Jeesus õppis kuulekust

Jeesus on alati Jehoovale kuulekas olnud. (Joh. 8:29.) Miks aga öeldakse piiblis, et Jeesus „õppis ... kuulekust oma kannatuste kaudu”. (Heebr. 5:8.)

Jeesuse maapealne elu erines täielikult elust, mis tal oli olnud taevas. Tema vanemad olid küll Jehoova teenijad, kuid nad olid ebatäiuslikud. (Luuka 2:51.) Usujuhid kohtlesid teda väga halvasti ja ebaõiglaselt. (Matt. 26:59; Mark. 15:15.) Lisaks pidi ta piinarikkalt surema. Piiblis öeldakse: „Ta alandus ja jäi kuulekaks surmani.” (Filipl. 2:8.)

Seega võib öelda, et Jeesus õppis maa peal olles kuulekust olukordades, mida tal taevas poleks kunagi ette tulnud. Tänu sellele sai temast kuningas ja ülempreester, kes suudab „meile meie nõrkustes kaasa tunda”. (Heebr. 4:15; 5:9.) Ja kuna ta oli õppinud „kuulekust oma kannatuste kaudu”, oli ta Jehoovale veelgi kallim ja sai veelgi paremini täita talle antud ülesandeid. Kui meiegi jääme rasketes olukordades Jehoovale kuulekaks, siis saame talle üha kallimaks ja suudame paremini täita ülesandeid, mis meil tema teenistuses on. (Jaak. 1:4.)