Ära mineta Jumala antud vabaduse eesmärki
„Kus on Jehoova vaim, seal on vabadus.” — 2. KORINTLASTELE 3:17, NW.
1. Miks käib Jesaja 65:13, 14 Jehoova tunnistajate kohta?
JEHOOVA on vabaduse Jumal. Milline õnnistus on Jumala antud vabadus! Kuna tema pühendunud sulastel on taoline vabadus, käivad nende kohta need Suverääni Issanda Jehoova sõnad: „Vaata, minu sulased söövad, aga teie nälgite; vaata, minu sulased joovad, aga teil on janu; vaata, minu sulased rõõmutsevad, aga teie häbenete! Vaata, minu sulased hõiskavad südamerõõmust, aga teie kisendate südamevalust ja ulute meeleheitest!” — Jesaja 65:13, 14.
2. Miks on Jehoova rahvas vaimselt õitsvas seisundis?
2 Jumala rahvas naudib seda vaimselt õitsvat seisundit, sest neid juhib tema vaim ehk tegutsev jõud. Apostel Paulus ütles: „Jehoova on vaim; ja kus on Jehoova vaim, seal on vabadus.” (2. Korintlastele 3:17, NW) Mis on Jumala antud vabaduse eesmärk? Mida meilt nõutakse, et seda täiel määral kasutada?
Vabadus, mis on Jumalal
3. Milline vabadus on Jumalal ja mispärast?
3 Jehooval üksi on absoluutne vabadus. Mitte keegi ta loodutest ei saa ta vabadust piirata, sest tema on Kõikväeline Jumal ja Universumi Suverään. Ka ustav Hiiob ütles: „Kes võiks teda takistada? Kes ütleks temale: ’Mis sa teed?’ ” (Iiob 9:12) Babüloonia kuningas Nebukadnetsar oli sunnitud samamoodi tõdema: „Ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: ’Mis sa teed?’ ” — Taaniel 4:32.
4. Mispärast hoiab Jehoova oma vabadust piirides?
4 Kuid Jehoova enese õiglased printsiibid hoiavad seda absoluutset vabadust piirides. Seda näidati, kui Aabraham väljendas muret seoses Soodoma elanikega ja küsis: „Kas kõige maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” Jumala vastus näitab, et ta tunnustab vastutust teha seda, mis on õige. Ta poleks Soodomat hävitanud, kui sinna oleks jäänud õiglasi elanikke. (1. Moosese 18:22—33) Jumal hoiab oma vabadust piirides ka seetõttu, et tema armastus ja tarkus teevad ta pikaldaseks vihale ja ta näitab üles enesevalitsemist. — Jesaja 42:14.
Inimvabaduse piirangud
5. Millised on mõningad inimvabadust piiravad tegurid?
5 Kuigi Jehooval on absoluutne vabadus, tegutsevad kõik teised piirides, mida seab nende loomus, võimed, eluvaldkond, samuti taoline tegur nagu patuste inimeste praegused piiratud eluaastad. Jumal lõi inimese nii, et tal on täiuslik vabadus funktsioneerida valdkonnas, mille Jehoova tema jaoks oli seadnud. On olemas veel mitmeid teisi põhjusi, miks inimvabadus pole absoluutne, vaid on piiratud.
6. Kuidas puudutab vastutus Jumala ees meie vabadust?
6 Esiteks on inimvabadus piiratud seepärast, et Jumal lõi inimese teenima Tema eesmärki. Jehoova on ’väärt võtma austust ja au ja väge, sest tema on loonud kõik asjad, ja tema tahte läbi on need olemas ja on loodud’. (Ilmutuse 4:11) Seega on inimene vastutav oma Valmistaja ees, kes on teinud õiged seadused, mille järgi inimesi peab valitsetama. Moosese Seaduse all olnud vanaaja Iisraelis nõudis Jumal inimeste surmamist, kui nad teotasid tema nime või rikkusid hingamispäeva seadust. (2. Moosese 20:7; 31:14, 15; 3. Moosese 24:13—16; 4. Moosese 15:32—36) Kuigi meie kui kristlased pole Seaduse all, on meie vabadus piiratud seetõttu, et oleme vastutavad Jehoova ees, kes on meie Kohtumõistja, Käsuandja ja Kuningas. — Jesaja 33:22; Roomlastele 14:12.
7, 8. a) Kuidas piiravad füüsikaseadused inimvabadust? b) Millised teised Jumala seadused meie kui inimeste vabadust piiravad?
7 Teiseks on inimvabadus piiratud Jumala füüsikaseaduste tõttu. Näiteks ei saa inimene gravitatsiooniseaduse tõttu pilvelõhkujalt alla hüpata, ilma et ta end vigastaks või tapaks. On selge, et Jumala füüsikaseadused piiravad inimese vabadust teha teatud asju.
8 Kolmandaks on inimvabadus piiratud Jumala moraaliseaduste tõttu. Väga tõenäoliselt oled jälginud selle paikapidavust, mille kohta Paulus Galaatlastele 6:7, 8 kirjutas: „Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab! Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu.” Vastuvaidlematult piiravad Jehoova Jumala moraaliseadused meie vabadust, kuid et saada elu, on meil tarvis neile kuuletuda.
9. Kuidas see, et oleme inimühiskonna osa, meie vabadust piirab?
9 Neljandaks on inimvabadus piiratud seetõttu, et inimene on inimühiskonna osa. Seepärast peaks tal olema vabadust vaid sel määral, et see ei põrkaks ebaõiglaselt kokku teiste vabadusega. Kristlased peavad olema alluvad valitsemas olevatele „ülemustele”, kuuletudes neile seni, kuni nad ei nõua, et me rikuksime Jumala seadusi. (Roomlastele 13:1; Apostlite teod 5:29) Näiteks me peaksime kuuletuma seadustele, mis puudutavad maksude maksmist, autoga sõitmise kiirust ja nii edasi. Tõsiasi, et peame kuuletuma taolistele „keisri” seadustele, näitab, et meie Jumala antud vabadus pole absoluutne. — Markuse 12:17; Roomlastele 13:7.
Miks suhteline vabadus?
10, 11. Miks andis Jehoova inimestele suhtelise vabaduse?
10 Miks andis Jumal inimestele suhtelise vabaduse? Üks põhjus oli, et Loojal võiksid maa peal olla intelligentsed loodolesed, kes oma heade sõnade ja käitumisega talle au ja kiitust tooksid. Inimesed saavad seda teha, kuid loomad mitte. Loomad, keda juhib instinkt, ei tea midagi moraalsest käitumisest. Koera võib treenida, et ta teatud asja ei võtaks, kuid talle ei saa õpetada, et varastamine on väär. Niiöelda programmeeritud tegevusega loom ei saa teha otsuseid, mis toovad Jumalale kiitust ja au, kuna aga inimene võib vabalt otsustada teenida oma Valmistajat armastusest ja lugupidamisest.
11 Samuti annab Jumal selle vabaduse inimestele nende kasuks ja õnneks. Nad võivad kasutada oma suhtelist vabadust, olles loovad ja leiutamisvõimelised, heasoovlikud ja koostööd tegevad. Inimestel on valikuvabadus ka taolistes asjades nagu kutseala ja elukoht. Tänapäeval piiravad majanduslikud ja poliitilised tegurid tihti seda valikuvabadust, kuid seda tehakse ehk inimese ahnuse tõttu, mitte et Jumal oleks algselt inimkonna selliseks loonud.
12. Miks on inimkonna enamus orjuses?
12 Kuigi Jehoova andis inimestele suure vabaduse, on valdav enamus lootusetus orjuses. Mis juhtus? Esimene inimpaar, Aadam ja Eeva, minetasid Jumala antud vabaduse eesmärgi. Nad läksid oma vabaduses üle Jumala seatud piiride ja esitasid väljakutse Jumala õiguslikule valitsemisele nende üle Suveräänse Issanda Jehoovana. (1. Moosese 3:1—7; Jeremija 10:10; 50:31) Mitte olles rahul oma vabaduse kasutamisega Jumala auks, kasutasid nad seda omakasupüüdlikult sõltumatuks otsustamiseks, mis on õige ja mis on vale, ühinedes seeläbi Saatanaga tema mässus Jehoova vastu. Kuid suurema vabaduse saamise asemel allutati patused Aadam ja Eeva katsumusrikastele piirangutele ja orjusele, nende vabaduse kahandamisele ja lõpuks surmale. Nende järeltulijad pärisid selle vabadusekaotuse. „Sest kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma.” „Patu palk on surm.” — Roomlastele 3:23; 5:12; 6:23.
13. Miks on Saatan olnud võimeline inimesi orjastama?
13 Eedeni mässu tõttu sattusid Aadam ja samuti ta järeltulijad Kurat-Saatana orjusesse. Jah, „kõik maailm on tigeda võimuses”! (1. Johannese 5:19) Oma ülemvõimu ja võimete tõttu on Saatan olnud võimeline kogu Jumalast võõrdunud inimkonda petma ja orjastama. Lisaks on omakasupüüdlikud inimesed valitsenud kaasinimeste üle, et neile kurja teha. (Koguja 8:9) Seetõttu inimkond üldiselt on praegu patu ja surma, Saatana ja ta deemonite ning maailma poliitiliste, majanduslike ja religioossete süsteemide orjuses.
Tõeline vabadus tehakse võimalikuks
14. Millega on seotud inimkonna tõeline vabaduse lootus?
14 Vabakssaamine patust, surmast ning Kuradist ja tema maailmast on seotud Jumala kindla otsusega lahendada tema enese universaalse suveräänsuse õiguslikkusega seotud tüliküsimus. Kuna Saatan tõstis selle tüliküsimuse üles, lubas Jehoova tal eksisteerima jääda, samuti nagu Ta lubas vaaraol teatud aja eksisteerida. See on nii selleks, et Jehoova võiks täiel määral demonstreerida oma väge ja teha oma nimi tuntuks kogu maal. (2. Moosese 9:15, 16) Peagi mõistab Jumal enese õigeks kui Universumi Suverääni ja pühitseb oma püha nime, kõrvaldades sellelt Saatana, Aadama ja Eeva mässu kaudu toodud teotuse. Niiviisi vabastatakse need, kes kardavad Jehoovat, patu ja surma orjusest ning viiakse uude Jumala antud vabaduse maailma. — Roomlastele 8:19—23.
15. Millist osa etendas Jeesus inimkonnale vabaduse taastamises?
15 Et taastada vabadus inimkonnale, saatis Jumal oma Poja inimesena maa peale. Loobudes vabatahtlikult oma täiuslikust inimelust, tõi Jumala Poeg Jeesus Kristus lunastusohvri, mis on inimkonna vabastamise alus. (Matteuse 20:28) Samuti kuulutas ta vabaduse sõnumit. Oma teenimise algul rakendas ta enda kohta sõnu: „Issanda Jehoova Vaim on minu peal, sest Jehoova on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi.” — Jesaja 61:1; Luuka 4:16—21.
16. Milliseid samme pidid esimese sajandi juudid ette võtma, et saada tõelist vabadust?
16 Kuidas inimesed selle vabaduse saaksid? Jeesus ütles: „Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” Seega on Jeesuse järelkäijad hakanud nautima vaimset vabadust. (Johannese 8:31, 32, 36) Lisaks ütles Jeesus Rooma maavalitsejale Pontius Pilaatusele: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest [„poolel”, NW] on, see kuuleb minu häält!” (Johannese 18:37) Juudid, kes võtsid vastu tõe, mida kuulutas ja millest tõi eeskuju Jeesus, kahetsesid oma patte, parandasid oma ekslikku teguviisi, esitasid endid Jehoovale ja nad ristiti, nagu Jeesus ristiti. (Matteuse 3:13—17; Apostlite teod 3:19) Sel viisil hakkasid nad nautima Jumala antud suhtelist vabadust.
17. Miks annab Jehoova oma sulastele vabaduse?
17 Jehoova annab oma lojaalsetele sulastele vabaduse esmalt iseenese suveräänsuse õigeksmõistmiseks, kuid ka nende trööstiks või kasuks. Ta vabastas iisraellased Egiptuse orjusest, nõnda et nad saaksid austada teda preestrite kuningriigina, tema tunnistajatena. (2. Moosese 19:5, 6; Jesaja 43:10—12) Samamoodi vabastas Jehoova oma rahva Babüloni vangipõlvest esmalt oma templi uuesti ülesehitamiseks ja õige kummardamise taastamiseks. (Esra 1:2—4) Kui vangipõlves olijaid huvitasid vaid iseenda materiaalsed mugavused, läkitas Jehoova oma prohvetid Haggai ja Sakarja neid virgeks tegema seoses nende kohustustega Jumala ees. Kuna nad nüüd oma Jumala antud vabadust õiges perspektiivis nägid, oli tulemuseks templi ülesehitamise lõpetamine Jumala auks ja ka tema rahva trööstiks ning heaoluks.
Mitte minetada Jumala antud vabaduse eesmärki
18. Miks võib öelda, et Jehoova sulased tänapäeval pole minetanud Jumala antud vabaduse eesmärki?
18 Mida võib öelda Jumala sulaste kohta tänapäeval? Nemad kui organisatsioon pole minetanud Jumala antud vabaduse eesmärki. Nad hakkasid 1870-ndatel aastatel vabanema babülonlikest eksimustest ja nautima suurenenud kristlikku vabadust. See oli kooskõlas Õpetussõnad 4:18, kus öeldakse: „Õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud!” Ometigi, nii nagu Jumala vanaaja rahvas viidi teatud ajaks Babüloni vangi, sattusid Jehoova sulased 1918. aastal teataval määral Suure Babüloni orjusesse. (Ilmutuse 17:1, 2, 5) Valereligiooni ülemaailmse impeeriumi liikmed juubeldasid, kui piltlikud „kaks tunnistajat” vaimselt surnult maas lamasid. Kuid tänu Jehoova ärateenimata lahkusele, elustati ta sulased 1919. aastal ning tehti vaimselt vabaks. (Ilmutuse 11:3, 7—11) Hakates kasutama Jumala antud vabadust, said nad innukateks Kõigekõrgema tunnistajateks. Kui kohane oli seetõttu, et nad võtsid 1931. aastal rõõmsalt nimeks Jehoova tunnistajad! (Jesaja 43:10—12) Eriti 1935. aastast alates on võitud tunnistajatega ühinenud „suur hulk rahvast”, kes loodab saada igavest elu maa peal. Ka nemad ei mineta Jumala antud vabaduse eesmärki. — Ilmutuse 7:9—17.
19, 20. a) Milline on üks märkimisväärne viis, kuidas Jehoova rahvas kasutab hästi ära Jumala antud vabadust? b) Millisel teisel tähelepanuväärsel viisil kasutavad Jehoova tunnistajad hästi ära vabadust, mille Jumal neile on andnud?
19 Jehoova rahvas kasutab Jumala antud vabadust kahel märkimisväärsel viisil. Esiteks kasutavad nad seda õiglase eluviisi poole püüdlemiseks. (1. Peetruse 2:16) Kui hea maine neil on! Näiteks tuli kord üks mees kuningriigisaali Šveitsis Zürichis ja ütles, et soovib saada Jehoova tunnistajaks. Kui temalt küsiti, miks, teatas ta, et ta õde oli Jehoova tunnistaja ja eemaldati amoraalsuse pärast. Ta ütles: „Tahan ühineda sellise organisatsiooniga — organisatsiooniga, mis ei salli halba käitumist.” Entsüklopeedia New Catholic Encyclopedia on täiesti põhjendatult täheldanud, et Jehoova tunnistajad on omandanud maine, „et nad on maailma üks parima käitumisega rühmitusi”.
20 Jehoova tunnistajad kasutavad Jumala antud vabadust samuti selleks, et viia täide neile volitatud ülesanne kuulutada Kuningriigi head sõnumit, nagu Jeesus seda tegi. (Matteuse 4:17) Nad kuulutavad Jehoova Kuningriiki suusõnal ja trükikirjas, nii korraldatult kui ka eraviisiliselt. Seda tehes toovad nad endile suurt kasu, sest nad tugevdavad oma usku ja hoiavad oma lootuse säravana. Lisaks päästab see tegevus nii nemad endid kui ka need, kes neid kuulevad. (1. Timoteosele 4:16) Seoses selle tegevusega ütleb raamat Dynamic Religious Movements: „Oleks raske leida ühegi teise rühmituse liikmeid, kes töötavad nii hoolsalt oma religiooni kallal kui tunnistajad.”
21. Millised tõendid näitavad, et Jehoova õnnistab teenimist, mida viib läbi tema rahvas?
21 Kuidas küll Jehoova on õnnistanud Jumala antud vabaduse eesmärgi teostamist! Seda võib näha eelmise aasta põlluteenistuse aruandest — saavutati rohkem kui nelja miljoniline Kuningriigi kuulutajate kõrgarv, kusjuures Jeesuse surma Mälestusõhtul viibis juures üle kümne miljoni inimese. Näiteks Iirimaal oli 29 järjestikust igakuist kuulutajate kõrgarvu; Mehhikos oli 80 kuu jooksul 78 kõrgarvu ja Jaapanis oli 153 kõrgarvu järjest!
Kasuta hästi Jumala antud vabadust
22. Milline on mõningate mõtlemapanevate küsimuste tuum, mida peaksime endale esitama?
22 Kui oled üks Jehoova pühendunud tunnistaja, kas sa kasutad hästi ära vabadust, mille Jumal sulle on andnud? Igaühel meist on kohane endalt küsida: „Kas kasutan Jumala antud vabadust hoolikalt, vältides vale käitumisega kellegi komistamapanemist? Kas kuuletun kohusetundlikult keisri seadustele, olgugi et sean Jumala seaduse esikohale? Kas teen täiel määral koostööd koguduse vanematega? Kas kasutan Jumala antud vabadust täiel määral hea sõnumi kuulutamiseks? Kas on mul alati ’rohkesti teha Issanda töös’? Kas püüan innukalt ilmalikul tööl karjääri teha, samal ajal kui võiksin Jumala antud vabadust paremini ära kasutada, laiendades oma teenimist, püüdes saada suuremat vastutust koguduses või täisaegset teenistust?” — 1. Korintlastele 15:58, NW.
23. Mida peaksime tegema, et me ei minetaks Jumala antud vabaduse eesmärki?
23 ’Maitskem ja vaadakem, et Jehoova on hea.’ (Laul 34:9) Lootkem temale, toimigem kooskõlas tema seadustega ja austagem tema püha nime, kuulutades innukalt tema Kuningriiki. Pea meeles, et „kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti”. (2. Korintlastele 9:6) Osutagem seetõttu Jehoovale kogu südamest tulevat teenistust ja näidakem, et me pole minetanud Jumala antud vabaduse eesmärki.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Milline vabadus on Jumalal?
◻ Millised piirangud on inimvabadusel?
◻ Kuidas tehti võimalikuks tõeline vabadus?
◻ Mida peame tegema, et vältida Jumala antud vabaduse eesmärgi minetamist?
[Pilt lk 9]
Inimvabadust piirab taoline tegur nagu gravitatsiooniseadus