Te Atsɔɔ Triniti lɛ Mli Aha Tɛŋŋ?
ROMAN Katolek Sɔlemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Triniti lɛ ji wiemɔ ni akɛtsɔɔ nɔ ni ji Kristofoi ajamɔ lɛ tsɔɔmɔ titri . . . No hewɔ lɛ, wiemɔi ni Atanasia Hemɔkɛyeli lɛ kɛtsɔɔ mli ji: ‘Tsɛ lɛ ji Nyɔŋmɔ, Bi lɛ ji Nyɔŋmɔ, ni Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ ji Nyɔŋmɔ, ni kɛlɛ jeee Nyɔŋmɔi etɛ yɔɔ shi Nyɔŋmɔ kome.’ Yɛ nɛkɛ Triniti nɛɛ mli lɛ . . . Amɛ fɛɛ amɛhiɔ shi daa ni amɛ fɛɛ amɛyeɔ egbɔ: amɛ fɛɛ lɛ abɔɔɔ amɛ ni amɛ fɛɛ amɛyɛ hewalɛ fe fɛɛ.”—The Catholic Encyclopedia.
Etamɔ nɔ ni sɔlemɔi krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ Kristendom lɛ kpɛlɛɔ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Hela Ortodɔks Sɔlemɔ lɛ hu tsɛɔ Triniti lɛ akɛ “Kristojamɔ shishijee tsɔɔmɔ,” ni ekɛɛ po akɛ: “Kristofoi ji mɛi ni kpɛlɛɔ nɔ akɛ Kristo ji Nyɔŋmɔ.” Nakai sɔlemɔ lɛ nɔŋŋ jaje yɛ wolo, Our Orthodox Christian Faith lɛ mli akɛ: “Nyɔŋmɔ feɔ mɛi etɛ. . . . Tsɛ lɛ ji Nyɔŋmɔ kwraa. Bi lɛ ji Nyɔŋmɔ kwraa. Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ ji Nyɔŋmɔ kwraa.”
No hewɔ lɛ abuɔ Triniti lɛ akɛ “Nyɔŋmɔ kome ni yɔɔ Gbɔmɛi etɛ mli.” Akɛɛ eko fɛɛ eko bɛ shishijee, ehi shi kɛjɛ naanɔ. Akɛɛ eko fɛɛ eko ji ofe, ni eko bɛ ni nɔ kwɔ loo ebaa shi fe ekrokomɛi lɛ.
Ani susumɔ ni tamɔ nɛkɛ sɛɛnyiɛmɔ wa? Heyelilɔi anɔkwafoi pii ena akɛ eji yiŋfutumɔ sane, jwɛŋmɔ bɛ mli, nɔ ko ni tamɔ nakai bɛ amɛniiashikpamɔ mli. Amɛbiɔ akɛ, te aaafee tɛŋŋ ni Tsɛ lɛ aaafee Nyɔŋmɔ, Yesu hu aaafee Nyɔŋmɔ, ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hu aaafee Nyɔŋmɔ, ni kɛlɛ jeee Nyɔŋmɔi etɛ yɔɔ shi Nyɔŋmɔ kome hu?
“Efe Bɔ ni Adesa Aaanyɛ Anu Shishi”
NƐKƐ yiŋfutumɔ nɛɛ egbɛ eshwa. The Encyclopedia Americana lɛ kɛɔ akɛ abuɔ Triniti tsɔɔmɔ lɛ akɛ “efe bɔ ni adesa aaanyɛ anu shishi.”
Mɛi pii ni kpɛlɛɔ Triniti lɛ nɔ lɛ buɔ lɛ nakai nɔŋŋ. Osɔfo Eugene Clark kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ ekomeŋ, ni Nyɔŋmɔ lɛ etɛ ni. Akɛni nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ bɛ yɛ nibɔɔ mli hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔnu shishi, shi wɔkpɛlɛɔ nɔ kɛkɛ.” Osɔfonukpa John O’Connor kɛɛ: “Wɔle akɛ eji teemɔŋ sane ni mli kwɔ, ni wɔjeee shishi akɛ wɔɔnu shishi.” Ni Paapa John Paul II wieɔ “Nyɔŋmɔ ni ji Triniti lɛ teemɔŋ sane ni anyɛŋ anu shishi” lɛ he.
No hewɔ lɛ, A Dictionary of Religious Knowledge kɛɔ akɛ: “Nɔ ni nakai tsɔɔmɔ lɛ ji diɛŋtsɛ, aloo bɔ ni aaatsɔɔ mli aha diɛŋtsɛ lɛ, Trinitibii lɛ kɛ amɛhe kpaaa gbee kwraa yɛ enɛ he.”
Belɛ wɔbaanyɛ wɔnu nɔ hewɔ ni New Catholic Encyclopedia lɛ wie nɛkɛ lɛ shishi, akɛ: “Triniti tsɔɔmɔ lɛ he tsɔɔlɔi fioo ko pɛ yɔɔ Roman Katolek Nyɔŋmɔjamɔ nikasemɔ hei lɛ amli ni sanebimɔ, ‘Shi te aaafee tɛŋŋ ashiɛ Triniti lɛ?’ gbako amɛnaa. Ni kɛji akɛ sanebimɔ nɛɛ ji yiŋfutumɔ he okadi ni yɔɔ nikaselɔi lɛ ajwɛŋmɔ mli lɛ, belɛ efeŋ yiŋfutumɔ ni tamɔ nakai he okadi ni baa shi yɛ amɛ nilelɔi lɛ ateŋ.”
Abaanyɛ ayoo anɔkwale ni yɔɔ nakai wiemɔ lɛ mli lɛ kɛtsɔ woji atoohe ko ni mɔ ko aaaya ni eyapɛi woji ni fiɔ Triniti sɛɛ lɛ amli lɛ nɔ. Aŋmala woji baafai babaoo ni anyɛŋ akane ni akɛmiibɔ mɔdɛŋ ni akɛtsɔɔ mli. Ni kɛlɛ yɛ be mli ni akɛ tɔlɛ egbugbuu shi aahu kɛtsɔ jamɔ mli yiŋfutumɔ wiemɔi kɛ emlitsɔɔmɔ gbɛi nɛɛ anɔ lɛ, mɛi ni taoɔ saji nɛɛ amli lɛ jeɔ kpo akɛ mɛi ni tsui enyɔɔɔ amɛmli lolo.
Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Jesuit osɔfo Joseph Bracken ŋma yɛ ewolo ni ji What Are They Saying About the Trinity? lɛ mli akɛ: “Osɔfoi ni kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo kase . . . Triniti lɛ yɛ amɛ nikasemɔ afii lɛ amli lɛ shashaoɔ shi akɛ amɛaajɛ amɛ shiɛmɔ adekai loo kpokui anɔ ni amɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ aha gbɔmɛi lɛ, yɛ Triniti Hɔgbaa gbi lɛ nɔ po. . . . Mɛni hewɔ esa akɛ mɔ ko kɛ nɔ ko ni yɛ naagbee lɛ gbɔmɛi nuŋ shishi jogbaŋŋ agba amɛnaa kwraa po?” Ekɛɛ hu akɛ: “Triniti lɛ ji blema hemɔkɛyeli ni ka shi, shi etamɔ nɔ ni etsuuu nɔ ko kwraa yɛ daa gbi Kristofoi ashihilɛ kɛ jamɔ mli.” Ni kɛlɛ, eji sɔlemɔi lɛ “atsɔɔmɔ titri”!
Katolek Nyɔŋmɔjamɔ he nikaselɔ Hans Küng wie yɛ ewolo, Christianity and the World Religions lɛ mli akɛ, Triniti lɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni sɔlemɔi lɛ nyɛɛɛ aya amɛhiɛ jogbaŋŋ yɛ gbɔmɛi ni jeee Kristofoi lɛ ateŋ lɛ. Ekɛɛ: “Muslimbii ni le nii lɛ po nyɛɛɛ anyiɛ sɛɛ, tamɔ bɔ ni Yudafoi lɛ hu nyɛɛɛ anu Triniti lɛ shishi lɛ. . . . Bɔ ni Triniti tsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ Nyɔŋmɔ kome kɛ sui etɛ mli ehaa lɛ haaa Muslimbii, ni amɛyiŋ efutu moŋ fe ni aaatsɔɔ amɛ nii lɛ atsui anyɔ amɛmli kɛ jamɔ mli wiemɔi ni jɛ Siriak, Hela kɛ Latin mli lɛ. Muslimbii naa enɛ fɛɛ akɛ wiemɔ ko ni akɛmiishwɛ. . . . Mɛni hewɔ esa akɛ mɔ ko asumɔ akɛ ekɛ nɔ ko aaafata Nyɔŋmɔ kome he jwɛŋmɔ ni yɔɔ sɔrɔto nɛɛ he koni efutu loo efite nakai ekomefeemɔ lɛ kɛ sɔrɔtofeemɔ lɛ?”
“Jeee Sakasaka-feemɔ Nyɔŋmɔ”
TE FEE tɛŋŋ ni sakasaka-feemɔ tsɔɔmɔ ni futuɔ mɔ yiŋ nɛɛ ba hu? The Catholic Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Tsɔɔmɔ ni abiii sane yɛ he ni ji teemɔŋ sane nɛɛ tsɔɔ akɛ eji Ŋwɛi kpojiemɔ.” Katolek woloŋlelɔi, Karl Rahner kɛ Herbert Vorgrimler tsɔɔ yɛ amɛ Theological Dictionary lɛ mli akɛ: “Triniti lɛ ji teemɔŋ sane . . . yɛ eshishinumɔ diɛŋtsɛ naa . . . , ni anyɛŋ ale ja ajie lɛ kpo, ni kɛ ajie lɛ kpo po lɛ, anyɛŋ anu shishi jogbaŋŋ.”
Shi, ni aaakpɛlɛ nɔ akɛ, akɛni Triniti lɛ ji teemɔŋ sane ni yɔɔ sakasaka loo efutuɔ mɔ yiŋ nɛkɛ hewɔ lɛ ejɛ ŋwɛi kpojiemɔ mli lɛ kɛ naagba kroko ni da waa baa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ŋwɛi kpojiemɔ diɛŋtsɛ eŋmɛɛɛ gbɛ ni asusu akɛ nɛkɛ Nyɔŋmɔ ji: “Nyɔŋmɔ lɛ, ejeee yiŋfutumɔ Nyɔŋmɔ.”—1 Korintobii 14:33, Revised Standard Version (RS).
Yɛ nakai wiemɔ lɛ hewɔ lɛ, ani Nyɔŋmɔ baanyɛ afee mɔ ni kɛ tsɔɔmɔ ni kɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe ni yɔɔ sakasaka loo efutuɔ mɔ yiŋ nɛkɛ aaaba ni Hebri, Hela, kɛ Latin woloŋlelɔi po nyɛɛɛ atsɔɔ mli?
Kɛfata he lɛ, ani esa akɛ gbɔmɛi atsɔmɔ Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔi dani ‘amɛle anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ kɛ Yesu Kristo ni etsu lɛ lɛ’? (Yohane 17:3, JB) Kɛ nakai sane lɛ ji lɛ, mɛni hewɔ Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni le woloŋ lɛ ateŋ mɛi fioo ko pɛ yoo Yesu akɛ Mesia lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ ji okwaafoi, wolɛi, toohelɔi kɛ ŋamɛi heshibalɔi. Nakai gbɔmɛi foji lɛ le akɛ nɔ ni Yesu tsɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ ji anɔkwale aahu akɛ amɛnyɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi enɛɛmɛi ni amɛfee klalo akɛ amɛbaagboi po yɛ amɛhemɔkɛyeli hewɔ.—Mateo 15:1-9; 21:23-32, 43; 23:13-36; Yohane 7:45-49; Bɔfoi lɛ Asaji 4:13.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]
Yesu kaselɔi lɛ ji gbɔmɛi foji ni baa amɛhe shi lɛ, shi jeee jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ