Nakai Henɔ Ni Yɔɔ Naakpɛɛ Lɛ Wɔ Tsui!
“MIIDAO shi, ejaakɛ bɔ ni atsɔ afee mi lɛ yɛ gbeyei kɛ naakpɛɛ; onitsumɔi lɛ yɛ naakpɛɛ, ni misusuma le enɛ krɛdɛɛ.” (Lala 139:14) Esa akɛ nakai lalatsɛ David hiɛsɔɔ wiemɔ lɛ ajije ni wɔkpɛlɛ nɔ nakai nɔŋŋ yɛ wɔmligbɛ tɔ̃ɔ, ejaakɛ yɛ anɔkwale mli lɛ Bɔlɔ lɛ fee wɔgbɔmɔtsei lɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei ni haa enaa kpɛɔ ehe lɛ nɔ.
No hewɔ lɛ, Alexis Carrel, Nobel kunimyelɔ lɛ wie yɛ ewolo ko, Man the Unknown, lɛ mli yɛ lá ákɛ, “wala faa” ni hoɔ kɛtsɔɔ fɔji bibii kɛ ewuji amli lɛ he akɛ: “Ekɛ niyenii lɛɔ wala yibii lɛ fɛɛ eko. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ etsuɔ nii akɛ nɔ ni jieɔ gbɔmɔtso lɛ mli nibii ni ehiii dɔŋŋ lɛ kɛjɛɔ mli. Agbɛnɛ hu gbɔmɔtso lɛ mli nui kɛ wala yibii komɛi ni nyɛɔ amɛsaa henii lɛ fɛɛ eko yɛ he fɛɛ he ni eyɔɔ lɛ hu yɛ mli. Nɛkɛ nibii nɛɛ yɛ naakpɛɛ diɛŋtsɛ. Kɛ eetsu nitsumɔi ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ, lá ni hoɔ lɛ tsɔɔ tɔmɔ faa ko ni eyi ni hoɔ, ni yɛ yelikɛbuamɔ ni ŋmɔtɔ lɛ kɛ tsei ni hoɔ yɛ fɔɔ lɛ mli lɛ kɛhaa hewɔ lɛ, ejeɔ shishi esaa shiai ni yɔɔ faa lɛ toi lɛ.” (Baafai 77-8) Hɛɛ, bo lɛ susumɔ gbɔmɔtso lɛ niyenii kɛ sɛbo ni faa kome too nɛɛ nɔŋŋ tsuɔ he nii ni eko etsiii eko nɛɛ lɛ he okwɛ! Ni mɛni haa nɛkɛ wala faa nɛɛ hoɔ kɛtsɔɔ wɔgbɔmɔtsei amli fɛɛ lɛ? Tsui lɛ feɔ!
Tsui lɛ ji Bɔlɔ lɛ nilee kpojiemɔ lɛlɛŋ. Eji henɔ̃ ko ni tamɔ fãi ni fɔlɔ ka mli ni edalɛ tamɔ atsɛrɛ. Yɛ hii amli lɛ etsiimɔ shɛɔ niŋmɛɛ tɛi (ounce) 11 ni yei hu aaafee 9. Piai ejwɛ yɔɔ mli, enyɔ yɛ ninejurɔgbɛ ni enyɔ yɛ abɛkugbɛ. Ninejurɔ pia lɛ naa lá kɛjɛɔ nɔ ni bɔleɔ shi kɛjɛɔ gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ mli lɛ mli. Yɛ be mli ni eyiɔ obɔ̃ lɛ, ashiɔ lá lɛ awoɔ shishigbɛ pia lɛ mli ni etsɔɔ biɛ kɛyaa flufla lɛ mli. Nibii pii yɛ ni tsĩɔ lá nɛɛ gbɛ koni kɛ ashi awo pia kroko mli lɛ ni ekaku esɛɛ kɛmiiba ekoŋŋ. Lá lɛ jieɔ kɔɔyɔɔ fɔŋ kɛjɛɔ fluflai lɛ mli, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ eŋɔɔ kɔɔyɔɔ kpakpa ni he hiaa yɛ jɛmɛ lɛ ewoɔ mli. Lá lɛ shĩɔ flufla lɛ mli ni ehoɔ kɛyaa ŋwɛigbɛ pia ni yɔɔ abɛku lɛ mli, ni ashiɔ kɛjɛɔ biɛ awoɔ shishigbɛ pia lɛ mli ni ekuɔ sɛɛ eboteɔ gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ mli kɛbɔleɔ shi ekoŋŋ ni ni eyeɔ ebuaa ni lá lɛ lɛɔ wala yibii lɛ fɛɛ ni yɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli lɛ, ni ejieɔ nibii ni ehiii ni wala yibii lɛ eshi ewo mli lɛ kɛjɛɔ mli.
No hewɔ lɛ pɔmpii sɔrɔtoi enyɔ kɛ shibɔlemɔi sɔrɔtoi enyɔ yɔɔ. Piai enyɔ ni yɔɔ ninejurɔgbɛ ni amɛdaraaa tsɔ lɛ kwɛɔ lá ni bɔleɔ shi yɛ flufla lɛ mli lɛ nɔ, ni abɛkugbɛ piai enyɔ ni dara ni wa saŋŋ lɛ hu kwɛɔ lá ni bolɛɔ shi yɛ gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ mli lɛ nɔ. Kɛ aaawie fɛɛ lɛ, lá fãi—bibii kɛ ewuji sɔrɔtoi lɛ fɛɛ eko ni amɛkɛlɛmɔ shɛɔ shitooi 60,000 (km. 97,000) yɔɔ gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ mli.
Kɛ wɔkwɛ bo ni afee lɛ aha lɛ, fãi bibii ni alo amɛ jogbaŋŋ fe fɛɛ feɔ tsui ni yɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli lɛ. Kɛ gbɔmɔ lɛ miijo foi waa lɛ, nɛkɛ fãi ni álo yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ nɛɛ haa etsui lɛ tsuɔ nii shii toi enyɔ fe fãi krokomɛi lɛ. Etsɛɛɛ ni etɔɔ fãi krokomɛi lɛ, shi tsui fãi lɛ tsuɔ nii ni ekpaaa, kɛjɛɔ fɔmɔ mli kɛyashiɔ gbele mli. Shi, esa akɛ atsɔɔ mli akɛ tsui lɛ yɛ be kuku ko ni ekɛjɔɔ ehe yɛ be mli ni eshi shikome lɛ. Yɛ fɔmɔ mli lɛ, tsui lɛ shiɔ aaafee shii 150 miniti kome; kɛ ebɔi dalɛ lɛ, kɛkɛ lɛ eshimɔ lɛ miiba shi, ni ebaa shi kɛyashɛɔ aaafee shii 72 miniti kome. Yɛ wala be ni heɔ aaafee afii 70 lɛ, tsui nɛɛ tswaa aaafee shii akpekpei 4,000, ni ekɛ nɛkɛ be nɛɛ shiɔ lá ni efalɛ shɛɔ galɔn akpekpei 46, aloo Liter akpekpei 174. Tsui lɛ baanyɛ ashi oyayaayai toi enyɔ kɛ wɔkɛ wɔhe wo kpɔiaŋgbɔlemɔ ko ni mli wa mli, ni etswaa kpalakpala oyayaayai nakai kɛ wɔtsui fã, wɔmli fũ aloo wɔshe gbeyei, ni enɛ saa wɔ kɛhaa “nɔmɔ loo foijee.”
Anɔkwasane kroko ni yɔɔ naakpɛɛ yɛ tsui lɛ he ji akɛ, eyɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ jɛɛhe. Fãi agbɛjianɔtoo lɛ ji nɔ ni haa musu lɛ tsɔmɔɔ ehe ni ekɛgbeleɔ niyenii koni gbɔmɔtso lɛ nine ashɛ nɔ ni he hiaa lɛ lɛ nɔ lɛ, ni no nɔŋŋ ji nɔ ni haa mɔ mli nii tsuɔ nii oyayaayai koni ekɛjie nibii ni gbɔmɔtso lɛ sumɔɔɔ dɔŋŋ lɛ kɛjɛ mli, tamɔ sɛbo nɛkɛ lɛ. Shi tsui lɛ diɛŋtsɛ yɛ ehewalɛ jɛɛhe, nɔ ni haa bɔ ni tsui lɛ tswaa haa lɛ yaa pɛpɛɛpɛ. Shi jeee be fɛɛ be ayooɔ anɔkwale nɛɛ. No hewɔ lɛ tsui ni yɔɔ hɔ́ ni áŋɔ lɛ mli lɛ jeɔ shishi etswaa dani enaa fãi. Ni ana akɛ tsui lɛ yaa nɔ eshiɔ yɛ be mli ni ajie kɛjɛ gbɔmɔtso lɛ mli po, ni nakai eji titri kɛ lá yɛ tsui lɛ mli.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe miihia waa ni akwɛ henɔ̃ ni tsuɔ nii waa nɛɛ jogbaŋŋ. Etsɔɔ ákɛ akɛ niyenii kpakpa alɛ lɛ, aha ejɔɔ ehe, ena kpɔiaŋgbɔlemɔ bɔ ni sa, koni ehe awa. Esa akɛ akwa tawa shɛremɔ kwraa. Agbɛnɛ, esa akɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ ni akɛ hiɛshikamɔ atsu shihilɛ mli nibii kpakpai ahe nii.
Akɛni tsui lɛ ji henɔ̃ ko ni he hiaa wa nakai hewɔ lɛ, atsĩ ta shii abɔ yɛ Biblia lɛ mli. Shi taakɛ wɔbaana lɛ, Biblia lɛ maa okadi tsui lɛ nɔ mi moŋ fe heloo tsui lɛ.