Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 11/1 bf. 30-31
  • Ani mra be mli Kristofoi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi tsu nii?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani mra be mli Kristofoi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi tsu nii?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 11/1 bf. 30-31

Ani mra be mli Kristofoi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi tsu nii?

NYƆŊMƆ gbɛi jeɔ kpo shii akpei abɔ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli, he ni akɛ wiemɔ okadii ejwɛ ni egbɛɛɛ יהוה (YHWH, Tetragrammaton lɛ) damɔɔ shi kɛhaa lɛ lɛ. Blema nibii ni atsa shi ni ana lɛ tsɔɔ akɛ, akɛ gbɛi lɛ tsuɔ nii waa yɛ be ni tsɔ Israel nomŋɔɔ be lɛ hiɛ, dani afi 607 D.Ŋ.B. shɛ lɛ mli, ni ejeɔ kpo babaoo yɛ Biblia mli woji ni aŋmala yɛ nomŋɔɔ lɛ sɛɛ ni ji Ezra, Nehemia, Daniel, kɛ Maleaki lɛ amli. Shi, fiofio, beni be ni Mesia lɛ kɛbaapue lɛ shɛɔ lɛ, hemɔkɛyeli gbonyo ni Yudafoi lɛ na lɛ ha amɛshashao shi akɛ amɛkɛ gbɛi lɛ aaatsu nii.

Ani Yesu kaselɔi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi (ni afɔɔ ŋmaa akɛ “Jehovah,” loo “Yahweh” yɛ Blɔfo mli) lɛ tsu nii? Odaseyeli tsɔɔ akɛ hɛɛ. Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛsɔle amɛha Nyɔŋmɔ akɛ: “Ha ogbɛi lɛ he atse.” (Mateo 6:​9, New World Translation) Ni yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naagbee lɛ, lɛ diɛŋtsɛ esɔle eha eŋwɛi Tsɛ lɛ akɛ: “Mijie ogbɛi lɛ ashi mitsɔɔ gbɔmɛi ni oŋɔ amɛ kɛjɛ je lɛŋ oha mi lɛ.” (Yohane 17:⁠6) Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ gbɛi yɛ Septuagint, ni ji Hebri Ŋmalɛi lɛ ashishitsɔɔmɔ ni akɛba Hela wiemɔ mli, ni Yesu kaselɔi lɛ kɛtsu nii lɛ mli, ni aŋma kɛ Hebri Tetragrammaton okadii lɛ.

Shi Sanekpakpai lɛ kɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ (“Kpaŋmɔ Hee” lɛ) mli woji krokomɛi lɛ hu? Asusuɔ akɛ akɛni Nyɔŋmɔ gbɛi jeɔ kpo yɛ Septuagint lɛ mli hewɔ lɛ, esa akɛ eje kpo yɛ nɛkɛ Ŋmalɛi nɛɛ amli shishijee nɔ ní aŋmala lɛ amli​—kɛ hoo lɛ, yɛ hei ni atsɛ Septuagint lɛ mli wiemɔi asɛɛ yɛ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, gbɛi Yehowa lɛ jeɔ kpo fe shii 200 yɛ New World Translation of the Christian Greek Scriptures lɛ mli. Mɛi komɛi ewie eshi enɛ akɛ ejaaa gbɛ. Shi kɛlɛ, etamɔ nɔ ni sɛɛfimɔ ko yɛ kɛha New World Translation ni jɛ he ko ni akpaaa gbɛ kwraa: Babilon Talmud lɛ.

Atsɛɔ nɛkɛ Yudafoi ajamɔ mli wolo nɛɛ klɛŋklɛŋ fa lɛ akɛ Shabbath (Sabbath) ni mlai babaoo yɛ mli ni tsɔɔ bɔ ni sa akɛ afee yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ. Yɛ efã kome lɛ, aŋma nɔ ko yɛ jɛmɛ ni tsɔɔ akɛ ani esa akɛ abaa Biblia mli woji ni akɛ niji ŋmala lɛ ayi ni ekashã yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lo, ni sane kuku ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ jeɔ kpo yɛ jɛmɛ akɛ: “Awie yɛ niŋmaa lɛ mli akɛ: Hei ni kamɔ shi efoji [gil·yoh·nimʹ] kɛ Minim lɛ a-Woji lɛ, nɔ lɛ wɔbaaa yi kɛjɛɛɛ la mli. R. Jose wie akɛ: Otsi lɛ mli gbii lɛ anɔ lɛ, esa akɛ afolɔ Nyɔŋmɔ Gbɛi ni yɔɔ mli lɛ kɛjɛ mli, ni akɛto, koni no sɛɛ lɛ ashã nɔ ni eshwɛ lɛ. R. Tarfon wie akɛ: Kɛ amɛbaje midɛŋ ni mishãaa fɛɛ kɛ Nyɔŋmɔ Gbɛi ni yɔɔ amɛmli lɛ, no lɛ loomɔ, ni ji mibinuu ni aaagbo ni mafu lɛ lɛ aba minɔ.”​—Dr. H. Freedman tsɔɔ shishi.

Namɛi ji mi·nim’ lɛ? Wiemɔ lɛ shishi ji “kuí,” ni ebaanyɛ ekɔ Sadukifoi lɛ aloo Samariabii lɛ ahe. Shi taakɛ Dr. Freedman tsɔɔ lɛ, yɛ niŋmaa nɛɛ mli lɛ, eeenyɛ efee akɛ ekɔɔ Yudafoi Kristofoi lɛ ahe. No hewɔ lɛ, mɛni ji gil·yoh·nimʹ ni atsɔɔ shishi akɛ “hei ni kamɔ shi efoji” taakɛ Dr. Freedman ŋma lɛ? Ebaanyɛ ena shishinumɔi enyɔ. Amɛbaanyɛ amɛfee Wolokpo naabui ni aŋmaaa nii yɛ mli lɛ, aloo wolokpoi ni aŋmako nii kwraa yɛ mli. Aloo​—yɛ wiemɔ lɛ kɛ nitsumɔ yɛ hefɛoyeli naa lɛ​—amɛbaanyɛ amɛfee mi·nim’ lɛ aniŋmaai lɛ, tamɔ nɔ ni aawie akɛ niŋmaai nɛɛ ahe bɛ sɛɛnamɔ ko, tamɔ wolokpoi foji pɛpɛɛpɛ. Akɛ shishinumɔ ni ji enyɔ nɛɛ haa yɛ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ woji amli akɛ “Sanekpakpai.” Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, wiemɔ muu ní aŋma yɛ Talmud lɛ mli kɛtsɔ sane kuku ni wɔtsɛ yisɛɛ lɛ hiɛ lɛ kaneɔ akɛ: “Minim lɛ a-Woji lɛ tamɔ hei ni kamɔ shi efoji [gil·yoh·nimʹ].”

No hewɔ lɛ, atsɔɔ Talmud lɛ fã ni wɔtsɛ yisɛɛ yɛ yiteŋgbɛ lɛ shishi yɛ wolo ni gbɛi ji Who Was a Jew? ni Lawrence H. Schiffman ŋma lɛ mli akɛ: “Wɔbaaa Sanekpakpai lɛ kɛ woji ni minim (‘hemɔkɛyeli kwalɔi’) lɛ eŋmala lɛ ayi kɛjɛɛɛ la mli (yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ). Shi moŋ, ashãa amɛ yɛ amɛgbɛhe lɛ, amɛ kɛ amɛ-Tetragrammata lɛ fɛɛ. Rahbi Yose Ha-Gelili kɛɔ akɛ: Yɛ otsi lɛ mli lɛ, esa akɛ mɔ lɛ afo amɛ-Tetragrammata lɛ ni ekɛto kwraa, koni eshã nɔ ni eshwɛ lɛ. Rabbi Tarfon kɛɛ: Mibihii lɛ agboi ni mafu amɛ! Kɛ (woji nɛɛ) baaba abaje midɛŋ lɛ, mashã fɛɛ kɛ amɛ-Tetragrammata lɛ hu.” Dr. Schiffman yaa nɔ etsɔɔ akɛ mi·nim’ ni atsɔɔ yɛ biɛ lɛ ji Yudafoi Kristofoi lɛ.

Ani nɛkɛ Talmud lɛ fã nɛɛ miiwie mra be mli Yudafoi Kristofoi lɛ ahe lɛlɛŋ? Kɛ nakai lɛ, no lɛ eji odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ akɛ Kristofoi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi, ni ji Tetragrammaton lɛ fata amɛ Sanekpakpai kɛ niŋmaai lɛ ahe. Ni nɔmimaa yɛ he waa akɛ eeenyɛ efee akɛ Talmud lɛ miiwie Yudafoi Kristofoi lɛ ahe yɛ biɛ. Woloŋlee mli sɛɛfimɔ yɛ kɛha nɛkɛ susumɔ nɛɛ, ni yɛ Talmud lɛ mli hu lɛ, etamɔ nɔ ni emli sane lɛ hu fiɔ sɛɛ babaoo. Fã ni nyiɛ wiemɔi ni wɔtsɛ yisɛɛ yɛ yiteŋgbɛ lɛ sɛɛ yɛ Shabbath mli lɛ gbaa sane ko ni kɔɔ Gamaliel kɛ Kristofonyo kojolɔ ko he, ni atsɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli wiemɔi lɛ ekomɛi asɛɛ yɛ mli.

Sɛɛ mli, beni hemɔkɛyeli kwalɔi a-Kristojamɔ lɛ gba afã kɛjɛ Yesu tsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ lɛ ahe lɛ, kɛkɛ ni mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi kpa nitsumɔ, ni ajie kɛjɛ Septuagint lɛ mli, kɛ agbɛnɛ kɛjɛ Sanekpakpai lɛ kɛ Biblia mli woji krokomɛi amli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Nyɔŋmɔ gbɛi jeɔ kpo yɛ “Septuagint” lɛ mli, yɛ Yesu gbii lɛ amli

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Israel Antiquities Authority

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje