29. UURIMISARTIKKEL
LAUL 87 Tulge! Siin leiate kosutust
Kuidas olla hea nõuandja
„Ma ... annan sulle nõu ja hoian sul silma peal.” (LAUL 32:8)
LÜHIÜLEVAADE
Vaatame, kuidas anda head nõu.
1. Kellel tuleb teistele nõu anda ja miks?
KUIDAS sina end tunned, kui sul tuleb kellelegi nõu anda või kedagi manitseda? Mõnedel pole selle vastu midagi, teised aga tunnevad end seda tehes ebamugavalt või ei julge seda üldse teha. Kuidas see ka poleks, me kõik peaksime olema valmis teistele vajadusel nõu andma. Miks? Sellepärast, et Jeesuse sõnul valitseb tema tõeliste järelkäijate vahel armastus ja üks viis armastust väljendada on anda oma vendadele-õdedele nõu, kui nad seda vajavad. (Joh. 13:35.) Lisaks öeldakse piiblis, et soe sõprus tärkab siirast nõuandest. (Õpet. 27:9.)
2. Mida tuleb kogudusevanematel teha ja miks? (Vaata ka kasti „Nõuandmine nädalasisesel koosolekul”.)
2 Eriti just kogudusevanemad peaksid olema suutelised andma head nõu. Jehoova on määranud need mehed oma karja eest hoolitsema. (1. Peetr. 5:2, 3.) Nad saavad seda teha näiteks siis, kui peavad kõnesid, kus toovad välja piiblil põhinevaid nõuandeid. Samuti on neil aeg-ajalt tarvis anda kellelegi isiklikult nõu, sealhulgas manitseda neid, kes hakkavad õigelt teelt kõrvale kalduma. Mis aitab kogudusevanematel ja meil kõigil teistele väärt nõu anda?
3. a) Mida teha, et saada paremaks nõuandjaks? (Jes. 9:6; vaata ka kasti „Järgi nõu andes Jeesuse eeskuju”.) b) Millest selles artiklis juttu tuleb?
3 Me võime nõuandmise kohta palju õppida vanaaja jumalateenijatelt ja Jeesuselt, keda nimetatakse imeliseks nõuandjaks. (Loe Jesaja 9:6.) Selles artiklis vaatame, kuidas toimida siis, kui keegi tuleb meilt nõu küsima, ja kuidas siis, kui me ise paneme tähele, et kellegi mõtteviis vajab korrigeerimist. Samuti vaatame seda, kui oluline on anda nõu õigel ajal ja õigel viisil.
KUI KEEGI KÜSIB MEILT NÕU
4., 5. Millele tuleks meil mõelda, kui keegi küsib meilt nõu? Too näide.
4 Kui keegi küsib meilt nõu, võime tunda end meelitatuna ja soovida teda kohe aidata. Enne seda aga tuleks mõelda, kas me oleme üldse pädevad talle selles vallas nõu andma. Mõnikord võib olla parim viis kedagi aidata see, et saadame ta kellegi juurde, kel on selles küsimuses rohkem teadmisi ja kogemust.
5 Oletame näiteks, et su sõber saab teada, et tal on tõsine terviseprobleem. Ta räägib sulle, et on juba asunud kaaluma erinevaid ravivõimalusi, ja küsib nende kohta sinu arvamust. Sul võib küll olla oma kindel seisukoht, ent kui sul pole vastavat meditsiinilist haridust, on parim, mida sa tema heaks teha saad, aidata tal leida arst, kes on just tema haigusele spetsialiseerunud.
6. Miks poleks tark nõuandmisega kiirustada?
6 Isegi kui tunneme, et oleme pädevad mingis küsimuses nõu andma, poleks tark sellega kiirustada. Miks? Tekstis Õpetussõnad 15:28 öeldakse: „Õigete süda mõtleb enne vastamist.” Ka siis, kui juba teame, millist nõu anda, oleks hea võtta aega, et seda teemat lähemalt uurida, selle üle mõtiskleda ja palvetada. Tänu sellele võime olla veelgi kindlamad, et meie nõuanded on kooskõlas Jehoova põhimõtetega.
7. Mida me Naatani apsakast õpime?
7 Kui Taavet ütles Naatanile, et tahab ehitada Jehoovale templi, vastas Naatan talle kohe: „Tee kõik, milleks süda sind sunnib, sest Jumal on sinuga.” Kuid enne vastamist oleks ta pidanud otsima juhatust Jehoovalt, sest nagu hiljem selgus, ei soovinud Jehoova, et Taavet talle templi ehitaks. (1. Ajar. 17:1–4.) Sellest võime õppida, et kui keegi küsib meilt nõu, oleks tark enne mõelda kui öelda. (Jaak. 1:19.)
8. Miks veel tasub enne nõuandmist hoolikalt mõelda?
8 Samuti tasub meeles hoida, et kui anname kellelegi halba nõu, siis oleme osaliselt vastutavad ka tagajärgede eest, mida selle järgi toimimine kaasa võib tuua. Tõepoolest, meil on häid põhjusi enne nõuandmist hoolikalt mõelda.
KUI NÄEME, ET KEEGI VAJAB MANITSUST
9. Milles peaksid kogudusevanemad kindlad olema, enne kui nad kedagi manitsevad? (Gal. 6:1.)
9 Vahel tuleb kogudusevanematel manitseda mõnd venda või õde, kes on sattunud eksiteele. (Loe Galaatlastele 6:1.) Selline inimene ei pruugi veel olla tõsiselt patustanud, kuid ta on teinud valesid otsuseid, mis võivad selleni viia. Kogudusevanemate eesmärk peaks olema aidata tal jääda Jehoovale ustavaks. (Jaak. 5:19, 20.) Kõigepealt aga tuleks neil teha kindlaks, et tegemist on tõesti eksisammuga, mitte olukorraga, kus kristlastel on võimalik oma südametunnistuse alusel eri otsuseid teha. (Rooml. 14:1–4.) Ent kuidas peaksid kogudusevanemad toimima, kui vend või õde on tõepoolest valesti käitunud?
10.–12. Kuidas tuleks kogudusevanemal toimida, kui on vaja kedagi manitseda? Too näide. (Vaata ka pilte.)
10 Kogudusevanematel ei pruugi olla kerge anda nõu kellelegi, kes pole seda neilt palunud. Paulus ütles, et inimene võib olla sattunud eksiteele enese teadmata. Seega ei pruugi ta arugi saada, et on midagi valesti teinud, ja manitsus tuleb talle ootamatult. Mida saavad kogudusevanemad teha, et tal oleks lihtsam nende nõu kuulda võtta?
11 Toome ühe näite. Aednik ei saa seemneid külvata kõvale maale, tal tuleb seda enne kobestada. Ja hiljem tuleb tal seemneid kasta, et need kasvama läheksid. Samamoodi tuleks kogudusevanemal enne nõuandmist nii-öelda pinnast ette valmistada. Näiteks kui ta näeb, et oleks vaja mõne vennaga rääkida, peaks ta valima selleks sobiva aja ning talle kinnitama, et hoolib temast ja soovib talle parimat. Kui kogudusevanemal on sõbraliku ja lahke inimese maine, on teistel kergem tema nõu kuulda võtta.
12 Vestluse jooksul peaks kogudusevanem tegema kõik, et sel vennal oleks lihtsam nõuannet vastu võtta. Näiteks võiks ta mainida tõsiasja, et me kõik teeme vigu ja vajame vahel manitsust. (Rooml. 3:23.) Ta peaks pühakirja alusel rahulikult ja lugupidavalt selgitama, milles eksisamm seisneb. Kui vend on oma veast aru saanud, saab kogudusevanem nii-öelda seemned mulda külvata, selgitades talle, mida tal on tarvis teha, et asjad taas korda seada. Lõpuks võiks kogudusevanem seemneid kasta ehk venda siiralt kiita ja koos temaga palvetada. (Jaak. 5:15.)
Kui meil tuleb anda nõu kellelegi, kes seda ei oota, tuleb meil olla armastavad ja teha nõu kuuldavõtmine talle võimalikult kergeks (Vaata lõike 10–12.)
13. Kuidas saavad kogudusevanemad kindlaks teha, et nõu saaja mõistab, mida talle öelda taheti?
13 Mõnikord võib see, mida nõu saaja kuuleb, olla erinev sellest, mida nõuandja tegelikult ütles. Mida saavad kogudusevanemad teha, et seda ei juhtuks? Nad võiksid küsida taktitundelisi küsimusi, et teha kindlaks, kas usukaaslane mõistis, mida talle öelda taheti, ja oskab selle järgi tegutseda. (Kog. 12:11.)
KUIDAS ANDA NÕU ÕIGEL AJAL JA VIISIL
14. Miks ei peaks me kedagi manitsema, kui oleme ärritunud?
14 Me kõik oleme ebatäiuslikud, seega aeg-ajalt me ütleme või teeme midagi, mis teisi ärritab. (Kol. 3:13.) Piiblist tuleb välja, et mõnikord võivad kristlased üksteise peale lausa vihaseks saada. (Efesl. 4:26.) Ent kindlasti ei tohiks me vihasena kellelegi nõu anda. Miks? „Sest inimese viha takistab teha seda, mis on õige Jumala silmis.” (Jaak. 1:20.) Kui me hakkaks viha ajel kedagi manitsema, võiks see tuua rohkem kahju kui kasu. Muidugi ei tähenda see, et kui keegi on meid pahandanud, ei tohiks me seda temaga kunagi jutuks võtta. Ent palju targem oleks oodata, kuni oleme rahunenud. Just nii toimis Iiobi sõber Eliihu.
15. Mida me võime Eliihult õppida? (Vaata ka pilti.)
15 Eliihu kuulas kannatlikult, kuidas Iiob end võltslohutajate süüdistuste eest kaitses. Kuigi ta tundis Iiobile kaasa, sai ta tema peale väga vihaseks, sest too keskendus liialt enda maine kaitsmisele ja ütles Jehoova kohta asju, mis ei pidanud paika. Sellegipoolest ootas Eliihu, kuni oli tema kord rääkida, ning andis siis tasaselt ja lugupidavalt Iiobile nõu. (Iiob 32:2; 33:1–7.) Me võime temalt õppida, kui oluline on anda nõu õigel ajal ja ka õigel viisil ehk armastuse ja lugupidamisega. (Kog. 3:1, 7.)
Kuigi Eliihu oli varem Iiobi peale vihastanud, andis ta talle nõu rahulikult ja lugupidavalt (Vaata lõiku 15.)
OLE VALMIS NÕU ANDMA JA SEDA KUULDA VÕTMA
16. Mida me võime õppida tekstist Laul 32:8?
16 Selle artikli juhttekstis öeldakse, et Jehoova annab meile nõu ja hoiab meil silma peal. (Loe Laul 32:8.) See tähendab, et ta toetab meid kogu aeg. Ta mitte ainult ei anna meile nõu, vaid aitab seda ka ellu rakendada. See on meile heaks eeskujuks. Kui meie anname kellelegi nõu, võiksime teda ka edaspidi toetada ja aidata tal teha tarku otsuseid.
17. Mida võib öelda kogudusevanemate kohta, kes meile piibli alusel nõu annavad? (Jes. 32:1, 2.)
17 Praegu on meil tarvis rohkem kui kunagi varem nii anda kui ka saada head nõu. (2. Tim. 3:1.) Kogudusevanemad, kes piibli alusel nõu annavad või manitsevad, on „nagu veeojad põuases paigas”. (Loe Jesaja 32:1, 2.) Me oleme väga tänulikud sõpradele, kes ütlevad meile seda, mida meil on vaja kuulda, isegi kui nad teavad, et tahaksime kuulda midagi muud. Nende sõnad on „otsekui kuldõunad hõbevaagnail”. (Õpet. 25:11.) Püüdkem siis saada nii nõu andmises kui ka selle kuulda võtmises üha paremaks.
LAUL 109 „Armastage üksteist kogu südamest”