22. UURIMISARTIKKEL
LAUL 15 Kristust tervitagem!
Kui tähtis on Jehoova nimi Jeesusele?
„Ma olen andnud neile teada sinu nime ja annan seda teada ka edaspidi.” (JOH. 17:26)
LÜHIÜLEVAADE
Vaatame, mida Jeesus mõtles, kui ütles, et on teinud Jehoova nime teatavaks, ning kuidas ta on tema nime pühitsenud ja seda teotusest puhastanud.
1., 2. a) Mida tegi Jeesus oma surma eelõhtul? b) Mida me selles artiklis arutame?
33. AASTA 14. niisani õhtul oli Jeesus koos oma apostlitega ühe maja ülemises toas ja seadis sisse Isanda õhtusöömaaja. Ta teadis, et peagi Juudas reedab ta ja et ta sureb piinarikast surma. Pärast seda erilist söömaaega ütles ta oma apostlitele veel viimased julgustavad sõnad. Ja veidi enne toast lahkumist lausus ta tähendusrikka palve, mis on kirjas Johannese evangeeliumi 17. peatükis.
2 Selles artiklis vaatame, mida me saame Jeesuse palvest õppida, mis oli talle maa peal teenides oluline ja mis talle enne surma muret valmistas.
„MA OLEN ANDNUD NEILE TEADA SINU NIME”
3. Mida ütles Jeesus Jehoova nime kohta ja mida ta nende sõnadega mõtles? (Joh. 17:6, 26.)
3 Jeesus ütles palves: „Ma olen andnud neile teada sinu nime.” Ta ütles seda kaks korda, mis näitab, kui tähtis see talle oli. (Loe Johannese 17:6, 26.) Mida ta nende sõnadega mõtles? Kas ta oli oma jüngritele lihtsalt öelnud, et Jumala nimi on Jehoova? Tema jüngrid olid juudid, seega nad juba teadsid, mis Jumala nimi on. Piibli heebreakeelses osas esineb see tuhandeid kordi. Jeesus õpetas neile hoopis, milline Jehoova on, mida ta on teinud ja mida ta kavatseb teha tulevikus. Kuna Jeesus tunneb Jehoovat kõige paremini, poleks mitte keegi teine suutnud aidata neil teda nii hästi tundma õppida.
4., 5. a) Kuidas võib kellegi nimi meie jaoks uue tähenduse saada? b) Tänu millele õppisid Jeesuse jüngrid Jehoovat paremini tundma?
4 Oletame näiteks, et sinu koguduses on vend nimega Karl. Ta on kogudusevanem ja ka kirurg. Sa oled tundnud teda juba aastaid. Ühel päeval aga juhtub sinuga õnnetus ja sa vajad arstiabi. Sind viiakse haiglasse, kus see vend sind opereerib ning su elu päästab. Ilmselt saab ta sulle veelgi armsamaks. Ja kui sa kuuled tema nime, meenub sulle kohe, mida ta sinu heaks tegi. Ta pole sulle enam lihtsalt kogudusevanem, vaid ka kirurg, kes päästis su elu.
5 See näide aitab meil mõista, kuidas tänu Jeesuse teenistusele sai Jehoova nimi jüngrite jaoks uue tähenduse. Kuna Jeesuses väljendub täiuslikult Jehoova olemus, said nad teda paremini tundma õppida, kui panid tähele, kuidas Jeesus õpetas ja inimesi kohtles. (Joh. 14:9; 17:3.)
„KAITSE NEID OMAENDA NIME PÄRAST, MILLE SA OLED MULLE ANDNUD”
6. Miks ütles Jeesus, et Jehoova on andnud talle omaenda nime? (Joh. 17:11, 12.)
6 Oma jüngrite eest palvetades ütles Jeesus Jehoovale: „Kaitse neid omaenda nime pärast, mille sa oled mulle andnud.” (Loe Johannese 17:11, 12.) Kas see tähendab, et Jeesust võib ka Jehoovaks nimetada? Ei. Miks ta siis nii ütles? Esiteks, ta oli Jehoova esindaja ja eesträäkija. Jehoova saatis ta maa peale ja Jeesus tegi tema nimel vägevaid tegusid. (Joh. 5:43; 10:25.) Lisaks tähendab Jeesuse nimi „Jehoova on pääste”. Seega sisaldub tema nimes Jehoova nimi.
7. Miks võis Jeesus Jehoova nimel rääkida?
7 Jehoova saatis Jeesuse maa peale, et too teda esindaks ja tema nimel räägiks, justnagu riigijuht võib volitada saadiku enda nimel kõnelema. Saadiku sõnadel on sel juhul samasugune kaal kui riigijuhi omadel. Nii oli see ka Jehoova ja Jeesuse puhul. (Matt. 21:9; Luuka 13:35.)
8. Kuidas tegutses Jeesus Jehoova nimel enne maa peale tulekut? (2. Moos. 23:20, 21.)
8 Piibel nimetab Jeesust Sõnaks. Jehoova andis tema kaudu teistele vaimolenditele ja inimestele teada oma tahte ning selle, mida ta neilt ootab. (Joh. 1:1–3.) Ja tõenäoliselt oli Jeesus see ingel, kelle kaudu Jehoova hoolitses iisraellaste eest nende kõrberännaku ajal. Jehoova käskis neil sellele inglile kuuletuda ja ütles: „Ta tegutseb minu nimel.”a (Loe 2. Moosese 23:20, 21.) Jeesus on Jehoova esindaja ning tema on teinud kõige rohkem selle heaks, et Jehoova nime teotusest puhastada ja tõendada, et kõik, mida ta teeb, on õige.
„ISA, AUSTA OMA NIME!”
9. Millest on näha, kui oluliseks Jeesus Jehoova nime pidas?
9 Nagu mainisime, oli Jehoova nimi Jeesusele juba enne maa peale tulekut tähtsam kui miski muu. Seega pole mingi ime, et ka siis, kui ta maa peal oli, ilmnes see kõigest, mida ta tegi. Oma teenistuse lõpuosas ütles Jeesus Jehoovale: „Isa, austa oma nime!”, mille peale kostis taevast Jehoova vali hääl: „Ma olen seda austanud ja austan veel.” (Joh. 12:28.)
10., 11. a) Kuidas austas Jeesus oma isa nime? (Vaata ka pilti.) b) Miks on vaja Jehoova nime teotusest puhastada ja seda pühitseda?
10 Ka Jeesus ise austas oma isa nime. Ta rääkis teistele, millised imelised omadused Jehooval on ja kui vägevaid tegusid ta on teinud. Lisaks tuli Jehoova nimi teotusest puhtaks pesta ja seda pühitseda. Jeesus näitas, kui tähtis see talle on, kui õpetas oma järelkäijaid palvetama. Ta alustas oma palvet sõnadega: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi.” (Matt. 6:9.)
11 Miks on vaja Jehoova nimi teotusest puhastada ja tõendada, et kõik, mida ta teeb, on õige? Sest Eedeni aias laimas Saatan Jehoovat ja rääkis tema kohta valet. Ta väitis, et Jehoova on valetaja ning varjab Aadama ja Eeva eest midagi head. (1. Moos. 3:1–5.) Lisaks vihjas Saatan sellele, et Jehoova ei valitse õigel viisil. Sellega teotas ta tema nime. Hiljem, Iiobi päevil, väitis Saatan, et inimesed teenivad Jehoovat üksnes seepärast, mida nad temalt saavad, ning et raskuste korral hülgavad nad ta, sest tegelikult nad ei armasta teda. (Iiob 1:9–11; 2:4.) Selleks et tõestada, et Saatana väited ei pea paika, oli vaja aega.
Jeesus õpetas oma järelkäijatele, kui oluline on pühitseda Jehoova nime (Vaata lõiku 10.)
„MA ANNAN OMA ELU”
12. Mida oli Jeesus armastusest Jehoova nime vastu valmis tegema?
12 Kuna Jeesus armastas Jehoovat, soovis ta teha kõik, mis võimalik, et tema nimi teotusest puhtaks pesta ja seda pühitseda. Ta ütles: „Ma annan oma elu.” (Joh. 10:17, 18.) Ta oli valmis Jehoova nime eest koguni surema.b Täiuslikud inimesed Aadam ja Eeva olid keeranud Jehoovale selja ja asunud Saatana poolele. Jeesus aga tõestas, et armastab Jehoovat ja tema nime. Ta tuli meeleldi maa peale, kuuletus talle nii sõnades kui tegudes ning jäi laitmatuks surmani. (Heebr. 4:15; 5:7–10; 12:2.)
13. Miks sai Jeesus kõige paremini tõestada, et Saatan on valetaja? (Vaata ka pilti.)
13 Kõigega, mida Jeesus tegi, tõendas ta, et valetaja on Saatan, mitte Jehoova. (Joh. 8:44.) Ta tundis Jehoovat paremini kui keegi teine. Kui mõnel Saatana süüdistusel oleks olnud tõepõhi all, oleks Jeesus seda teadnud. Ent ta kaitses otsusekindlalt Jehoova mainet, kuna teadis, et Saatan valetab. Isegi kui paistis, et Jehoova on ta hüljanud, oli ta valmis pigem surema kui temast lahti ütlema. (Matt. 27:46.)c
Jeesus tõendas, et Saatan on valetaja, mitte Jehoova (Vaata lõiku 13.)
MA OLEN VIINUD „LÕPULE TÖÖ, MILLE SA OLED ANDNUD MULLE TEHA”
14. Kuidas tasus Jehoova Jeesusele tema ustavuse eest?
14 Oma surma eelõhtul ütles Jeesus palves Jehoovale: „Ma olen austanud sind maa peal, viies lõpule töö, mille sa oled andnud mulle teha.” Ta oli kindel, et Jehoova tasub talle tema ustavuse eest, ja seda Jehoova tegigi. (Joh. 17:4, 5.) Ta ei jätnud teda surmavalda. (Ap. t. 2:23, 24.) Ta äratas Jeesuse üles ja andis talle kõrge positsiooni taevas. (Filipl. 2:8, 9.) Viimaks hakkas Jeesus valitsema Jumala kuningriigi kuningana. Mida see kuningriik korda saadab? Jeesus ütles palves oma isale: „Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu nagu taevas, nii ka maa peal.” (Matt. 6:10.)
15. Mida Jeesus tulevikus teeb?
15 Lähitulevikus hakkab Jeesus sõdima Jumala vaenlaste vastu. Ta hävitab Harmagedooni sõjas kõik jumalatud inimesed. (Ilm. 16:14, 16; 19:11–16.) Peagi pärast seda heidab ta Saatana sügavikku ehk vangistab ta. (Ilm. 20:1–3.) Oma tuhandeaastase valitsusaja jooksul taastab Jeesus maa peal rahu ja kogu inimkond saab täiuslikuks. Ta äratab surnud üles ja tema juhtimisel saab kogu maast paradiis. Jehoova eesmärk on täide läinud. (Ilm. 21:1–4.)
16. Milline on olukord pärast Jeesuse tuhandeaastast valitsust?
16 Milline on olukord pärast Jeesuse tuhandeaastast valitsust? Inimesed pole enam patused ja ebatäiuslikud. Neil pole vaja lunastusohvri alusel oma pattude eest andeks paluda. Ka ei vaja nad enam preestreid ja ülempreestrit, et neil võiksid olla Jehoovaga head suhted. Viimase vaenlasena on kõrvaldatud Aadamalt päritud surm. Hauad on tühjad, surnud on üles äratatud ja kõik inimesed on täiuslikud. (1. Kor. 15:25, 26.)
17., 18. a) Mis veel saab pärast Jeesuse tuhandeaastast valitsust? b) Mida teeb Jeesus, kui tema valitsusaeg lõppeb? (1. Kor. 15:24, 28; vaata ka pilti.)
17 Lisaks saab siis lahendatud vaidlusküsimus, mis puudutab Jehoova nime ehk mainet. Eedeni aias väitis Saatan, et Jehoova on valetaja ja et ta ei valitse inimkonda armastusest. Sellest ajast alates on need, kes on Jehoovat austanud ja teeninud, tema nime pühitsenud. Pärast Jeesuse tuhandeaastast valitsusaega on Saatana valed kummutatud. Jehoova nimi on teotusest puhtaks pestud ja enam pole mingit kahtlust, et Jehoova on armastav taevane isa.
18 Mida teeb Jeesus, kui tema valitsusaeg lõpule jõuab? Kas ta järgib Saatana eeskuju ja mässab Jehoova vastu? Kindlasti mitte. (Loe 1. Korintlastele 15:24, 28.) Ta annab kuningriigi oma isale tagasi ja allub tema valitsusele. Ta on valmis seda tegema, kuna armastab Jehoovat.
Oma tuhandeaastase valitsusaja järel annab Jeesus kuningriigi tagasi Jehoovale (Vaata lõiku 18.)
19. Kui tähtis on Jeesusele Jehoova nimi?
19 Jeesus ütles, et isa oli andnud talle omaenda nime. Pole ime, et Jehoova seda tegi, kui mõelda, milline Jeesus on. Maa peal olles tegutses Jeesus oma isa nimel ja temas väljendus täiuslikult Jehoova olemus. Jehoova nimi oli talle kõigest muust tähtsam. Ta oli valmis selle nime pärast surema ja oma tuhandeaastase valitsusaja lõpus annab ta võimu Jehoovale tagasi. Järgmises artiklis arutame, kuidas meie saame Jeesusest eeskuju võtta.
LAUL 16 Kiitkem Jehoovat messia eest!
a Mõnikord esindasid Jehoovat inglid, kes andsid edasi tema sõnumeid. Piiblis on mitmeid juhtumeid, mil öeldakse, et Jehoova rääkis kellegagi, kuigi tegelikult tegi seda ingel tema nimel. (1. Moos. 18:1–33.) Piiblis öeldakse ka, et Mooses sai seaduse Jehoovalt. (3. Moos. 27:34.) Kuid teistest salmidest ilmneb, et Jehoova andis selle talle hoopis inglite kaudu. (Ap. t. 7:38, 53; Gal. 3:19; Heebr. 2:2–4.)
b Lisaks avas Jeesuse surm inimestele võimaluse saada igavene elu.
c Vaata artiklit „Lugejate küsimusi” (Vahitorn 2021, aprill, lk 30–31).