Too Gbɛjianɔ Bianɛ Ni Oya 1991 “Mɛi Ni Sumɔɔ Heyeli” Kpokpaa Wulu Nɔ Kpee Lɛ
1 Yɛ bɔ ni je lɛŋ shihilɛ ji ŋmɛnɛ lɛ hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ yɛ maji pii anɔ lɛ, gbɔmɛi sumɔɔ ni amɛna heyeli babaoo fe bɔ ni amɛyɔɔ lɛ. Shi nɛgbɛ abaanyɛ ana heyeli diɛŋtsɛ yɛ? Yesu Kristo kɛɛ: “Kɛji nyɛhi shi yɛ miwiemɔ lɛ mli lɛ, minɔkwa kaselɔi ji nyɛ, ni nyɛaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe.” (Yoh. 8:31, 32) Nɛkɛ heyeli nɛɛ jeee nɔ ni husui yɔɔ he ni adesai ahiɛ kaa nɔ beni amɛkpooɔ maŋkwramɔŋ nɔyelɔ loo nɔyeli gbɛjianɔtoo ko kɛhaa ekroko lɛ. Shi moŋ, eyaa adesai anaagbai lɛ ashishi tɔŋŋ. Nɔ ni Yesu wieɔ he lɛ ji heyeli kɛmiijɛ esha nyɔŋyeli shishi. (Kwɛmɔ Yohane 8:24, 34-36.) No hewɔ lɛ, kɛji mɔ ko batsɔ Yesu Kristo anɔkwa kaselɔ lɛ, nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ bafeɔ tsakemɔ ko ni akadiɔ yɛ eshihilɛ mli, heyeli.
2 GBII ETƐ KPEE: 1991 “Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli” Kpokpaa Wulu nɔ Kpeei lɛ baaje shishi yɛ Ghana yɛ December 20-22, kɛji ajie naatsii lɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Asafo lɛ baaŋma nyɛ yɛ he. Abaaje shishi yɛ Sohaa leebi 10:20, ni kpee lɛ baaba naagbee aaafee 4:00, yɛ Hɔgbaa shwane. Akɛ saji ni he hiaa waa ni aje gbɛ ahala kɛha wɔmumɔŋ hewalɛnamɔ baaha yɛ kpee lɛ fai sɔrɔtoi lɛ fɛɛ mli. Saji sɔrɔtoi ni ato he gbɛjianɔ lɛ baama bɔ ni wɔɔfee ni wɔnine ashɛ heyeli ni awie he yɛ Romabii 8:21 nɔ lɛ nɔ mi. Wɔbaanu saji ni kanyaa mɔ, ni abaatsu he nii akɛ wiemɔi, nɔkwɛmɔ nii, sanegbaa kɛ drama.
3 Ha efee ofaishitswaa akɛ kpee lɛ fa ko kwraa hoŋ ohe. Ekolɛ enɛ baabi ni okɛ nibii komɛi asha afɔle loo ofee tsakemɔi yɛ ogbɛjianɔtoo mli. Ekolɛ ehe baahia ni okɛ onitsumɔtsɛ lɛ ato gbɛjianɔ krɛdɛɛ ko. Mɛi pii ŋmɛɛɔ shika gbɛfaŋ sɛɛnamɔ ni amɛaanyɛ amɛna lɛ po bɔni afee ni amɛnyɛ amɛya kpee lɛ fɛɛ. Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa baajɔɔ mɛi ni kɛ sane nɛɛ fɔɔ ehiɛ yɛ sɔlemɔ mli ni amɛjɛɔ amɛtsui mli amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhi jɛmɛ lɛ waa diɛŋtsɛ.—Luka 13:24.
4 SHƐƐ JƐMƐ MRA: Ale Yehowa Odasefoi waa yɛ bɔ ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhi shi akɛ mɛi ni akɛ he fɔɔ amɛnɔ ni amɛyeɔ amɛbe nɔ hu lɛ hewɔ. (Luka 16:10) Enɛ hu he miihia yɛ be mli ni wɔyaa kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ. Shɛ jɛmɛ mra daa gbi, ni otao he ko ota dani aje wiemɔ lɛ shishi. Enɛ baabi ni otao be ni fa bɔ ni sa ni okɛtsu nibii ni he hiaa lɛ ahe nii, tamɔ he ni okɛ otsɔne baama kɛ he ni oweku lɛ baatara lɛ taomɔ.
5 Kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ ni wɔɔya lɛ haa wɔnaa hegbɛ fɛfɛo ni wɔkɛnaa naanyobɔɔ kpakpa mli ŋɔɔmɔ. Shi ni wɔɔyasara nanemɛi ni wɔhi amɛŋɔɔ aahu kɛyashi jenamɔ yi ewa lɛ baanyɛ atsi wɔnaa ni wɔkashɛ kpee lɛ shishi mra enɔ jetsɛremɔ. Ni wɔɔshi shia beni wɔkpe sɛɛ momo, ni no hewɔ lɛ esa akɛ wɔye oyai kɛha leebi kpee lɛ hu baanyɛ ekɛ yeyeeye-feemɔ aba. No hewɔ lɛ bɔni afee ni ekaba lɛ nakai lɛ, esa akɛ wɔto be pɔtɛɛ ni hi jogbaŋŋ kɛha wɔɔ. Kɛ wɔkɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nɛkɛ tsu nii lɛ, eka shi faŋŋ akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baana wɔ kpakpa ewɔ koni enyɛ ete shi mra ni esaa ehe kɛha gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ. Enɛ haaa eba lɛ akɛ obaashɛ jɛmɛ beni aje wiemɔ lɛ shishi momo, ni baaha ogbala mɛi krokomɛi ajwɛŋmɔ aloo eeeha mɛi ni eta shi momo lɛ amli afu. Ni oooshɛ jɛmɛ mra daa gbi baaha ona hegbɛ ni okɛ onyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ana naanyobɔɔ. Esa akɛ Kristofoi asuɔmɔ kɛ mɔ hesusumɔ, kɛfata bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa kɛ mumɔŋ nibii ni etoɔ he gbɛjianɔ ehaa wɔ lɛ he lɛ atsirɛ wɔ ni wɔbɔ mɔdɛŋ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔshɛ jɛmɛ yɛ be ni sa mli.
6 BO TOI JOGBAŊŊ: Ni wɔɔbo sane toi lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔtsui, kɛ wɔtoii kɛ wɔ niiashishinumɔ fɛɛ baabo toi. Ehe miihia ni wɔnyɛ ni wɔbo “Yehowa wiemɔ toi.” (Yer. 2:4) Yehowa Israel yɛ Yesaia 55:2, (NW) akɛ: “Nyɛboa mi toi jogbaŋŋ.” Atsɔɔ wiemɔ “jogbaŋŋ” lɛ shishi akɛ “nɔ ni akɛ mɔdɛŋbɔɔ loo hiɛdɔɔ jwɛŋɔ he.” No hewɔ lɛ, kɛ wɔbo kpee lɛ shishi wiemɔi lɛ atoi jogbaŋŋ lɛ, no ni wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ ‘baanu ni wɔshwere yɛ nikasemɔ gbɛfaŋ.’ (Abɛi 1:5) Ni wɔɔbo sane toi ni wɔkase nii yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee shishi lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo kɛ wɔjwɛŋmɔ ni aaahi wiemɔ lɛ nɔ fe bɔ ni wɔfeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ wɔtaŋ shi be kakadaŋŋ, ni nibii babaoo hu yɛ ni nyɛɔ egbalaa wɔjwɛŋmɔ yɛ mɛi babaoo ni eba kpee lɛ shishi lɛ hewɔ. Kɛji wɔbooo toi jogbaŋŋ lɛ, no lɛ wɔɔha wiemɔi lɛ aŋmɛɛ wɔ, ni wɔnine shɛŋ mumɔŋ niyenii ni hewalɛ yɔɔ mli ni akɛhaa wɔ lɛ fɛɛ nɔ. (1 Pet. 2:2) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee? Eji miishɛɛ sane waa diɛŋtsɛ akɛ wɔɔna akɛ mɛi ni yaa kpeei lɛ ateŋ mɛi pii ena su ko ni haa amɛnyɛɔ amɛŋmalaa otii yɛ amɛwoji amli beni ahaa wiemɔi lɛ. Eyɛ mli akɛ yɛ kpee ko sɛɛ lɛ wiemɔi ni ahaa yɛ kpokpaa wulu nɔ kpei ashishi lɛ baaba woji lɛ ekomɛi amli moŋ, shi ekome hu baŋ mli. No hewɔ lɛ aawo mɛi fɛɛ hewalɛ ni amɛkɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ amɛbaaŋmala otii kukuji beni ahaa kpee lɛ shishi wiemɔi lɛ, ejaakɛ nakai feemɔ ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni oootsɔ nɔ oha ojwɛŋmɔ ahi nɔ ni awieɔ lɛ nɔ ni ekakpa shi.
7 Ehe ehiaaa ni wɔŋmala nibii babaoo. Bei pii lɛ wiemɔ kome loo enyɔ ko ni oooŋmala yɛ oti ko he kɛkɛ fa. Gbekɛbii bibii lɛ po baanyɛ amɛna sɛɛ babaoo kɛjɛ wiemɔi lɛ amli koni aye abua amɛ hu ni amɛjwɛŋmɔ akakpa shi kɛji aha amɛ wolo ni akɛŋmaa nii kɛ niŋmaa tso koni amɛkɛŋmala wiemɔi lɛ amli otii.
ŋmalɛi titrii aloo susumɔi heei ni akɛhaa yɛ wiemɔi lɛ mli lɛ. Onukpai lɛ naa akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa akɛ amɛaato otii lɛ anaa amɛŋmala koni amɛkɛti kpee lɛ shishi wiemɔi lɛ amli yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ yɛ Sɔɔmɔ Kpee ni baanyiɛ kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ sɛɛ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, amɛbaasumɔ ni amɛkɛ otii pii ni akɛha yɛ kpee lɛ shishi lɛ atsu nii yɛ amɛnitsɔɔmɔ kɛ tookwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.
8 NYƐFEA EKOME YƐ LALA KƐ SƆLEMƆ MLI: Wɔjamɔ lɛ fa biɔ ni wɔla Yehowa yijiemɔ lalai ni wɔkɛwo ehiɛ nyam, taakɛ Yesu kɛ ebɔfoi lɛ fee lɛ. (Mar. 14:26) Etamɔ nɔ ni Paulo wiemɔ ni yɔɔ 1 Korintobii 14:15, ni kɔɔ lala he lɛ tsɔɔ akɛ eji Kristofoi ajamɔ lɛ fa ko ni he hiaa be fɛɛ be. (Kwɛmɔ Our Bulletin Vol. 34, No. 3, baafa 3 hu.) Kpokpaa wuji anɔ kpeei haa wɔnaa hegbɛ krɛdɛɛ ko ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei akpei abɔ lɛ feɔ ekome ni wɔkɛjieɔ Yehowa yi yɛ lala kɛ sɔlemɔ fɛɛ mli. Shi kɛlɛ, mɛi komɛi ejieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ nɛkɛ wɔjamɔ lɛ mli fai ni he hiaa waa nɛɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ kpee lɛ shishi ni amɛbashɛɔ yɛ be mli ni alaa aloo beni ala lala ni akɛbaagbele kpee lɛ ni asɔle hu sɛɛ lɛ nɔ. Ni yɛ be mli ni agbe wiemɔ lɛ fɛɛ naa lɛ, mɛi komɛi shiɔ amɛshitaramɔ hei lɛ yɛ be mli ni alaa lɛ loo dani asɔleɔ po. Yɛ shihilɛi fioo ko pɛ mli lɛ, ekolɛ yiŋtoi kpakpai yɛ enɛ he. Shi kɛlɛ, ani wɔmiijie bulɛ ni mli kwɔ kɛ hiɛsɔɔ kpo wɔmiitsɔɔ Yehowa okpɔlɔ lɛ yɛ be mli ni mɛi komɛi ŋmɛɛɔ hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔla ni wɔfata he yɛ sɔlemɔ mli hu Iɛ he bɔni afee ni amɛyafa amɛtsɔnei oya aloo ni amɛyaye nii lɛ?—Mat. 6:33.
9 Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni yɛ be mli ni wɔdiɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔ hejɔlɛnamɔ nibii asɛɛ lɛ, wɔkaha je lɛŋ su ni ji mi-klɛŋklɛŋ lɛ kɛ sui gbohii krokomɛi tamɔ fufeemɔ kɛ hiɛjoomɔ miitsi wɔmumɔŋ hiɛyaa lɛ naa. Yɛ nyɛsɛɛ afii fioo ni eho nɛɛ amli lɛ, wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ Europa Bokagbɛ maji amli lɛ ateŋ mɛi babaoo na hegbɛ akɛ amɛaana heyeli ni ji lala ni amɛnyɛɔ amɛlaa agbɛnɛ lɛ kɛ sɔlemɔ hu mli ŋɔɔmɔ. Bɔ ni amɛmli fili amɛ waa akɛ agbɛnɛ amɛnyɛɔ amɛlaa ni amɛsɔleɔ yɛ kpeei wuji ashishi lɛ, eba akɛ wɔ hu wɔɔjie hiɛsɔɔ mumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo yɛ krɔŋkrɔŋ nibii ahe bianɛ, ni wɔkabu hegbɛi ni wɔnaa akɛ wɔɔla ni wɔsɔle kutuu lɛ akɛ nɔ ni he ehiaaa.
10 WƆ KRISTOFOI AJEŊBA: Wɔ Kristofoi ajeŋba kɛ bɔ ni wɔpueɔ yɛ kpeei ashishi lɛ eha wɔna gbɛi kpakpa akɛ Yehowa Odasefoi. Nɔ hewɔ ji akɛ, wɔhiɛ sɔɔ yɛ jamɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ mli, ni agbɛnɛ hu wɔbuuu kpeei ashishi ni wɔyaa lɛ akɛ hiɛtserɛjiemɔ kpojee ko kɛkɛ. Kɛ wɔmiibua wɔhe naa kutuu kɛha nɛkɛ bei krɛdɛɛ nɛɛ, esa akɛ wɔka he wɔhiɛ wɔ Kristofoi abulɛ kɛ mumɔŋ jwɛŋmɔ kpakpa mli, kɛtsɔ wɔjeŋ ni wɔɔba akɛ sɔɔlɔi yɛ bei fɛɛ mli Iɛ nɔ.—1 Kor. 10:31-33.
11 Kɛ wɔfeee enɛ lɛ, esaa mɛi krokomɛi amiishɛɛnamɔ he, ni wɔtɔtɔɔ mɛi heei lɛ anaji po. Ani wɔdaa shi ni wɔjieɔ hiɛsɔɔ kpo yɛ nibii bibii ni tsɔɔ mlihilɛ ni ajieɔ kpo atsɔɔ wɔ lɛ he? Ehe miihia ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ mɛi krokomɛi ni tara wɔmasɛi lɛ ahe ni wɔtsɔɔ bulɛ kɛ amɛhesusumɔ. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ale akɛ kɛji wiemɔ lɛ miiya nɔ lɛ, be ni akɛboɔ sane toi nɛ, shi jeee be ni akɛyaa akɛbaa loo akɛgbaa sane.—5 Mose 31:12.
12 Shihilɛ kroko ni wɔ-Kristofoi ajeŋba baanyɛ awo Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam yɛ mli ji bɔ ni wɔkɛ mɛi ni haa wɔ wɔɔhei lɛ yeɔ haa. Aato gbɛjianɔ koni atao gbɔi atoohei kɛ aŋkroaŋkroi eshai ni jara hi bɔ ni sa kɛha nyɛmimɛi ni baaya kpeei lɛ. Esa akɛ wɔjie hiɛsɔɔ kpo ni wɔsusu gbɔi atoohe nitsulɔi kɛ shiatsɛmɛi lɛ ahe, ni wɔhi shi akɛ mɛi ni hiɛ gboɔ nii ni amɛhe bɛ ahuŋtoo. (Gal. 6:10) Akɛ ŋaawoo fɛfɛo ni kɔɔ jeŋba kpakpa ni wɔɔjie lɛ kpo yɛ gbɔi atoohei kɛ shiai ahe lɛ eha. (Aato gbɛjianɔ kroko hu afata he koni ana hei ni mɛi pii wɔɔ tamɔ skul wɔɔhei.) Eyɛ mli akɛ mɛi pii eba amɛjeŋ jogbaŋŋ ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa hu ni amɛkɛ gbɔi atoohe nitsulɔi lɛ afee ekome moŋ, shi eyɛ nijiaŋwujee waa akɛ wɔɔle akɛ mɛi komɛi hiɛ Yehowa Odasefoi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ lolo yɛ hei komɛi. Mɛni hewɔ?
13 Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔsumɔŋ ni wɔfite shika babaoo moŋ, shi esaaa akɛ wɔjeɔ gbɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ mɛi ni kpaa gbɛ akɛ wɔbaake amɛ nɔ ko yɛ nɔ ko ni amɛtsu amɛha wɔ hewɔ lɛ anɔ. Esa akɛ saji ni ji “To Tip-Or Not” (‘Ake Nii—Aloo Akake’) kɛ “Tips on Tipping” (‘Nikee he Otii’) ni yɔɔ June 22, 1986 Awake! lɛ baafai 24-7 lɛ akã he ahi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be. Atsɔɔ mli yɛ baafa 24 akɛ: “Nikee fe oyiwala-dɔŋŋ kɛkɛ ni okɛɔ yɛ nɔ ko ni afee aha bo lɛ he. Eji mɔ lɛ nitsumɔ he nyɔmɔwoo lɛ fa ko ni he hiaa.” Awake! lɛ ma nɔ mi hu akɛ, “yɛ be mli ni otee kpee lɛ, nɔ ni ofeɔ akɛ mɔ aŋkro lɛ saa kuu muu lɛ fɛɛ he. Gbɔmɛi baakojo kuu lɛ yɛ subaŋ ni ooojie lɛ kpo lɛ naa.” No hewɔ lɛ bɔ fɛɛ bɔ ni osusumɔ ji yɛ nikee he lɛ, kɛ otee maŋtiase ko mli akɛ mɛi ni etee kpee ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, okɛ hiɛshikamɔ kɛ sanesɛɛkɔmɔ atsu nii ni ofee klalo akɛ ‘ooofee nii fɛɛ yɛ sanekpakpa lɛ hewɔ.’—1 Kor. 9:19-23.
14 Eji sane ni haoɔ gbɔi atoohe nɔkwɛlɔi kɛ shiatsɛmɛi komɛi, akɛ bei komɛi lɛ Odasefoi komɛi shiɔ tsui ni amɛbawɔ mli lɛ amɛyaa ni jɛmɛ bɛ falefale kwraa. Jeee wɔ hesaamɔ kɛ jeŋba mli pɛ esa akɛ falefalefeemɔ kɛ mɛi krokomɛi ahe susumɔ aje kpo yɛ, shi moŋ yɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi anibii tsuɔ nii wɔhaa lɛ hu mli. Ani yiŋtoo ko yɛ ni no hewɔ ni esaaa akɛ wɔshiɔ tsu ni wɔhiɔ mli lɛ mli keŋkeŋ kɛ falefale? Kaafite nu kɛkɛ bɔ ni sɛɛnamɔ ko bɛ he aloo ni oofite hesaamɔ he tamɔ tiafi loo hejuu he ni yɔɔ gbɔi atoohe lɛ aloo nɔ ni yɔɔ shia ni ana aha bo lɛ mli lɛ. Kwɛmɔ ni okɛ nɔ ko ni asumɔɔɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ jɛmɛ akatsu nii. Nakai feemɔ haŋ gbɔi krokomɛi lɛ ana amɛgbɛfaŋnɔ. Jeŋba ni tsɔɔ mɛi krokomɛi ahe ni asusuuu lɛ fiteɔ gbɛi kpakpa ni wɔyɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔbɔa mɔdɛŋ akɛ, wɔbaaba wɔjeŋ ekpakpa, koni “wɔkɛwula Nyɔŋmɔ ni ji wɔyiwalaherelɔ lɛ tsɔɔmɔ Iɛ yɛ nibii fɛɛ mli,” yɛ kpokpai wuji anɔ kpeei ni baa lɛ ashishi.—Tito 2:10.
15 KƐHA FƆLƆI: Gbekɛbii bibii kɛ mɛi ni edara fioo lɛ fɛɛ fata mɛi ni akpaa amɛ gbɛ akɛ amɛaaba “Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ shishi lɛ ahe. Heyeli ni je lɛ kɛhaa lɛ baanyɛ ekɛ amɛ aya mumɔŋ gbele mli, tamɔ bɔ ni Adam laaje heyeli ni akɛha adesai kɛjɛ shishijee lɛ. Yehowa gbɛjianɔtoo ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ susumɔ ni ja kɛmɔ shi eha wɔ fɛɛ yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he. Ewoɔ wɔ hewalɛ waa akɛ wɔɔna gbekɛbii ni ekase bɔ ni amɛaafee toiboo yɛ Kristofoi akpeei fɛɛ ashishi, kɛ bɔ ni amɛyɔɔ kpeei lɛ ashishi wiemɔi lɛ ahe miishɛɛ babaoo hu lɛ. (Lala 148:12, 13) Shi enɛ damɔ fɔlɔi lɛ anɔkwɛmɔ nɔ kpakpa kɛ kwɛmɔ ni amɛaakwɛ amɛnɔ jogbaŋŋ lɛ nɔ titri. Atsɔse gbekɛbii lɛ ateŋ mɛi pii jogbaŋŋ ni amɛle bɔ ni aŋmalaa wiemɔi amli otii ahaa. Kɛji otsɔko obii lɛ bɔ ni aŋmalaa wiemɔi amli saji otii ahaa lɛ, mɛni hewɔ okɛ be ni eshwɛ dani nyɛkpee lɛ baaje shishi lɛ efeee nakai? Abaanyɛ awo gbekɛbii kwraa Iɛ po hewalɛ ni amɛŋmala Ŋmalɛi ni atsɛɔ kɛ wiemɔi ni kɔɔ nomɛi ahe ni wielɔi lɛ baatsɛ lɛ amɛshwie shi. Fɔlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi toɔ gbɛjianɔ ni amɛtiɔ gbi lɛ mli wiemɔi lɛ amli saji otii lɛ amli yɛ be mli ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee amɛwɔɔhei aloo beni amɛyaa shia lɛ.
16 Eji anɔkwale akɛ, fɔlɔi babaoo le bɔ ni eji gbekɛbii fɛɛ asubaŋ akɛ amɛaashwɛ babaoo lɛ jogbaŋŋ. Amɛbɛ niiashikpamɔ yɛ shihilɛ mli, ni amɛdarako hu. No hewɔ lɛ, esa akɛ atsɔɔ amɛ be mli ni esa akɛ abo sane toi kɛ bɔ ni esa akɛ amɛba amɛjeŋ yɛ kpeei ashishi. Enɛ biɔ ni amɛfɔlɔi lɛ akwɛ amɛnɔ jogbaŋŋ. Fɔlɔi lɛ ekomɛi eŋmɛɛ amɛhe ogbɔjɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Bei komɛi lɛ, eyɛ mli akɛ fɔlɔi lɛ jieɔ bulɛ ni sa kpo amɛtsɔɔ Yehowa beni asɔleɔ lɛ moŋ, shi amɛbii lɛ shwɛɔ ni amɛgbalaa mɛi krokomɛi ajwɛŋmɔ. Esa akɛ fɔlɔi lɛ ale nɔ ni amɛbii lɛ feɔ yɛ be mli ni asɔleɔ lɛ po. Agbɛnɛ hu, mɛni amɛfeɔ beni wiemɔi lɛ yaa nɔ ni amɛte shi yɛ hei ni amɛtara lɛ? Ani ashiɔ gbekɛbii lɛ ni akwɛɛɛ amɛnɔ yɛ be mli ni wiemɔ lɛ yaa nɔ lɛ kɛ be mli ni akpa kpee lɛ sɛɛ fɛɛ?—Abɛi 29:15.
17 Bei komɛi lɛ ashiɔ gbekɛbii Iɛ yɛ hei ni amɛyawɔɔ lɛ ni akwɛɛɛ amɛnɔ beni ekolɛ fɔlɔi lɛ yɔɔ tsu mli, aloo amɛje kpo kɛtee niyeli, aloo amɛfeɔ nɔ kroko lɛ. Enɛ ejaaa. Gbekɛbii lɛ ekomɛi feɔ nibii ni ehiii ni amɛfeɔ nibii hu ni etsɔɔɔ bulɛ, ni bei komɛi po lɛ amɛtsɛɔ nyɛmimɛi hii kɛ yei onukpai ni bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛjaje amɛ yɛ mlihilɛ mli lɛ ahiɛ atua. Bei pii lɛ, nɛkɛ subaŋ ni amɛbɛ kɛ jeŋba ni esaaa Kristofoi nɛɛ jɛɔ gbɛ ni aŋmɛɔ amɛ ni amɛfeɔ nɔ ni amɛsumɔɔ kɛ tsɔsemɔ hu ni amɛnaaa yɛ shia. Eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ ajaje enɛ. Esa akɛ Kristofoi fɛɛ ni ji fɔlɔi lɛ akwɛ amɛbii anɔ jogbaŋŋ yɛ bei fɛɛ mli yɛ be mli ni amɛtsɔseɔ “amɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli” lɛ.—Efes. 6:4.
18 WƆHIƐ SƆƆ BƆ NI NYƐFIƆ WƆSƐƐ KWRAA KƐMƆƆ SHI LƐ: Atsu gbɛjianɔtoo kɛ nitsumɔ babaoo he nii bɔni afee ni ana sɛii, woji, niyenii, kɛ hiamɔ nibii krokomɛi ni fa bɔ ni sa kɛha mɔ fɛɛ mɔ ni baaya kpee lɛ. Bɔni afee ni akwɛ ni nɛkɛ gbɛjianɔtoi nɛɛ fɛɛ aye omanye jogbaŋŋ lɛ, ato asafo fɛɛ asafo he gbɛjianɔ kɛha kpee pɔtɛɛ ni amɛbaaya. Ekome ni nyɛkɛ wɔ aaafee yɛ enɛ mli lɛ he miihia bɔni afee ni mɛi akafa yɛ he kome fe nine. Eji anɔkwale akɛ, yɛ shihilɛ komɛi ahewɔ lɛ ebaabi ni mɛi fioo ko aya kpee lɛ yɛ he kroko. Shi kɛlɛ, esa akɛ wɔteŋ mɛi pii anyɛ aya kpee lɛ yɛ hei ni atsɔɔ wɔ akɛ wɔya lɛ.—1 Kor. 13:5; Fil. 2:4.
19 Ekome ni nyɛkɛ wɔ aaafee yɛ sɛishimɔ he sane mli hu lɛ he miihia. Nyɛfainɛ nyɛkaia akɛ OBAANYƐ OSHI SƐII OHA OWEKU KƆKRƆƆ LƐ MLI BII KƐ MƐI NI KƐ BO BAAFA GBƐ YƐ BO DIƐŊTSƐ OTSƆNE MLI LƐ PƐ. Nyɛfainɛ nyɛkashia sɛii nyɛhaa mɛi krokomɛi. Bei komɛi lɛ, ashiɔ sɛii lɛ ekomɛi ni jeee mɛi pɔtɛɛ komɛi ahewɔ ashi. Enɛ etsɔɔɔ suɔmɔ, ni elakaa nyɛmimɛi ni kwɛɔ shitaramɔ nɔ lɛ aloo mɛi ni miitao sɛii amɛtara nɔ lɛ. Yɛ Biblia ŋaawoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔjie nyɛmimɛi ahedɔɔ kpo ni wɔkɛ gbɛjianɔtoo ni akpɛlɛ nɔ yɛ sɛishimɔ he lɛ atsu nii kwraa kɛmɔ shi. Esaaa ni mɔ ko shiɔ sɛi ni fa fe bɔ ni he baahia eweku kɔkrɔɔ lɛ aloo mɛi ni fata ehe yɛ etsɔne mli kɛfaa gbɛ lɛ.—2 Pet. 1:7.
20 Wɔmiiwo ŋaa akɛ akɛ nilee atsu nii yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nibii ni wɔkɛbaaba kpee lɛ shishi lɛ mli. Be ko ni eho lɛ, mɛi komɛi kɛ nu tɔi agboi kɛ nibii wuji ni eyaaa amɛsɛii lɛ ashishi baa. Akɛ nibii nɛɛ mamɔɔ sɛi lɛ ateŋ aloo sɛii lɛ anɔ po. Enɛ haaa mɛi komɛi ana sɛi amɛtara nɔ, ni bei komɛi lɛ ekuɔ la-gbee kɛ shweshweeshwe feemɔ he mlai ni awo lɛ amli. No hewɔ ehe miihia ni wɔsusu mɛi krokomɛi ahe yɛ enɛ he gbɛfaŋ.
21 Taakɛ afeɔ daa lɛ, abaato niyenii he gbɛjianɔ yɛ kpokpai wuji anɔ kpeei lɛ fɛɛ ashishi. Shi abaaya nɔ akɛ gbɛjianɔtoo ni haa wɔfeɔ nibii fɛɛ mlɛo lɛ atsu nii lolo yɛ nihoomɔ he loo Food Service Department. Enɛ baaha wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni tsuɔ nii yɛ nihemɔ he lɛ hu ana mumɔŋ niyenii fɛɛ ni akɛbaaha wɔ lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi. No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔto gbɛjianɔ ni abaato yɛ kpee lɛ shishi lɛ sɛɛ yɛ be mli ni wɔjwɛŋmɔ hiɔ nibii ni he hiaa titri, ni ji mumɔŋ niyenii kpakpai lɛ moŋ nɔ babaoo lɛ.—Yoh. 6:27.
22 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yehowa webii ahiɛ sɔɔ hegbɛ ni amɛnaa ni amɛkɛkpeɔ kutuu yɛ hei kpakpai daa afi bɔni afee ni amɛna mumɔŋ gbɛjianɔtoo ni asaa ato amɛ lɛ ahe miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Wɔhiɛ sɔɔ mɛi ni sɔmɔɔ lɛ kɛ nibii krokomɛi ni wɔnaa mli ŋɔɔmɔ yɛ nɛkɛ henaabuamɔi nɛɛ ashishi lɛ hu waa. Asafo lɛ kɛ be kɛ shika babaoo tsuɔ nii, ni akɛtoɔ sɛii ni fa bɔ ni sa ahe gbɛjianɔ, ni akɛsaa tsɔnei ni hi jogbaŋŋ ni awieɔ awoɔ mli, ni akɛtoɔ niyenii kpakpa he gbɛjianɔ, ni akɛtsuɔ gbɛjianɔtoi sɔrɔtoi kɛ nibii krokomɛi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni haa kpee lɛ yaa feɔ nɔ ni wɔnaa he miishɛɛ kɛ nɔ ni haa wɔ hejɔlɛ yɛ mumɔŋ lɛ ahe nii.
23 Yelikɛbuamɔ ni nyɛjɛɔ suɔmɔ mli nyɛkɛhaa ni nyɛkɛfiɔ Asafo lɛ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ akɛwoɔ nɛkɛ nyɔji nɛɛ. No hewɔ lɛ akɛ tooyeli adekai ni akadi amɛ jogbaŋŋ mamɔɔ kpeei lɛ ashishi hei sɔrɔtoi fɛɛ, koni eye ebua nyɛ. Wɔhiɛ sɔɔ yelikɛbuamɔ fɛɛ ni nyɛkɛhaa lɛ waa, ni Asafo lɛ miisumɔ ni eda nyɛ shi po kɛtsɔ hiɛ yɛ suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ mli ni nyɛjɛɔ nyɛfiɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii asɛɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ hewɔ. Nyɛmi ko tsɔɔ bɔ ni ehiɛ sɔɔ tsɔɔmɔ ni atsɔɔɔ shika ni sa akɛ mɔ aha lɛ babaoo ni ekɛɛ: ‘Eji miishɛɛ sane akɛ wɔɔle akɛ ashi no aha wɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkpɛ wɔyiŋ—yɛ bɔ ni wɔhiɛsɔɔ ji lɛ naa. No hewɔ lɛ shidaa kpele ji nɔ ni ha wɔnu he akɛ wɔɔha babaoo fe bɔ ni wɔhaa daa lɛ.’ Wɔhiɛ ka nɔ akɛ enɛ baatsirɛ mɔ fɛɛ mɔ ni enu gbɛnaa nii ni ka enɔ yɛ nyɔji nɛɛ agbɛfaŋ lɛ he, ni nyɛbaaye nyɛbua wɔ kwraa kɛmɔ shi kɛtsɔ nyɛhe ni nyɛkɛaawo mli bɔ ni nyɛshihilɛ aaaŋmɛ gbɛ lɛ nɔ.—Luka 6:38.
24 BA “MƐI NI SUMƆƆ HEYELI” KPOKPAA WULU NƆ KPEE LƐ: Kɛtsɔ “Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ shishi ni wɔɔya kɛ wiemɔi lɛ atoi ni wɔɔbo jogbaŋŋ lɛ nɔ lɛ, wɔɔha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha heyeli ni baa kɛtsɔ Kristo nɔ kɛ bɔ ni wɔkɛ Kristofoi aheyeli lɛ baatsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ aha lɛ yaa hiɛ waa. Too ogbɛjianɔ bianɛ koni onyɛ oshɛ jɛmɛ kɛha lala ni akɛbaagbele kpee lɛ ni oya kpee lɛ fɛɛ kɛyashi naagbee sɔlemɔ ni akɛbaakpa yɛ Hɔgbaa shwane lɛ hu.
[Box on page 6]
Kpokpaa Wulu Nɔ Kpee He Kaimɔi
GBƐFAA HE WOJI: Kwɛmɔ koni ona o-passport ni be hoko, aloo ni akɛ bo afata gbɛjianɔtoo ni akɛfeɔ passport kutuu Iɛ he. Esa akɛ wolo ni tsɔɔ akɛ agbu bo cholera kɛ yellow fever lɛ hu afee nɔ ni be hoko. Nyɛfainɛ nyɛkashia nɛkɛ woji nɛɛ ni nyɛhiɛɛɛ. Yɛ Cote d’Ivoire Iɛ, kwɛmɔ koni ohiɛ ogbɛfaa woji lɛ fɛɛ be fɛɛ be ni oooje kpo kɛya he ko lɛ.
SHIKA HE SAJI: Esa akɛ oyatsake maŋsɛɛ shika ni he baahia bo lɛ fɛɛ yɛ hei ni atsakeɔ maŋsɛɛ shika yɛ lɛ. Ohiɛ akakpa nɔ ni ohe wolo yɛ nɔ. Abaabi ni okɛ shika lɛ nɔ wolo lɛ atsɔɔ yɛ husu loo border lɛ naa kɛ okɛ shika lɛ tsɔɔ. Wɔkɛ nɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ baatsu nii kɛji ebalɛ akɛ naatsii Iɛ yɛ lolo, ni no hewɔ lɛ wɔnyɛŋ wɔfee kpee lɛ yɛ Ghana, ja maŋsɛɛ lɛ.
WƆƆHE HE SAJI: Kɛji obi ni Asafo Iɛ ato tsu he gbɛjianɔ aha bo lɛ, no lɛ kɛ oshɛ maŋ ni afeɔ kpee lɛ yɛ mli lɛ mli lɛ, ofainɛ yaa mɛi ni toɔ wɔɔhe he gbɛjianɔ lɛ aŋɔɔ yɛ kpee Iɛ shishi. Nyɛfainɛ nyɛkɛ onukpai lɛ afea ekome kɛmɔa shi yɛ wɔɔhe he sane nɛɛ mli. Enɛ he miihia waa diɛŋtsɛ!
BAPTISIMƆ: Esa akɛ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ fɛɛ abɔ mɔdɛŋ ni amɛtara shi yɛ he ni abaatsɔɔ amɛ lɛ dani wiemɔi lɛ aje shishi yɛ Hɔɔ leebi. Esa akɛ mɛi fɛɛ ni toɔ gbɛjianɔ ni abaptisi amɛ lɛ kɛ atade ni sa ni akɛbaabote nu mli kɛ papam aba. Kɛ wielɔ lɛ ha baptisimɔ wiemɔ lɛ egbe naa ni asɔle lɛ, nyɛminuu ni kwɛɔ leebi kpee lɛ nɔ lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi fioo ko baaha mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ ni no sɛɛ lɛ ebaatsɛ lala ni abaala. Kɛ aje naagbee kuku lɛ lamɔ shishi lɛ, nyɛmimɛi ni kwɛɔ shitaramɔ nɔ lɛ baatsɔɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ agbɛ kɛya he ni abaamii amɛ nu yɛ lɛ loo tsɔnei ni kɛ amɛ baaya jɛmɛ lɛ ahe, yɛ be mli ni toibolɔi ni eshwɛ lɛ yaa nɔ amɛlaa lala lɛ kɛgbeɔ naa Iɛ. Ebafeɔ miishɛɛ sane be fɛɛ be kɛji aabaptisi mɛi heei ni eka shi faŋŋ hu akɛ ehaa Yehowa tsui nyaa ákɛ eeena nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ni amɛmiikɔ shidaamɔ yɛ E-masɛi yɛ faŋŋ mli yɛ sane ni ka shi lɛ mli. (Abɛi 27:11) Be babaoo lɛ, wekumɛi Kristofoi kɛ mɛi krokomɛi ni bɛŋkɛ mɛi ni abaptisiɔ amɛ lɛ kpaakpa lɛ baa koni amɛbaye amɛnumiimɔ Iɛ he odase. Eyɛ mli akɛ naatsii ko bɛ dɛtswaa kɛha amɛbaptisimɔ lɛ he moŋ, shi amaniɛbɔɔ tsɔɔ akɛ mɛi komɛi “bolɔɔ waa” aloo amɛtsɛɔ mɛi ni naa baptisimɔ lɛ agbɛi kɛ gbee ni wa fe nine. Enɛ hewɔ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔkai nyɛ fɛɛ koni nyɛnifeemɔ afee nɔ ni yɔɔ nyam kɛ gbɛnaa gbɛnaa yɛ baptisimɔ he sane lɛ hu mli.
VOLUNTEER LOO KPEE SHISHI NITSUMƆ: Mɛi ni kɛ amɛhe baaha kɛha nitsumɔ he miihia bɔni afee ni kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ anyɛ aya nɔ pɛpɛɛpɛ. Kɛji be ni afee kpee Iɛ mli be fioo ko pɛ obaanyɛ okɛtsu nii po Iɛ, wɔhiɛ baasɔ nii ni obaatsu Iɛ waa diɛŋtsɛ. Kɛji obaanyɛ oye obua Iɛ lɛ, ofainɛ yaa Volunteer Service Department loo mɛi ni kwɛɔ mɛi ni baatsu nii lɛ anɔ lɛ aŋɔɔ kɛ oshɛ kpee lɛ shishi. Gbekɛbii ni yeko afii 16 lɛ hu baanyɛ amɛye amɛbua ni kpee Iɛ aye omanye, shi aabi ni amɛkɛ amɛfɔlɔi aloo onukpai krokomɛi ni baakwɛ amɛnɔ lɛ atsu nii.
ŊAAWOO WIEMƆ KO NƐ: Kɛ okɛ bo diɛŋtsɛ otsɔne tee Iɛ, esa akɛ oŋmɛ mli be fɛɛ be yɛ he fɛɛ he ni okɛbaama, ni esaaa ni oshiɔ nɔ ko yɛ mli ni aana kɔkɔɔkɔ. Kɛ ebaahi lɛ, okɛ nibii awo tsɔne sɛ sɛɛ ni oŋmɛ mli. Agbɛnɛ hu, kwɛmɔ ohe nɔ jogbaŋŋ yɛ julɔi kɛ mɛi ni sharaa nii kɛjɛɔ mɛi akotokui amli, ni amɛsumɔɔ henaabuamɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe. Enɛ hu biɔ ni wɔkashi no ko ni jara wa yɛ sɛii lɛ anɔ yɛ kpeei lɛ ashishi ni mɔ ko kwɛɛɛ nɔ. Nyɛfainɛ nyɛkwɛa nyɛhe nɔ jogbaŋŋ.
Abɔ amaniɛ akɛ gbɔi atoohei lɛ ekomɛi jieɔ televishin nɔ sinii ni maa jeŋba shara nɔ mi kɛ hii kɛ yei ni ejie amɛhe efoji amɛtsɔɔ. Enɛ maa bɔ ni ehe hiaa ni akwɛ ni atsi gbekɛbii a-TV kwɛmɔ ni akwɛɛɛ amɛnɔ lɛ naa yɛ nɛkɛ wɔɔhei nɛɛ lɛ nɔ mi.