodunt lahkuma, ütleb: „Oleme tundnud, kuidas Jehoova meid vendade-õdede kaudu oma vägeva käega toetab. Nad on meid soojalt vastu võtnud nii Ukrainas, Ungaris kui ka nüüd siin Saksamaal.” Meil on eriline võimalus teha Jehoovaga koostööd ja abi vajavate vendade-õdede eest hoolt kanda. (Õpet. 19:17; 2. Kor. 1:3, 4.)

17. Miks on oluline väljendada vennaarmastust ja külalislahkust juba praegu?

¹⁷ Suure viletsuse ajal on meil kahtlemata veel enam tarvis üksteist aidata. (Hab. 3:16–18.) Juba praegu õpetab Jehoova meile, kuidas väljendada vennaarmastust ja külalislahkust, ilma milleta oleks sel ajal väga raske toime tulla.

MIS OOTAB MEID EES

18. Milles meil tuleks heebrea kristlastelt eeskuju võtta?

¹⁸ Nagu ajaloost nähtub, jäid kristlased, kes olid kuulekad ja Jeruusalemmast põgenesid, tolles katastroofis ellu. Kuigi nad pidid kõik maha jätma, ei jätnud Jehoova neid kunagi hätta. Kuidas on lugu meie päevil? Me ei tea täpselt, millal pöördelised tulevikusündmused toimuma hakkavad. Kuid me teame, et Jeesus käskis meil olla nendeks valmis. (Luuka 12:40.) Samuti tuleks meil hoolega järgida nõuandeid, mille Paulus andis kirjas heebrealastele ja mis on tänapäeval sama vajalikud, kui need olid esimesel sajandil. Jehoova on meile tõotanud, et ta ei jäta meid kunagi maha. (Heebr. 13:5, 6.) Oodakem siis õhinal kindlale alusele rajatud linna, Jumala kuningriiki, ja neid suurepäraseid õnnistusi, mida see toob. (Matt. 25:34.)