23. UURIMISARTIKKEL
LAUL 2 Su nimi on Jehoova
Kui tähtis peaks Jehoova nimi olema meile?
„„Teie olete minu tunnistajad,” lausub Jehoova.” (JES. 43:10)
LÜHIÜLEVAADE
Vaatame, mida me saame teha, et Jehoova nime pühitseda ja kummutada valed, mida Saatan on tema kohta rääkinud.
1., 2. Kust me teame, et Jehoova nimi oli Jeesusele tähtis?
JEHOOVA nimi on Jeesusele tähtsam kui miski muu ja mitte keegi teine pole teinud rohkem selle heaks, et kõik seda nime teaksid. Nagu eelmises artiklis nägime, oli Jeesus valmis surema, et tõestada, et Jehoova on püha Jumal, kes teeb alati seda, mis on õige. (Mark. 14:36; Heebr. 10:7–9.) Pärast oma tuhandeaastase valitsusaja lõppu annab Jeesus võimu tagasi Jehoovale, kuna soovib, et kogu au kuuluks ta isale. (1. Kor. 15:26–28.) Kõigest sellest, mida Jeesus Jehoova ja tema nime heaks on teinud, on näha, kui väga ta teda armastab.
2 Jeesus tuli maa peale oma isa nimel ja tegi tema nime teatavaks oma järelkäijatele. (Joh. 5:43; 12:13; 17:6, 26.) Kui ta inimesi õpetas ja imesid tegi, tahtis ta, et nad teaksid, et Jehoova on see, kellelt ta oli saanud väe ja tarkuse seda teha. (Joh. 10:25.) Ja kui ta palus, et Jehoova tema järelkäijaid kaitseks, ütles ta: „Püha isa, kaitse neid omaenda nime pärast.” (Joh. 17:11.) On selge, et Jehoova nimi oli Jeesusele väga tähtis. Kuidas siis võiks keegi väita, et ta on kristlane ja käib Jeesuse jälgedes, kui ta tema isa nime ei tea või seda ei kasuta?
3. Mida me selles artiklis arutame?
3 Tõeliste kristlastena püüame Jeesusest eeskuju võtta ning tema isa nime austada ja kalliks pidada. (1. Peetr. 2:21.) Selles artiklis vaatame, miks on Jehoova andnud selle nime neile, kes kuulutavad „head sõnumit kuningriigist”. (Matt. 24:14.) Samuti arutame, kuidas me saame näidata, et peame Jehoova nime tähtsaks.
RAHVAS, KES KANNAB JEHOOVA NIME
4. a) Millise ülesande andis Jeesus oma jüngritele, enne kui ta taevasse läks? b) Milline küsimus seoses sellega tekib?
4 Vahetult enne taevasse naasmist ütles Jeesus oma jüngritele: „Te saate väe, kui püha vaim tuleb teie peale, ja te olete siis minu tunnistajad Jeruusalemmas, kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani.” (Ap. t. 1:8.) Neist sõnadest on näha, et head sõnumit pidi kuulutatama igal pool, mitte ainult Iisraelis, ning lõpuks pidi võimalus saada Jeesuse järelkäijaks avanema kõigist rahvastest inimestele. (Matt. 28:19, 20.) Miks aga ütles Jeesus „Te olete ... minu tunnistajad”? Kas need, kellest pidid saama tema järelkäijad, pidid olema ainult tema tunnistajad või tuli neil tundma õppida ka Jehoovat ja temast teistele rääkida? Sellele küsimusele aitab vastuse leida Apostlite tegude raamatu 15. peatükk.
5. Kuidas ilmneb apostlite ja vanemate sõnadest, kui tähtis on teada Jehoova nime ja teda tundma õppida? (Vaata ka pilti.)
5 49. aastal m.a.j kogunesid apostlid ja vanemad Jeruusalemmas arutama küsimust, kas mittejuutidel tuleb lasta end ümber lõigata, et kristlaseks saada. Arutelu lõpupoole ütles Jeesuse poolvend Jaakobus: „[Peetrus] on selgitanud, kuidas Jumal ise on pööranud tähelepanu mittejuutidele, et koguda nende seast rahvas, kes kannaks tema nime.” Seejärel tsiteeris ta prohvet Aamost, öeldes: „Et järelejäänud inimesed võiksid kogu südamest otsida Jehoovat koos kõigist rahvastest inimestega, see tähendab koos rahvaga, keda kutsutakse minu nimega, lausub Jehoova.” (Ap. t. 15:14–18.) Niisiis tuli neil, kes tahtsid saada Jeesuse järelkäijaks, Jehoovat tundma õppida ja neid pidi hakatama kutsuma tema nimega. See tähendab, et neid pidi selle nime järgi tuntama ning nad pidid Jehoova nimest ka teistele rääkima.
Esimese sajandi juhtiv kogu mõistis, et kristlased on rahvas, keda kutsutakse Jehoova nimega (Vaata lõiku 5.)
6., 7. Miks Jeesus maa peale tuli?
6 Jeesuse nimi tähendab „Jehoova on pääste”. Jehoova saatis Jeesuse maa peale, et päästa patu ja surma orjusest need, kes temasse ja ta pojasse usuvad. Jeesus andis „oma elu lunastushinnaks paljude eest”. (Matt. 20:28.) Tänu sellele on meil võimalus oma patud andeks saada ja igavesti elada. (Joh. 3:16.)
7 Ent miks inimkond üldse päästet vajas? Seetõttu, mis juhtus Eedeni aias. Aadam ja Eeva mässasid Jehoova vastu ja seepärast jäid nii nemad kui nende järeltulijad ilma võimalusest elada igavesti. (1. Moos. 3:6, 24.) Inimkonna päästmine polnud aga peamine põhjus, miks Jeesus maa peale tuli. Selleks oli hoopis Jehoova nime pühitsemine. Saatan oli Jehoova kohta kohutavaid valesid rääkinud ja Jehoova maine oli vaja teotusest puhastada. (1. Moos. 3:4, 5.) Mitte keegi poleks suutnud seda paremini teha kui Jeesus, kes tegutses Jehoova nimel ja tegi kõik, mida Jehoova temalt ootas.
Kuidas võiks keegi väita, et ta on kristlane ja käib Jeesuse jälgedes, kui ta tema isa nime ei tea või seda ei kasuta?
8. Mida tuleb kõigil Jeesuse järelkäijatel mõista?
8 Nii juudid kui teistest rahvastest inimesed, kes Jeesusesse usku üles näitasid, pidid mõistma, et nende pääste tuleb Jeesuse isalt Jehoovalt. (Joh. 17:3.) Nagu Jeesust, pidi neidki Jehoova nime järgi tuntama. Samuti tuli neil mõista, kui oluline on selle nime pühitsemine. Sellest sõltus nende pääste. (Ap. t. 2:21, 22.) Seega tuleb kõigil Jeesuse järelkäijatel õppida tundma nii teda kui Jehoovat. Pole siis üllatav, et Jeesus ütles Johannese 17. peatükis oleva palve lõpus: „Ma olen andnud neile teada sinu nime ja annan seda teada ka edaspidi, et neis oleks selline armastus, millega sina mind oled armastanud, ning et ma kuuluksin nendega ühte.” (Joh. 17:26.)
„TEIE OLETE MINU TUNNISTAJAD”
9. Kuidas me saame näidata, et Jehoova nimi on meile tähtis?
9 Kõigil Jeesuse järelkäijatel tuleb Jehoova nime pühitseda. (Matt. 6:9, 10.) Neil tuleb seda nime teistest nimedest tähtsamaks pidada ning seda oma tegudega näidata. Mida me siis saame teha, et Jehoova nime pühitseda ja kummutada valed, mida Saatan on tema kohta rääkinud?
10. Millisest kohtuasjast räägitakse Jesaja raamatu peatükkides 42–44? (Jes. 43:9; 44:7–9; vaata ka pilti.)
10 Seda, milline roll on meil Jehoova nime pühitsemises, näitavad Jesaja raamatu peatükid 42–44. Neis peatükkides palub Jehoova, et inimesed, kes teda ei teeni, tõendaksid, et nende jumalad on tõelised. Justkui oleks selle üle käimas kohtuasi, küsib ta, kas on tunnistajaid, kes saaks seda tõendada. Ent neid pole. (Loe Jesaja 43:9; 44:7–9.)
Me saame olla otsekui tunnistajad kohtuasjas ning näidata oma sõnade ja tegudega, et Jehoova on ainus tõeline Jumal (Vaata lõike 10 ja 11.)
11. Mida on Jehoova oma rahva kohta öelnud tekstis Jesaja 43:10–12?
11 Loe Jesaja 43:10–12. Jehoova on oma rahvale öelnud: „Teie olete minu tunnistajad ... ja mina olen Jumal.” Ta palub, et nad vastaksid küsimusele „Kas on muud Jumalat peale minu?”. (Jes. 44:8.) Meil on suur au sellele küsimusele vastus anda. Me saame oma sõnade ja tegudega olla otsekui tunnistajad, kes tõendavad, et Jehoova on ainus tõeline Jumal ja et tema nimi on üle kõigi teiste nimede. Me soovime, et meie elust oleks selgelt näha, et armastame Jehoovat ja tahame talle ustavaks jääda, seda isegi siis, kui Saatan selle väga raskeks teeb. Nii saame aidata kaasa Jehoova nime pühitsemisele.
12. Kuidas täitus ennustus tekstis Jesaja 40:3, 5?
12 Jesaja ennustas ka, et tuleb keegi, kes puhastab ehk valmistab ette Jehoova tee. (Jes. 40:3.) Kuidas see ennustus täitus? Ristija Johannes valmistas tee ette Jeesusele. Kuid võib öelda, et tegelikult oli see Jehoova tee, kuna Jeesus tuli Jehoova nimel ja rääkis seda, mida Jehoova soovis. (Matt. 3:3; Mark. 1:2–4; Luuka 3:3–6.) Samas ennustuses öeldakse: „Jehoova auhiilgus saab ilmsiks.” (Jes. 40:5.) Kuidas need sõnad täitusid? Maa peal olles rääkis ja tegutses Jeesus täpselt nii, nagu Jehoova oleks seda teinud, kui ta oleks maa peal olnud. (Joh. 12:45.) Seda kõike arvesse võttes võib öelda, et Jeesus oli parim tunnistaja, kes Jehooval kunagi on olnud.
13. Kuidas me saame Jeesuse eeskuju järgida?
13 Kui hoiame Jehoova nime au sees, järgime Jeesuse eeskuju. Nagu tema, oleme meiegi Jehoova tunnistajad. Me räägime teistele tema aulisest nimest ja imelistest tegudest. Lisaks on väga oluline rääkida sellest, mida Jeesus on teinud, et Jehoova nime pühitseda. (Ap. t. 1:8.) Ta on kõige parem tunnistaja, kes Jehooval on, ja me püüame temast eeskuju võtta. (Ilm. 1:5.) Ent kuidas me veel saame näidata, et peame Jehoova nime tähtsaks?
KUIDAS ME VEEL SAAME NÄIDATA, ET PEAME JEHOOVA NIME TÄHTSAKS
14. Kuidas Jehoova rahvas tema nimesse suhtub? (Laul 105:3.)
14 Me ülistame uhkusega Jehoova nime. (Loe Laul 105:3.) Jehooval on väga hea meel, kui seda teeme. (Jer. 9:23, 24; 1. Kor. 1:31; 2. Kor. 10:17.) On suur au rääkida teistele tema nimest ja sellest, milline püha Jumal ta on. Me ei tohiks kunagi häbeneda öelda oma töö- või koolikaaslastele ja teistele, kellega kokku puutume, et oleme Jehoova tunnistajad. Saatan sooviks väga, et me Jehoova nimest ei räägiks. (Jer. 11:21; Ilm. 12:17.) Tema ja kõik, kes tema huvides tegutsevad, tahavad, et Jehoova nimi unustusse vajuks ja et inimesed seda ei teaks. (Jer. 23:26, 27.) Meie aga peame Jehoova nime kalliks ja ülistame seda igal võimalusel. (Laul 5:11; 89:16.)
15. Mida tähendab Jehoova nime appi hüüda?
15 Me hüüame appi Jehoova nime. (Joel 2:32; Rooml. 10:13, 14.) See tähendab enamat kui vaid selle nime teadmist ja kasutamist. Me õpime Jehoovat tundma ja usaldama ning otsime temalt abi ja juhatust. (Laul 20:7; 99:6; 116:4; 145:18.) Samuti räägime tema nimest ja omadustest teistele, ergutame neid oma patte kahetsema ja elus muudatusi tegema, et nad oleksid Jehoovale meelepärased. (Jes. 12:4; Ap. t. 2:21, 38.)
16. Kuidas me saame tõendada, et Saatan on valetaja?
16 Me oleme valmis Jehoova nime pärast raskusi taluma. (Jaak. 5:10, 11.) Kui jääme katsumustes Jehoovale ustavaks, tõendame, et Saatan on valetaja. Iiobi päevil ütles Saatan Jehoova teenijate kohta: „Inimene annab oma elu eest kõik, mis tal on.” (Iiob 2:4.) Ta väitis, et inimesed teenivad Jehoovat ainult siis, kui neil läheb hästi, ent kui neid tabavad raskused, hülgavad nad oma Jumala. Iiob jäi Jehoovale ustavaks ja lükkas sellega Saatana süüdistuse ümber. Meilgi on võimalus näidata, et ükskõik milliseid takistusi Saatan meie teele ka ei veeretaks, ei lase me neil end Jehoovast lahutada. Ja me võime olla täiesti kindlad, et Jehoova kaitseb meid omaenda nime pärast. (Joh. 17:11.)
17. Kuidas me veel saame Jehoova nimele au tuua? (1. Peetr. 2:12.)
17 Me toome Jehoova nimele au. (Õpet. 30:9; Jer. 7:8–11.) Kuna me kanname Jehoova nime, võivad meie teod seda kas austada või sellele häbi tuua. (Loe 1. Peetruse 2:12.) Kuigi me pole täiuslikud, on meil siiski võimalik Jehoovale oma sõnade ja tegudega au tuua ning me soovime seda teha nii palju kui võimalik.
18. Kuidas me veel saame näidata, et Jehoova nimi on meile tähtis? (Vaata ka allmärkust.)
18 Jehoova nimi on meile tähtsam kui meie endi maine. (Laul 138:2.) Kui see nii poleks, võiks see, kui teised meid Jehoova teenimise pärast laimavad, panna meid keskenduma enda maine kaitsmisele.a Meil tuleks võtta eeskuju Jeesusest, kes oli valmis surema häbiväärset surma kurjategijana, et Jehoova nimele au tuua. Ta ei „hoolinud häbist” ehk ta polnud üleliia mures selle pärast, mida teised temast arvavad. (Heebr. 12:2–4.) Jehoova tahte täitmine oli talle kõige olulisem. (Matt. 26:39.)
19. Kuidas sina Jehoova nimesse suhtud ja miks?
19 Me tunneme uhkust, et teenime Jehoovat ja peame suureks auks kanda tema nime. Seepärast oleme ka valmis taluma inimeste halvakspanu. Jehoova nimi on meile olulisem kui see, mida teised meist arvavad. Toogem siis edaspidigi Jehoova nimele au, ükskõik mida Saatan meie vastu ka ei sepitseks. Nii tõendame, et nagu Jeesusele, on ka meile Jehoova nimi tähtsam kui miski muu.
LAUL 10 Kiitkem koos Jehoovat!
a Mingil ajal hakkas isegi Iiob liiga palju mõtlema sellele, mis teised temast arvavad. Kui ta kaotas oma lapsed ja kogu oma vara, „ei teinud Iiob pattu ega süüdistanud Jumalat milleski”. (Iiob 1:22; 2:10.) Ent siis, kui tema kolm kaaslast teda väärtegudes süüdistasid, rääkis ta tormakalt ja järelemõtlematult. Ta „püüdis tõestada pigem omaenda kui Jumala õigust”. (Iiob 6:3; 13:4, 5; 32:2; 34:5.)