Biblia Gbalɛ Mlibaa
NƆ NI anaa yɛ Nɔyeli Tawuu He Nibii Atoohe ni yɔɔ London, England lɛ ji, ŋmɛlɛ loo watsi ko ni ekaaa kɛ ɛlɛktrɔnik nikanemɔ tsɔne ko. Beni ŋmɛlɛ lɛ bɔleɔ ehe lɛ, nikanemɔ lɛ hu gbɛɛɔ yɛ hiŋmɛitswaa 3.31 fɛɛ mli. Gbɛɛmɔ fɛɛ gbɛɛmɔ kɛ yibɔ okadi ko fataa nɔ ni ana lɛ he. Gbɛɛmɔ fɛɛ gbɛɛmɔ, yibɔ okadi fɛɛ yibɔ okadi, damɔ shi kɛha nuu, yoo, loo gbekɛ ni gbo yɛ tawuu hewɔ yɛ afii oha nɛɛ mli lɛ.
Nikanemɔ tsɔne lɛ je enikanemɔ lɛ shishi yɛ June 1989, ni aakpa gbɛ akɛ ebaagbe nikanemɔ lɛ naa yɛ nyɔɔŋteŋ yɛ afi 2000 shishijee mli. No mli lɛ, yibɔ ni nikanemɔ lɛ baakadi ji akpekpei oha—gbelei ni kɔɔ tawuu he ni abu naa yɛ afii ohai 20 lɛ mli fɛɛ.
Nɔ ni miihe ashɛ afii 2,000 nɛ, ni Yesu Kristo gba be ni baakadi ‘maŋ ni teɔ shi woɔ maŋ kɛ maŋtsɛyeli ni teɔ shi woɔ maŋtsɛyeli’ he sane efɔ shi. Nɔ ni tamɔ nakai lɛ, Yehowa Odasefoi ejɛ jeeŋmɔ amɛshiɛ akɛ, afii oha nɛɛ mli tai ni kpataa nii ahiɛ, kɛ shikpɔŋhosomɔi, tsɛŋemɔ helai, hɔmɔ, kɛ nibii krokomɛi ni baa lɛ fɛɛ kɛ odaseyeli haa akɛ “naagbee gbii lɛ” amli wɔyɔɔ lɛ—be ni baanyiɛ be ni akɛ Kristo ta sɛi nɔ akɛ Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 lɛ sɛɛ.—Luka 21:10, 11; 2 Timoteo 3:1.
Buu-Mɔɔ lɛ ni kɛ Biblia lɛ tsuɔ nii akɛ ehegbɛ lɛ tswaa sanekpakpa lɛ he adafi akɛ, etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baakpata mɛi ni waa mɛi ayi lɛ fɛɛ ahiɛ, ni etsake shikpɔŋ lɛ efee lɛ paradeiso. Ni tawuu wɔsɛɛ be hu? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛbaa nyɛbakwɛa Yehowa nitsumɔi lɛ, nɔ hiɛkpatamɔ ni eha eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ! Ehaa tai asɛɛ foɔ kɛyaa shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ, ekuɔ gai mli, ni efoɔ akpɔlɔ mli, ta shwiilii lɛ hu eshãa kɛ la.”—Lala 46:9, 10.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 32 lɛ Jɛ]
Clock: By Courtesy of the Imperial War Museum