Yitso 10
Kristojamɔ—Ani Yesu Ji Gbɛ ni yaa Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ?
Yɛ he ni wɔshɛ nɛɛ, kɛ ajie yitso ni kɔɔ Yuda jamɔ he lɛ kɛjɛ mli lɛ, wɔsusu jamɔi wuji ni damɔ blema saji loo adesãi anɔ titri lɛ ahe. Agbɛnɛ wɔbaapɛi jamɔ kroko ni kɛɔ akɛ ekɛ gbɔmɛi bɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ he lɛ mli—Kristojamɔ. Mɛni ji Kristojamɔ nɔdaamɔ nɔ—blema saji kɛ adesãi, aloo yinɔsane mli anɔkwale?
1. (a) Mɛni hewɔ Kristendom he yinɔsane haa mɛi komɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi waa yɛ Kristojamɔ he lɛ? (b) Mɛɛ sɔrɔtofeemɔ wɔkɛbaa Kristendom kɛ Kristojamɔ teŋ?
KRISTENDOM he yinɔsane,a kɛ etai, yiwalɛ niseniianifeemɔi, jamɔ mli tai, kɛ ejamɔ mli osatofeemɔ lɛ yeko ebuako Kristojamɔ gbɛ lɛ. Muslimbii ni amɛtuu amɛhe amɛha lɛ kɛ mɛi krokomɛi kɛ amɛniji tsɔɔ Anaigbɛ “Kristofoi” aje lɛ jeŋba shara kɛ fitemɔ lɛ akɛ nɔ ni amɛdamɔɔ nɔ amɛkpoɔ Kristojamɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, maji ni akɛɛ atsɛɔ amɛ Kristofoi lɛ elaaje kudɔɔ ni kudɔɔ amɛjeŋba lɛ ni amɛyasha shi yɛ hemɔkɛyeli ni bɛ, hiɛjoomɔ kɛ hesuɔmɔ tɛsaai lɛ anɔ.
2, 3. (a) Mɛɛ sɔrɔtofeemɔ yɔɔ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ajeŋba kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristendom mlibii lɛ anɔ lɛ teŋ? (b) Mɛɛ sanebimɔi komɛi yɔɔ ni abaaha hetoo?
2 Ákɛ shishijee Kristojamɔ taomɔ nii lɛ yɛ sɔrɔto yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ kusum-nifeemɔi ni ŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ lɛ he lɛ, Nilelɔ Elaine Pagels yeɔ enɛ he odase yɛ ewolo, Adam, Eve, and the Serpent lɛ mli, ni ewie yɛ mli akɛ: “Kristofoi pii ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii ohai ejwɛ lɛ mli lɛ pupuuɔ amɛhe yɛ amɛhe naa ni amɛtsiɔ yɛ bɔlɛnamɔ mli lɛ hewɔ; amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ yei pii kɛ gbalashihilɛ he, ni yɛ be babaoo mli lɛ kɛjɛɔ gbalamlitsemɔ hu, ni Yudafoi ablema saji ŋmɛɔ gbɛ lɛ he; ni amɛkpoo bɔlɛnamɔ mli nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ gbalashihilɛ lɛ sɛɛ ni wɔŋjalɔi ni hi shi yɛ amɛbeaŋ lɛ kpɛlɛɔ nɔ lɛ, kɛ nifeemɔi ni ajwamaŋbɔɔ kɛ hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii fata he lɛ.”
3 No hewɔ lɛ, eja gbɛ akɛ aaabi akɛ, Ani Kristendom yinɔsane kɛ ejeŋba yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ ji Yesu Kristo tsɔɔmɔi lɛ akpojiemɔ yɛ anɔkwayeli mli? Mɛɛ gbɔmɔ nɛkɛ Yesu ji? Ani eye ebua koni gbɔmɛi atsi abɛŋkɛ Nyɔŋmɔ he? Ani lɛ ji Hebri gbalɛ lɛ mli Mesia ni awo shi yɛ ehe lɛ? Enɛɛmɛi ji sanebimɔi ni wɔbaasusu he yɛ yitso nɛɛ mli lɛ ekomɛi.
Yesu—Mɛni Ji Nibii ni Ye Ehe Odase?
4. Mɛɛ sɔrɔtofeemɔ ni mli ka shi faŋŋ wɔyoo yɛ Kristojamɔ kɛ eshishifai, kɛ je lɛŋ jamɔi wuji lɛ ateŋ yɛ wɔnikasemɔ lɛ mli?
4 Wɔna gbɛfaŋnɔ babaoo ni blema saji loo adesãi tsu yɛ nɔ ni miihe ashɛ je lɛŋ jamɔi titrii lɛ fɛɛ mli yɛ yitsei ni tsɔ hiɛ lɛ amli. Ni kɛlɛ, beni wɔbote Yuda jamɔ shishijee mli yɛ yitso ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔjeee shishi kɛ blema saji loo adesãi, shi moŋ kɛ yinɔsane mli anɔkwale ni kɔɔ Abraham ni hi shi diɛŋtsɛ lɛ, kɛ eblematsɛmɛi, kɛ eseshibii ahe. Nakai nɔŋŋ hu wɔjeee Kristojamɔ kɛ eshishitolɔ, Yesu, lɛ shishi kɛ blema saji loo adesãi, shi moŋ kɛ yinɔsane mli gbɔmɔ ko.—Kwɛmɔ baafa 237.
5. (a) Mɛni ji odaseyelii ni Yesu hiɛ ni tsɔɔ akɛ lɛ ji Abraham shiwoo “seshi” lɛ amli etɛ? (b) Namɛi ŋmala Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ?
5 Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ, ni ale jogbaŋŋ akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ klɛŋklɛŋ kuku (kwɛmɔ baafa 241) lɛ kɛɔ akɛ: “Yesu Kristo, David bi lɛ, Abraham bi lɛ, fɔmɔ he wolo.” (Mateo 1:1) Ani enɛ ji Mateo, tsutsu Yudanyo toohelɔ kɛ Yesu kaselɔ kɛ ehe sane ŋmalɔ ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ wiemɔ ko ni sɛɛnamɔ bɛ he? Dabi. Kukuji 15 ni nyiɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ seshibii ni jɛ Abraham mli lɛ aahu kɛbashiɔ Yakob, ni “fɔ Yosef ni ji Maria ni fɔ Yesu ni atsɛɔ lɛ Kristo lɛ wu lɛ” nɔ. No hewɔ lɛ, Yesu ji Abraham, Yuda, kɛ David seshinyo diɛŋtsɛ, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ, eyɛ “seshi” ni agba ehe sane afɔ shi yɛ 1 Mose 3:15 kɛ Abraham lɛ he odaseyelii etɛ.—1 Mose 22:18; 49:10; 1 Kronika 17:11.
6, 7. Mɛni hewɔ he ni afɔ Yesu yɛ lɛ tsɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ lɛ?
6 Nibii ni yeɔ Mesia Seshi lɛ he odase lɛ ateŋ ekome baafee he ni afɔ lɛ yɛ. Nɛgbɛ afɔ Yesu yɛ? Mateo kɛɔ wɔ akɛ “afɔ Yesu yɛ Betlehem yɛ Yudea yɛ maŋtsɛ Herode yinɔ.” (Mateo 2:1) Tsofafeelɔ Luka sane lɛ maa nakai anɔkwasane lɛ nɔ mi, ni egbaa wɔ tsɛ ni baaŋɔ Yesu afee ebi yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ he sane: “Kɛkɛ ni Yosef hu jɛ Nazaret maŋ lɛ mli yɛ Galilea ni etee Betlehem ni ji David maŋ lɛ mli yɛ Yudea, ejaakɛ ejɛ David we kɛ eweku lɛ mli, koni aŋma lɛ kɛ Maria, eŋa ni etsɛ ehe baa ni emusu eda lɛ agbɛi.”—Luka 2:4, 5.
7 Mɛni hewɔ ehe hiaa ni afɔ Yesu yɛ Betlehem moŋ, fe yɛ Nazaret loo maŋ kroko mli lɛ? Yɛ gbalɛ ni Hebri gbalɔ Mika kɛha yɛ afii ohai kpaanyɔ D.Ŋ.B. lɛ hewɔ: “Ni bo, Betlehem Efrata, ni odaaa bɔ ni aaabuo ashi Yuda wekui lɛ anɔ, bo kɛ̃ omli mɔ ko aaajɛ aba aha mi, ni ebatsɔ Israel nɔyelɔ, mɔ ni ekpojeei jɛ blema beebe, kɛjɛ naanɔ gbii lɛ amli lɛ.” (Mika 5:1) No hewɔ lɛ, yɛ he ni afɔ Yesu yɛ lɛ hewɔ lɛ, ebana odaseyeli kroko ni aaaha efee shiwoo Seshi kɛ Mesia lɛ.—Yohane 7:42.
8. Mɛni ji gbalɛi ni Yesu ha amɛba mli lɛ ekomɛi?
8 Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu ha gbalɛi pii ni jɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ba mli, ni tsɔɔ akɛ eyɛ odaseyeli nibii fɛɛ ni aaaha efee shiwoo Mesia lɛ. Obaanyɛ okwɛ enɛɛmɛi ateŋ ekomɛi yɛ Biblia lɛ mli. (Kwɛmɔ baafa 245.)b Shi agbɛnɛ, nyɛhaa wɔpɛia Yesu shɛɛ sane lɛ kɛ esɔɔmɔ lɛ mli kuku.
Yesu Shihilɛ Tsɔɔ Gbɛ Lɛ
9. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eje esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ? (b) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ Yesu nɔ?
9 Biblia mli sane lɛ kɛɔ wɔ akɛ alɛ Yesu akɛ gbekɛnuu Yudanyo yɛ egbii lɛ amli, eyaa maŋ lɛ mli kpeehe lɛ kɛ Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ mli. (Luka 2:41-52) Beni eye afii 30 lɛ, eje emaŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi. Klɛŋklɛŋ lɛ etee enyɛkwɛ̃ bi Yohane, ni miibaptisi Yudafoi lɛ akɛ okadi kɛha amɛtsuitsakemɔ yɛ Yordan faa lɛ mli lɛ ŋɔɔ. Luka sane lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Shi eba mli akɛ, beni abaptisi mɛi lɛ fɛɛ lɛ, abaptisi Yesu hu; ni beni esɔleɔ lɛ, ŋwɛi gbele, ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kpeleke shi kɛ su ni tamɔ okpo su kɛba enɔ; ni gbee ko jɛ ŋwɛi kɛɛ: ‘Bo ji misuɔmɔ Bi lɛ, bo ohe tsuijurɔ minaa!’”—Luka 3:21-23; Yohane 1:32-34.
10, 11. (a) Mɛɛ nibii komɛi yɔɔ Yesu shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ gbɛi lɛ ahe? (b) Yesu tsɔɔ bɔ ni e-Tsɛ gbɛi lɛ he hiaa ha yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Yɛ be ni sa mli lɛ, Yesu kɛ ehe wo esɔɔmɔ lɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ Bi ni afɔ lɛ mu. Ekpa Galilea kɛ Yudea niiaŋ fɛɛ eshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, ni efee naakpɛɛ nibii hu, tamɔ helatsɛmɛi ni etsa amɛ. Eheee shika ko, ni etaoo jwetri loo gbɛihemɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekɛɛ akɛ miishɛɛ babaoo yɛ nɔhamɔ mli fe ehemɔ. Etsɔɔ ekaselɔi lɛ hu bɔ ni amɛaashiɛ amɛha.—Mateo 8:20; 10:7-13; Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.
11 Kɛ wɔtao Yesu shiɛmɔ wiemɔ lɛ kɛ gbɛi ni ekɛtsu nii lɛ amli lɛ, wɔnaa sɔrɔto-feemɔ diɛŋtsɛ yɛ gbɛ ni etsɔ nɔ lɛ kɛ Kristendom shiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi pii anɔ mli. Ekɛ henumɔ folo kanyaaa etoibolɔi lɛ aloo ni ekɛ hɛl la he ŋaatsɔɔ aaawo amɛhe gbeyei. Shi moŋ, Yesu kɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja kɛ abɛbuai loo nɔkwɛmɔ nii, ni jɛ daa gbi shihilɛ mli tsu nii koni ekɛmɔ tsui kɛ jwɛŋmɔ. E-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛi lɛ ji etsɔɔmɔi kɛ egbɛi lɛ ahe nɔkwɛmɔ nɔ. Nɔ ni fata nakai shiɛmɔ lɛ he hu ji Yesu sɔlemɔ nɔkwɛmɔ nɔ, ni etsɔɔ nibii titrii ni he hiaa Kristofoi kɛtsɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ hetsemɔ ni ekɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ nɔ lɛ. (Kwɛmɔ baafai 258-9.)—Mateo 5:1–7:29; 13:3-53; Luka 6:17-49.
12. (a) Yesu jie suɔmɔ kpo yɛ etsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Eji akɛ Kristofoi asuɔmɔ tsuɔ nii yɛ je lɛ mli kulɛ je lɛ baafee sɔrɔto kwraa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Yesu jie suɔmɔ kɛ mɔbɔnalɛ kpo yɛ gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ maŋbii lɛ fɛɛ ye ha lɛ mli. (Marko 6:30-34) Yɛ be mli ni eshiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, lɛ diɛŋtsɛ hu ejie suɔmɔ kɛ heshibaa kpo. No hewɔ lɛ enyɛ ekɛɛ ekaselɔi lɛ yɛ ewala be lɛ mli naagbee ŋmɛlɛtswaa lɛ mli akɛ: “Kita hee miŋɔhaa nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe; taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛsumɔa nyɛhe. Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:34, 35) No hewɔ lɛ, Kristojamɔ he nitsumɔ diɛŋtsɛ ji suɔmɔ ni damɔ shishitoo mla ni haa akɛ he shaa afɔle nɔ. (Mateo 22:37-40) Yɛ ekɛ nitsumɔ mli lɛ enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ Kristofonyo lɛ asumɔ ehenyɛlɔi po, eyɛ mli akɛ esumɔŋ amɛnitsumɔi gbohii lɛ. (Luka 6:27-31) Susumɔ enɛ he fioo okwɛ. Mɛɛ je ni yɔɔ sɔrɔto enɛ aaaji kɛji akɛ mɔ fɛɛ mɔ kɛ suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ tsuɔ nii!—Romabii 12:17-21; 13:8-10.
13. Yesu tsɔɔmɔ lɛ yɛ sɔrɔto yɛ Konfushio, Lao-tzu, kɛ Buddha nɔ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
13 Ni kɛlɛ, nii ni Yesu tsɔɔ lɛ fe jeŋba he mla loo jeŋ nilee ni tamɔ nɔ ni Konfushio kɛ Lao-tzu tsɔɔ lɛ kwraa. Agbɛnɛ hu, Yesu etsɔɔɔ nii tamɔ bɔ ni Buddha fee lɛ, akɛ mɔ ko baanyɛ atsu lɛ diɛŋtsɛ eyiwalaheremɔ he nii kɛtsɔ nilee kɛ anɔkwa emuuyeli gbɛ nɔ. Shi moŋ, etsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji yiwalaheremɔ jɛɛhe beni ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ e-Bi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ena naanɔ wala. Ejaakɛ Nyɔŋmɔ tsuuu e-Bi lɛ kɛbaaa je lɛ mli koni ebakojo je lɛ, shi moŋ koni atsɔ enɔ ahere je lɛ yiwala.”—Yohane 3:16, 17.
14. Mɛni hewɔ Yesu baanyɛ akɛɛ akɛ, “Mi nɔŋŋ ji gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ”?
14 Akɛni ejie e-Tsɛ lɛ suɔmɔ lɛ kpo yɛ lɛ diɛŋtsɛ ewiemɔi kɛ enifeemɔi amli hewɔ lɛ, Yesu gbala gbɔmɛi kɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ he kpaakpa. No ji yiŋtoo kome hewɔ ni enyɛ ekɛɛ akɛ: “Mi nɔŋŋ ji gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ko baaa Tsɛ lɛ ŋɔɔ akɛ ja etsɔ minɔ. . . . Mɔ ni ena mi lɛ, ena Tsɛ lɛ, ni te tɛŋŋ ni okɛɔ akɛ: ‘Tsɔɔmɔ wɔ Tsɛ lɛ’? Ani oheee oyeee akɛ miyɛ Tsɛ lɛ mli ni Tsɛ lɛ hu yɛ mimli? Wiemɔi ni mikɛ nyɛ wieɔ lɛ, jeee mi diɛŋtsɛ miyiŋ mito miwieɔ lɛ; shi Tsɛ lɛ ni hiɔ mimli lɛ, lɛ etsuɔ nitsumɔi lɛ. . . . Nyɛnu akɛ mikɛɛ nyɛ akɛ, miiya ni maba nyɛŋɔɔ. Nyɛmiisumɔ mi kulɛ, nyɛaana miishɛɛ akɛ miiya Tsɛ lɛ ŋɔɔ, ejaakɛ mi-Tsɛ da fe mi.” (Yohane 14:6-28) Hɛɛ, Yesu ji “gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ,” ejaakɛ eenyiɛ nakai Yudafoi lɛ ahiɛ kɛmiiya e-Tsɛ lɛ, amɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni ji Yehowa ŋɔɔ. No hewɔ lɛ, yɛ Yesu gbɛfaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni adesai taoɔ lɛ mli bawa waa, ejaakɛ Nyɔŋmɔ ejɛ esuɔmɔ ni fe fɛɛ mli etsu Yesu kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ la kɛ anɔkwale ko ni kpɛɔ, koni ebanyiɛ gbɔmɛi ahiɛ kɛya Tsɛ lɛ ŋɔɔ.—Yohane 1:9-14; 6:44; 8:31, 32.
15. (a) Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔna Nyɔŋmɔ? (b) Mɛɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ he odaseyeli jeɔ kpo yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ?
15 Yɛ Yesu nɔkwɛmɔ nɔ kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ Paulo baanyɛ akɛɛ Helabii ni yɔɔ Ateene lɛ yɛ sɛɛ mli akɛ: “Ni la kome [Nyɔŋmɔ] ŋɔfee gbɔmɛi adesai fɛɛ, ni amɛhi shikpɔŋ lɛ fɛɛ hiɛ, ni yinɔi ni eto lɛ kɛ amɛshihilɛ hei lɛ ahusui lɛ, ekpɛ mli eto momo, koni amɛtao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ, akɛ aleee nɔ kɛ amɛgbugbuu shi lɛ, amɛaana lɛ lo; tsɛbelɛ ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ. Ejaakɛ emli nɔŋŋ wɔhiɛ kamɔ ni wɔtsiɔ wɔhe ni wɔyɔɔ yɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:26-28) Hɛɛ, kɛ mɔ ko miisumɔ ni ebɔ mɔdɛŋ ni etao Nyɔŋmɔ lɛ, ebaanyɛ ena lɛ. (Mateo 7:7, 8) Nyɔŋmɔ ejie lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ esuɔmɔ lɛ kpo ejaakɛ ebɔ shikpɔŋ ni haa bɔɔnii sɔrɔtoi ni amɛyifalɛ tamɔ nɔ ni bɛ naagbee hiɔ wala mli yɛ nɔ. Ekɛ nɔ ni he hiaa adesai fɛɛ haa amɛ, kɛ amɛji jalɔi loo mɛi ni ejaaa. Ekɛ e-Wiemɔ ni aŋma, ni ji Biblia lɛ hu eha adesai, ni etsu e-Bi lɛ kɛba akɛ kpɔmɔ afɔleshaa nɔ̃.c Agbɛnɛ hu, Nyɔŋmɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa gbɔmɛi koni amɛnyɛ amɛna gbɛ ni baa E-ŋɔɔ lɛ eha.—Mateo 5:43-45; Bɔfoi lɛ Asaji 14:16, 17; Romabii 3:23-26.
16, 17. Esa akɛ ajie anɔkwa Kristofoi asuɔmɔ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Shi, jeee wiemɔi anɔ pɛ esa akɛ atsɔ ajie Kristofoi asuɔmɔ lɛ kpo yɛ, shi titri lɛ kɛtsɔ nitsumɔi anɔ. Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Suɔmɔ toɔ etsui shi, emli hi; suɔmɔ he tsɛɛɛ mɔ; suɔmɔ eshwaaa, efeee pupuupu, efeee nii ni esaaa, epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ, emli wooo la, eniŋŋ efɔŋ he, enyaaa nɔsha he, shi enyaa anɔkwale he; emiɔ ŋɔɔ yɛ nii fɛɛ mli, eheɔ nii fɛɛ eyeɔ, ehiɛ kaa nii fɛɛ nɔ, etoɔ etsui shi yɛ nii fɛɛ mli. Suɔmɔ sɛɛ efooo gbi ko gbi ko.”—1 Korintobii 13:4-8.
17 Agbɛnɛ, Yesu ha bɔ ni ehe hiaa akɛ aaajaje ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ—Nyɔŋmɔ nɔyeli yɛ adesai ni baa amɛhe shi lɛ anɔ lɛ fee faŋŋ.—Mateo 10:7; Marko 13:10.
Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo Ji Sanekpakpa Shiɛlɔ
18. (a) Mɛni nɔ mi ama yɛ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛnaa nii ka Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo nɔ? (d) Yesu saa ekaselɔi lɛ kɛha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛɛ sane amɛbaashiɛ?
18 Yesu ma gbɛnaa nii ni ka gbɔmɛi asafoi lɛ anɔ akɛ amɛtsɔ amɛwiemɔi kɛ nifeemɔi anɔ amɛkpɛ́ amɛha mɛi krokomɛi lɛ nɔ mi, yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. Ekɛɛ: “Nyɛji je lɛŋ la lɛ. Maŋ ni ma gɔŋ nɔ lɛ, anyɛŋ aŋɔtee. Asaŋ asuuu kane amaaa tsese shishi, shi moŋ aŋɔmaa kanetso nɔ, ni etsoɔ ehaa mɛi ni yɔɔ shia lɛ fɛɛ. Nakai nyɛhaa nyɛla atsoa yɛ gbɔmɛi ahiɛ, koni amɛna nyɛnifeemɔ nii kpakpai lɛ, ni amɛwo nyɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ nyam.” (Mateo 5:14-16) Yesu tsɔse ekaselɔi lɛ koni amɛle bɔ ni ashiɛɔ ni atsɔɔ nii ahaa yɛ amɛgbɛfaai ákɛ sɔɔlɔi ni jɛɔ he kome kɛyaa he kroko lɛ mli. Ni mɛni baafee amɛshiɛmɔ wiemɔ lɛ? Nɔ ni Yesu diɛŋtsɛ shiɛ lɛ nɔŋŋ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, ni baaye shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ jalɛ mli lɛ. Taakɛ Yesu tsɔɔ mli yɛ be ko mli lɛ: “Esa akɛ miyajajeɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ mitsɔɔ maji krokomɛi hu, ejaakɛ no hewɔ atsu mi.” (Luka 4:43; 8:1; 10:1-12) Etsɔɔ hu akɛ okadi ni haa ayɔseɔ naagbee gbii lɛ fa ji akɛ “aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—Mateo 24:3-14.
19, 20. (a) Mɛni hewɔ anɔkwa Kristojamɔ efee jamɔ ni yɔɔ ekãa ni shiɛɔ be fɛɛ be lɛ? (b) Mɛɛ shishijee saji ebiɔ ni aha hetoo agbɛnɛ?
19 Yɛ afi 33 Ŋ.B., dani eeekwɔ kɛaaya ŋwɛi yɛ naagbee kwraa lɛ, Yesu ni atee lɛ shi lɛ fa ekaselɔi lɛ akɛ: “Aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ. No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, ni nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ anɔ. Ni naa, mi lɛ, mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” (Mateo 28:18-20) Enɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni kɛjɛ Kristojamɔ shishijee lɛ, eji jamɔ ni yɔɔ ekãa ni tsakeɔ mɛi, ni ha Hela kɛ Roma jamɔi ni yɔɔ nakai gbii lɛ amli, ni damɔ blema saji loo adesãi anɔ lɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ mli fu amɛ ni amɛmli wo la wo amɛ lɛ. Yi ni awa Paulo yɛ Efeso lɛ yeɔ nakai anɔkwasane lɛ he odase.—Bɔfoi lɛ Asaji 19:23-41.
20 Agbɛnɛ sanebimɔi lɛ ji, Mɛni ji shɛɛ sane ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛhaa yɛ gbohii lɛ ahe? Mɛɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛha gbohii lɛ Kristo shiɛ? Ani ekɛ yiwalaheremɔ kɛmiijɛ “hɛl la” mli miiha mɛi ni heɔ lɛ amɛyeɔ lɛ “asusumai ni gbooo” lɛ? Aloo mɛni?—Mateo 4:17.
Naanɔ Wala he Hiɛnɔkamɔ
21, 22. (a) Yesu kɛ shihilɛ ni Lazaro ni egbo lɛ yɔɔ mli lɛ to mɛni he, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ Marta yɔɔ kɛha enyɛmi nuu ni egbo lɛ?
21 Ekolɛ abaanyɛ ana hiɛnɔkamɔ ni Yesu shiɛ lɛ he shishinumɔ ni mli ka shi faŋŋ kɛjɛ nɔ ni ekɛɛ kɛ nɔ ni efee beni enaanyo Lazaro gbo lɛ mli. Te Yesu bu egbele nɛɛ eha tɛŋŋ? Beni eyaa Lazaro shia lɛ, Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Wɔshieŋtsɛ Lazaro ewɔ; shi miiya ni mayatsiɛ lɛ yɛ wɔ lɛ mli.” (Yohane 11:11) Yesu kɛ Lazaro gbele lɛ to wɔɔ he. Kɛ wɔwɔ vii lɛ, wɔleee nɔ ko nɔ ko, ni enɛ kɛ Hebri wiemɔ ni yɔɔ Jajelɔ 9:5 lɛ kpaa gbee: “Shi hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.”
22 Eyɛ mli akɛ Lazaro egbo gbii ejwɛ moŋ, shi wɔkadiɔ akɛ Yesu ewieee nɔ ko yɛ Lazaro susuma he akɛ eyɛ ŋwɛi, hɛl, aloo hetsuumɔ he! Beni Yesu yashɛ Betania, ni Marta, Lazaro nyɛmiyoo lɛ je kpo ni ekɛ lɛ bakpe lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Onyɛminuu lɛ baate shi.” Te eha hetoo eha tɛŋŋ? Ani Marta kɛɛ lɛ akɛ etee ŋwɛi momo? Marta ha lɛ hetoo akɛ: “Mile akɛ ebaate shi, yɛ gbohiiashitee lɛ mli, yɛ naagbee gbi lɛ nɔ.” Enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ Yudafoi ahiɛnɔkamɔ yɛ nakai be lɛ mli ji gbohiiashitee, wala mli ni akuɔ sɛɛ abaa yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ.—Yohane 11:23, 24, 38, 39.
23. Mɛɛ naakpɛɛ nii Yesu fee, ni enɛ sa mɛi ni kwɛɔ nɔ ni yaa nɔ lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
23 Yesu ha hetoo akɛ: “Mi lɛ miji shitee lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ni heɔ minɔ eyeɔ lɛ, kɛji egbo tete lɛ, ehiɛ aaaka; ni mɔ fɛɛ mɔ ni hiɛ ka ni eheɔ minɔ eyeɔ lɛ, egboŋ gbi ko gbi ko kɛaatee naanɔ. Oheɔ enɛ oyeɔ lo?” (Yohane 11:25, 26) Bɔni afee ni eye nɔ ni etsɔɔ nɛɛ he odase lɛ, Yesu tee tɛ-kplo ni afu Lazaro yɛ mli lɛ naa, kɛkɛ ni etsɛ lɛ ni eje kpo akɛ mɔ ni hiɛ ka yɛ enyɛmimɛi yei, Maria kɛ Marta kɛ akutso lɛ mlibii lɛ ahiɛ. Sane lɛ tee nɔ akɛ: “No hewɔ lɛ Yudafoi lɛ ni ba Maria ŋɔɔ lɛ ateŋ mɛi pii he enɔ amɛye, beni amɛna nii ni Yesu fee lɛ . . . Agbɛnɛ asafo ni kɛ lɛ yɔɔ be mli ni etsɛ Lazaro kɛjɛ gbonyo bu lɛ mli ni etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ ye he odase.” (Yohane 11:45; 12:17) Amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ amɛhiŋmɛi na naakpɛɛ nii lɛ, ni amɛhe amɛye ni amɛye anɔkwale ni eji lɛ he odase. Ekolɛ mɛi ni teɔ shi woɔ Yesu yɛ jamɔ mli lɛ he nɔ ni ba nɛɛ amɛye, ejaakɛ nɔ ni aŋma afɔ shi lɛ kɛɔ wɔ akɛ osɔfonukpai lɛ kɛ Farisifoi lɛ kpaŋ akɛ amɛbaagbe Yesu ejaakɛ “nuu nɛɛ miifee okadii sɔrɔtoi pii.”—Yohane 11:30-53.
24. (a) Nɛgbɛ Lazaro yɔɔ yɛ nakai gbii ejwɛ lɛ fɛɛ mli? (b) Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ shihilɛ ni gbele bɛ mli he?
24 Nɛgbɛ Lazaro tee beni egbo gbii ejwɛ lɛ? Eyaaa he ko he ko. Eleee nɔ ko nɔ ko, ewɔ yɛ gbonyo bu mli eemɛ gbohiiashitee. Yesu jɔɔ lɛ kɛtsɔ naakpɛɛ gbɛ ni etsɔ nɔ etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ nɔ. Shi taakɛ Yohane sane lɛ tsɔɔ lɛ, Lazaro ewieee nɔ ko yɛ ŋwɛi, hɛl, loo hetsuumɔ he ko ni etee yɛ nakai gbii ejwɛ lɛ mli lɛ he. Mɛni hewɔ efeee nakai? Ekukufoo ji akɛ ebɛ susuma ko ni gbooo ni baanyɛ afa gbɛ kɛya hei ni tamɔ nɛkɛ.d—Hiob 36:14; Ezekiel 18:4.
25. (a) Kɛ Biblia lɛ wie naanɔ wala he lɛ, mɛni he ekɔɔ? (b) Nyɔŋmɔ shiwoo Maŋtsɛyeli ni baa lɛ damɔ mɛni nɔ?
25 No hewɔ lɛ, beni Yesu wie naanɔ wala he lɛ, no mli lɛ eewie wala ni tamɔ nɛkɛ ni aaana yɛ ŋwɛi akɛ mumɔŋ nɔyelɔ hefatalɔ ni gbooo ni kɛ lɛ baahi e-Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ he, aloo eewie naanɔ wala akɛ adesa yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ yɛ nakai Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi lɛ he.e (Luka 23:43; Yohane 17:3) Taakɛ Nyɔŋmɔ shiwoo lɛ ji lɛ, eshihilɛ kɛ adesai toibolɔi yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ okadi gbɛ nɔ lɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo baaba shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi enɛɛmɛi fɛɛ damɔ kɛji akɛ Nyɔŋmɔ tsu Yesu lɛlɛŋ ni ekpɛlɛ enɔ hu lɛ nɔ.—Luka 22:28-30; Tito 1:1, 2; Kpojiemɔ 21:1-4.
Nyɔŋmɔ Nɔkpɛlɛmɔ—Nɔ Ni Ba Diɛŋtsɛ, Jeee Adesã
26. Mɛni ni sa kadimɔ jogbaŋŋ tee nɔ yɛ kaselɔi Petro, Yakobo kɛ Yohane hiɛ?
26 Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛ Yesu nɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, beni abaptisi Yesu lɛ, anu gbee ko jɛ ŋwɛi miikɛɛ: “Mɔ nɛɛ ji misuɔmɔ Bi ni mina ehe tsui lɛ.” (Mateo 3:17) Yɛ sɛɛ mli lɛ, ama nɔkpɛlɛmɔ nɛɛ nɔ mi yɛ odasefoi krokomɛi ahiɛ. Kaselɔi Petro, Yakobo, kɛ Yohane, ni tsutsu lɛ amɛji wolɛi ni jɛ Galilea lɛ, fata Yesu he kɛtee gɔŋ ko ni kwɔ (ekolɛ Hermon Gɔŋ lɛ, ni ekwɔlɛ shɛɔ ninetalɔi 9,232 lɛ) nɔ. Nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ba mli yɛ amɛhiɛ yɛ jɛmɛ: “Ni [Yesu] su tsake yɛ amɛhiɛ, ni ehiɛ kpɛ tamɔ hulu, ni etadei lɛ yɛ tamɔ la. Ni naa, Mose kɛ Elia bajie amɛhe kpo tsɔɔ amɛ, ni amɛkɛ lɛ wie. . . . Naa, atatu halaŋŋ ko bakete amɛnɔ, ni naa, gbee jɛ atatu lɛ mli kɛɛ: ‘Mɔ nɛɛ ji misuɔmɔ Bi ni minaa ehe tsui lɛ; nyɛboa lɛ toi.’ Ni beni kaselɔi lɛ nu lɛ, amɛkɛ amɛhiɛ bumɔ shi, ni amɛshe gbeyei naakpa.”—Mateo 17:1-6; Luka 9:28-36.
27. (a) Mɛɛ hewalɛ tsakemɔ lɛ na yɛ kaselɔi lɛ anɔ? (b) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu jeee adesã ko mli gbɔmɔ lɛ?
27 Nɛkɛ gbee ni anu kɛ nɔ ni ana ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni maa sane nɔ mi nɛɛ fee nɔ ko ni wo Petro hemɔkɛyeli hewalɛ babaoo, ejaakɛ eŋma yɛ sɛɛ mli akɛ: “Ejaakɛ jeee adesãi ni ata yɛ naa [Hela: myʹthois, adesãi] lɛ asɛɛ wɔnyiɛ wɔjaje wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo hewalɛ kɛ ebaa lɛ he sane wɔtsɔɔ nyɛ, shi moŋ wɔji odasefoi ni na enunyam kpeteŋkpele lɛ kɛ wɔhiŋmɛii. Ejaakɛ ena woo kɛ anunyam kɛjɛ Tsɛ Nyɔŋmɔ lɛ ŋɔɔ, beni nakai gbee lɛ jɛ anunyam kpeteŋkpele lɛ mli ba eŋɔɔ akɛ: ‘Mɔ nɛɛ ji misuɔmɔ bi, ni minaa ehe tsui lɛ.’ Ni nɛkɛ gbee nɛɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔnu akɛ ŋwɛi ejɛ, beni wɔkɛ lɛ yɔɔ gɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ.” ( 2 Petro 1:16-18) Kaselɔi Yudafoi ni ji Petro, Yakobo, kɛ Yohane na naakpɛɛ nii ni ji Yesu tsakemɔ lɛ diɛŋtsɛ ni amɛnu Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ gbee ni jɛ ŋwɛi lɛ. Amɛhemɔkɛyeli damɔ nii diɛŋtsɛ ni amɛna ni amɛnu nɔ, shi jeee adesãi loo “Yudafoi adesãi” anɔ. (Kwɛmɔ baafa 237.)—Mateo 17:9; Tito 1:13, 14.f
Yesu Gbele lɛ kɛ Naakpɛɛ nɔ Kroko
28. Akɛ apasa folɔ Yesu naa yɛ afii 33 Ŋ.B. yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
28 Yɛ afi 33 Ŋ.B. mli lɛ, amɔ Yesu, kɛkɛ ni Yudafoi ajamɔ mli nɔyelɔi lɛ ye esane, amɛkɛ sane ni bɛ mli folɔ enaa akɛ ebɔ musu ejaakɛ etsɛ ehe Nyɔŋmɔ Bi. (Mateo 26:3, 4, 59-67) Eka shi faŋŋ akɛ akɛni nakai Yudafoi lɛ miisumɔ ni Roma nɔyelɔi lɛ agbe lɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ lɛ yaha Pilato ni amɛkɛ apasa folɔ enaa ekoŋŋ, agbɛnɛ akɛ, eegu oniatsumɔ kɛ Kaisare hamɔ ni eekɛɛ akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ maŋtsɛ ji lɛ.—Marko 12:14-17; Luka 23:1-11; Yohane 18:28-31.
29. Yesu gbo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
29 Yɛ be mli ni akɛ Yesu ejɛ nɔyelɔ kome ŋɔɔ kɛtee mɔ kroko ŋɔɔ lɛ, akɛni jamɔ mli gbɔmɛi asafo yuu ni feɔ basabasa lɛ miinyɛ Roma amralo Pontio Pilato nɔ hewɔ lɛ, etsɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo lɛ nɔ ebu Yesu gbele fɔ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, Yesu gbo yɛ hiɛgbele mli yɛ sɛŋmɔtso nɔ, ni akɛ egbɔmɔtso lɛ yafɔ gbonyo bu mli. Shi gbii etɛ mli pɛ kɛkɛ ni nɔ ko ba ni tsake Yesu kaselɔi ni bɛ miishɛɛ lɛ ni amɛbatsɔmɔ heyelilɔi ni yɔɔ miishɛɛ kɛ sanekpakpa jajelɔi ni yɔɔ ekãa.—Yohane 19:16-22; Galatabii 3:13.
30. Mɛni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ fee akɛ amɛkɛmiitsi shishiumɔ ko naa?
30 Akɛni jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ susuɔ akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ baalaka amɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ nibimɔ ko yafɔ Pilato hiɛ: “‘Nuŋtsɔ, wɔkai akɛ beni shishiulɔ nɛɛ hiɛ ka lɛ ekɛɛ: “Gbi ni ji gbi etɛ lɛ mate shi ekoŋŋ.” No hewɔ lɛ fa ni ayabu bu lɛ he jogbaŋŋ kɛyashi gbi ni ji gbi etɛ lɛ, koni ekaselɔi lɛ akabaju lɛ kɛmiiya, ni amɛyakɛɛ maŋ lɛ akɛ: “Ete shi kɛjɛ gbohii ateŋ!” ni sɛɛkpee shishiumɔ lɛ bafee efɔŋ fe klɛŋklɛŋ nɔ lɛ.’ Pilato kɛɛ amɛ akɛ: ‘Naa, asraafoi nɛ, nyɛyaa ni nyɛyabua bɔ ni nyɛaanyɛ.’ Kɛkɛ ni amɛyiŋ amɛtee, amɛsɔsɔo tɛ lɛ naa, ni amɛha asraafoi lɛ bu bu lɛ he.” (Mateo 27:62-66) Mɛɛ shweshweeshwe amɛbuu nɛɛ bafee?
31. Mɛni ba beni yei anɔkwafoi komɛi tee Yesu gbonyo bu lɛ naa lɛ?
31 Yesu gbele sɛɛ gbii etɛ lɛ, yei etɛ tee bu lɛ he koni amɛkɛ tsofai-kɛ-ŋma ayakpa gbonyo lɛ. Mɛni amɛna? “Otsi lɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ leebi maaŋkpa, beni hulu te shi lɛ, amɛba bu lɛ naa. Ni amɛkɛɛkɛɛ amɛhe akɛ: ‘Namɔ aaakokolo tɛ lɛ yɛ bu lɛ naa aha wɔ?’ Shi beni amɛyaawo amɛhiɛ nɔ lɛ, amɛna akɛ akokolo tɛ lɛ kɛtee sɛɛ; ejaakɛ eda naakpa. Ni beni amɛbote bu lɛ mli lɛ, amɛna obalanyo ko ta ninejurɔgbɛ, ni ewo atade yɛŋ kakadaŋŋ; ni amɛhɛle shi. Shi ekɛɛ amɛ akɛ: ‘Nyɛkashea gbeyei! Nyɛmiitao Yesu Nazarenyo ni asɛŋ lɛ lɛ; ete shi, ebɛ biɛ; naa, he ni akɛ lɛ ŋmɛ nɛ! Shi nyɛyaa ni nyɛyakɛa ekaselɔi lɛ kɛ Petro akɛ, “Etsɔ nyɛhiɛ kɛmiiya Galilea; jɛi nyɛaana lɛ yɛ, taakɛ bɔ ni ekɛɛ nyɛ lɛ.”’” (Marko 16:1-7; Luka 24:1-12) Yɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ abuu krɛdɛɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yesu Tsɛ lɛ tee lɛ shi. Ani eji adesã aloo yinɔsane mli anɔkwale?
32. Mɛɛ yiŋtoi ni mamɔ shi shiŋŋ hewɔ ni Paulo he ye akɛ atee Yesu shi lɛ?
32 Nɔ ni ba nɛɛ sɛɛ aaafee afii 22 lɛ, Paulo, ni ji tsutsu Kristofoi ayiwalɔ lɛ ŋma ni etsɔɔ bɔ ni fee ni ebahe eye akɛ atee Kristo shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ mli: “Ejaakɛ klɛŋklɛŋ saji ni mikɛha nyɛ lɛ ateŋ eko ji nɔ ni mi hu akɛha mi, akɛ Kristo gbo yɛ wɔhe eshai lɛ ahewɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ anaa, ni akɛ afu lɛ, ni akɛ atee lɛ shi ekoŋŋ yɛ gbi ni ji gbi etɛ lɛ nɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ anaa; ni akɛ ejie ehe kpo etsɔɔ Kefa, no sɛɛ lɛ mɛi nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ. No sɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ aaafee nyɛmimɛi ohai enumɔ loo nɔ̃ shikome, mɛi ni amɛteŋ mɛi pii yɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛ, shi mɛi komɛi hu ewɔ. No sɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ Yakobo, no sɛɛ lɛ bɔfoi lɛ fɛɛ.” (1 Korintobii 15:3-7) Hɛɛ, Paulo yɛ anɔkwale ko ni eeedamɔ nɔ ekɛ ewala awo oshara mli yɛ Yesu ni atee lɛ shi lɛ hewɔ, ni nɔ ni fata he ji mɛi aaafee 500 ni kɛ amɛhiŋmɛi diɛŋtsɛ na Yesu ni atee lɛ shi lɛ odaseyeli lɛ! (Romabii 1:1-4) Paulo le akɛ atee Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ, ni eyɛ yiŋtoo ko ni mli wa waa kɛha nakai kɛɛmɔ, taakɛ etsɔɔ mli lolo lɛ: “Shi yɛ amɛ fɛɛ amɛsɛɛ lɛ ejie ehe kpo etsɔɔ mi hu ni mitamɔ mɔ ko ni akpatu afɔ lɛ lɛ.”—1 Korintobii 15:8, 9; Bɔfoi lɛ Asaji 9:1-19.
33. Mɛni hewɔ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ sumɔɔ ni amɛtsɔmɔ la odasefoi amɛha amɛhemɔkɛyeli lɛ?
33 Klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ miisumɔ ni amɛgboi akɛ la odasefoi yɛ Roma shwɛmɔ hei lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛle akɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ damɔ yinɔsane mli anɔkwalei anɔ, shi jeee adesãi anɔ. Eji anɔkwale diɛŋtsɛ akɛ Yesu ji Kristo, loo Mesia, ni gbalɛ wo shi yɛ ehe lɛ, ni akɛ Nyɔŋmɔ tsu lɛ kɛba shikpɔŋ nɔ, enine shɛ Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ nɔ, egbo yɛ sɛŋmɔtso nɔ akɛ Nyɔŋmɔ Bi emuuyeli-mlihiɛlɔ, ni atee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ.—1 Petro 1:3, 4.
34. Taakɛ bɔfo Paulo tsɔɔ lɛ, mɛni hewɔ Yesu shitee lɛ he hiaa Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ waa nakai lɛ?
34 Wɔmiijie yi akɛ okane Paulo klɛŋklɛŋ wolo ni eŋma eyaha Korintobii lɛ yitso 15 lɛ fɛɛ koni onu nɔ ni Paulo he eye yɛ gbohiiashitee lɛ he lɛ kɛ nɔ hewɔ ni ehe hiaa Kristofoi ahemɔkɛyeli lɛ shishi. Atsɔɔ eshɛɛ sane lɛ mli otu lɛ mli yɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ amli: “Shi agbɛnɛ atee Kristo shi kɛjɛ gbohii ateŋ, efee klɛŋklɛŋ mɔ yɛ mɛi ni ewɔ lɛ ateŋ. Ejaakɛ bɔ ni gbele tsɔ gbɔmɔ [Adam] nɔ kɛba lɛ, nakai nɔŋŋ shitee hu tsɔ gbɔmɔ nɔ kɛba. Ejaakɛ taakɛ bɔ ni Adam mli ni mɛi fɛɛ gboiɔ yɛ lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ̃ Kristo mli ni amɛ fɛɛ amɛyi aaana wala yɛ.”—1 Korintobii 15:20-22.
35. Mɛɛ jɔɔmɔi Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ he kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ adesai? (Yesaia 65:17-25)
35 Enɛ hewɔ lɛ, yiŋtoo ko yɛ Kristo Yesu shitee lɛ sɛɛ ni yɛ naagbee lɛ ehe baaba sɛɛnamɔ aha adesai fɛɛ.g Egbele gbɛ hu, koni yɛ naagbee lɛ, Yesu aha Mesia lɛ he gbalɛi ni eshwɛ lɛ aba mli. Etsɛŋ ni abaakpã ejalɛ nɔyeli lɛ mli kɛjɛ ŋwɛi ni anaaa jɛmɛ lɛ kɛba shikpɔŋ ni atsuu nɔ lɛ nɔ. Kɛkɛ lɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” ni emli lɛ Nyɔŋmɔ “aaatsumɔ amɛhiŋmɛiaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee” lɛ baaba.—Kpojiemɔ 21:1-4.
Akpa Hemɔkɛyeli Kwamɔ kɛ Yiwaa Gbɛ
36. Mɛni ba yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B., ni mɛni jɛ mli ba?
36 Yɛ Yesu gbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, naakpɛɛ nɔ kroko ba ni wo nakai klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hewalɛ kɛ foi. Yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ jɛ ŋwɛi efɔse emumɔ krɔŋkrɔŋ loo nifeemɔ hewalɛ lɛ eshwie Kristofoi aaafee 120 ni amɛbua amɛhe naa yɛ Yerusalem lɛ anɔ. Mɛni jɛ mli ba? “Ni lilɛii ni agbalagbala mli ni tamɔ la lilɛii pue, ni ebatara amɛyiteaŋ ekomekome; ni mumɔ krɔŋkrɔŋ bayimɔ amɛ fɛɛ amɛmli obɔbɔ, ni amɛbɔi wiemɔi sɔrɔtoi sɔrɔtoi awiemɔ, taakɛ bɔ ni mumɔ lɛ ŋɔwo amɛnaa lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 2:3, 4) Yudafoi ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔ ni yɔɔ Yerusalem yɛ nakai beaŋ lɛ anaa kpɛ amɛhe akɛ amɛaanu ni nakai mɛi ni akɛɛ amɛji Galileabii Yudafoi ni leee nɔ ko nɔ ko lɛ miiwie yɛ maŋsɛɛ wiemɔi amli. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ mɛi pii he ye. Kristofoi ashɛɛ sane lɛ gbɛ eshwa oyayaayai tamɔ koo mli la yɛ be mli ni Yudafoi heyelilɔi heei nɛɛ kuɔ amɛsɛɛ kɛyaa amɛmaji amli lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:5-21.
37. Te Roma nɔyelɔi komɛi fee amɛnii yɛ Kristofoi ajamɔ hee lɛ he amɛha tɛŋŋ?
37 Etsɛɛɛ kɛkɛ ni haomɔi ahe okadii bɔi baa. Romabii lɛ nyaaa jamɔ hee ni eka shi faŋŋ akɛ amɛbuɔ lɛ jamɔ ni leee nyɔŋmɔ ni ebɛ amagai nɛɛ he. Amɛkɛ yiwaa ni naa wa waa ba Kristofoi lɛ anɔ yɛ wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afii ohai etɛ lɛ mli, ni enɛ je shishi kɛjɛ Maŋtsɛ Nero nɔ.h Abu Kristofoi pii agbele fɔ koni amɛgboi yɛ amɛ shwɛmɔ hei lɛ, koni amɛkɛgbe la he kumai ni anyaŋeɔ ni yeɔ maŋtsɛmɛi lɛ kɛ asafoi ni hoɔ yuu kɛbaa jɛmɛ koni amɛbakwɛ gboklɛfoi ni ashɛrɛɔ amɛ ashwieɔ ahaa kooloi awuiyelɔi lɛ akɔnɔ fɔŋ lɛ.
38. Mɛɛ shihilɛ agba afɔ shi ni baagba klɛŋklɛŋ Kristofoi asafo lɛ naa?
38 Nɔ kroko ni gbaa mɔ naa yɛ nakai mra gbii lɛ amli ji nɔ ko ni bɔfoi lɛ egba yɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Petro kɛɛ: “Shi amale gbalɔi hu te shi yɛ maŋ lɛ mli, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni amale tsɔɔlɔi baaba nyɛ hu nyɛteŋ lɛ, mɛi ni kɛ hiɛkpatamɔ tsɔɔmɔi aaabahɔ mli nigii, ni Nuŋtsɔ lɛ ni kpɔ amɛ lɛ po, amɛaakwa lɛ, ni amɛkɛ hiɛkpatamɔ ni he yɔɔ oya aaaba amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ.” (2 Petro 2:1-3) Hemɔkɛyeli-kwamɔ! No ji anɔkwa jamɔ he ni akpalaŋɔ kɛjɛɔ, jamɔŋ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ Roma je lɛ mli, ni akɛ Hela jeŋ nilee kɛ susumɔ efutu mli lɛ ni aŋmɛɛɔ saji ahe koni akpɛlɛ no nɔ. Te fee tɛŋŋ ni enɛ ba hu? Yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaha enɛ kɛ sanebimɔi krokomɛi ni kɔɔ he lɛ ahetoo.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:30; 2 Timoteo 2:16-18; 2 Tesalonikabii 2:3.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Wɔkɛ wiemɔ “Kristendom” miitsɔɔ jeŋ ni jamɔ yaa nɔ yɛ mli ni jamɔi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ ayi fa yɛ mli lɛ. “Kristojamɔ” damɔ shi kɛha shishijee jamɔ kɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni Yesu Kristo tsɔɔ lɛ.
b Kwɛmɔ Insight on the Scriptures, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., fee yɛ 1988 lɛ Kpo 2, baafai 385-9, yɛ “Messiah” (Mesia) shishi.
c Abaatsɔɔ Biblia tsɔɔmɔ ni kɔɔ kpɔmɔ nɔ lɛ he kɛ bɔ ni ehe hiaa ha lɛ mli yɛ Yitso 15.
d Wiemɔ, “susuma ni gbooo” lɛ ejeee kpo yɛ Biblia lɛ mli he ko he ko. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi “agbooo” kɛ “shihilɛ ni gbele bɛ mli” lɛ jeɔ kpo shii etɛ pɛ ni ekɔɔ mumɔŋ gbɔmɔtso hee ni awoɔ loo anaa he, shi jeee nɔ ko ni akɛfɔ mɔ ko. Ekɔɔ Kristo kɛ Kristofoi fioo ni afɔ amɛ mu, ni bafeɔ ehefatalɔi nɔyelɔi yɛ eŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ ahe.—1 Korintobii 15:53, 54; 1 Timoteo 6:16; Romabii 8:17; Efesobii 3:6; Kpojiemɔ 7:4; 14:1-5.
e Kɛha nɛkɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli nɛɛ mli tsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ Yitso 15.
f “Mose” kɛ “Elia” ni yɔɔ ninaa lɛ mli lɛ damɔ shi kɛha Mla lɛ kɛ Gbalɔi lɛ ni ba mli yɛ Yesu mli lɛ. Kɛha tsakemɔ nɛɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ Insight on the Scriptures, 1988, Kpo 2, baafai 1120-1.
g Kɛha Yesu shitee lɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ wolo, The Bible—God’s Word or Man’s?, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., fee yɛ 1989 lɛ baafai 78-86.
h Romanyo Suetonius (c.69-140 Ŋ.B.) ni ŋmaa mɛi ahe yinɔsane lɛ ŋma akɛ yɛ Nero nɔyeli be lɛ mli lɛ, “agbala Kristofoi . . . ni ji jamɔ kuu ko ni heɔ hemɔkɛyeli hee ko amɛyeɔ lɛ atoi.”
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 237]
Ani Yesu Ji Adesã Mli Gbɔmɔ Ko?
Yinɔsane-ŋmalɔ Will Durant biɔ akɛ, “Ani Kristojamɔ shishitolɔ lɛ wala shihilɛ he sane lɛ jɛ gbɔmɔ awerɛho, susumɔ, kɛ hiɛnɔkamɔ—adesã ni tamɔ Krishna, Osiris, Attis, Adonis, Dionysus, kɛ Mithras he blema saji lɛ?” Eha hetoo akɛ, ni aaakpoo akɛ Kristo ehiko shihilɛ mli kwraa da yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ “tamɔ sane ko ni bako Kristojamɔ ni baa shihilɛ mli kpaako lɛ shitee-kɛ-wolɔi wɔŋjalɔi loo Yudafoi ni ehiii fe fɛɛ lɛ po ajwɛŋmɔ mli da.”—The Story of Civilization Part III—Caesar and Christ.
Roma yinɔsane-ŋmalɔ Suetonius (c. 69-140 Ŋ.B.) wie yɛ yinɔsane he wolo, The Twelve Caesars lɛ mli yɛ maŋtsɛ Klaudia he akɛ: “Akɛni Yudafoi ni yɔɔ Roma lɛ kɛ naagba baa be fɛɛ be yɛ Chrestus [Kristo] lɛ yisɛɛ-tsirɛmɔ naa hewɔ lɛ, eshwie amɛ kɛjɛ maŋ lɛ mli.” Enɛ ba aaafee afi 52 Ŋ.B. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 18:1, 2 he.) Kadimɔ akɛ Suetonius yiŋ efeee lɛ kɔshikɔshi yɛ shihilɛ mli ni Kristo yɔɔ lɛ he. Yɛ nɛkɛ anɔkwasane nɛɛ hewɔ, kɛ agbɛnɛ yɛ yiwaa ni kɛ oshara baa wala nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ kɛ ekaa jaje amɛhemɔkɛyeli lɛ amɛtsɔɔ. Ebaawa akɛ amɛkɛ amɛwala aaawo oshara mli yɛ blema sane loo adesã ko hewɔ. Yesu gbele kɛ eshitee lɛ ba yɛ amɛshihilɛ be mli, ni amɛteŋ mɛi komɛi kɛ amɛhiŋmɛii na nibii ni tee nɔ lɛ.
Yinɔsane-ŋmalɔ Durant mu sane naa nɛkɛ: “Akɛ gbomɛi foji fioo ko kɛkɛ aaanyɛ amɛka amɛyiŋ ni amɛkɛ gbɔmɔ ko ni he wa ni asumɔɔ lɛ, ni nɔ kwɔ ni baa ejeŋ jogbaŋŋ, ni kanyaa adesa nyɛmifeemɔ he ninaa nɛkɛ aba yɛ yinɔ kome pɛ mli lɛ, baafee naakpɛɛ nii ni da fe bɔ ni aaanyɛ ahe aye fe eko fɛɛ eko ni aŋma yɛ Sanekpakpai lɛ amli.”
[Mfoniri]
Yesu shiɛ ni efee naakpɛɛ nii yɛ Galilea kpokpaa ni yɔɔ blema Palestina nɛɛ nɔ
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 241]
Namɔ Ŋma Biblia Lɛ?
Kristofoi a-Biblia lɛ feɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli woji 39 (kwɛmɔ baafa 220), ni mɛi pii tsɛɔ lɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ, kɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli woji 27, ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ.i No hewɔ lɛ, Biblia lɛ ji woji atoohe bibioo ko ni hiɛ woji 66 ni mɛi aaafee 40 ŋmala yɛ yinɔsane be ni he afii 1,600 (kɛjɛ 1513 D.Ŋ.B. kɛbashi 98 Ŋ.B.) mli.
Sanekpakpai ejwɛ, aloo Yesu shihilɛ kɛ sanekpakpa lɛ ni eshiɛ lɛ he saji fata Hela Ŋmalɛi lɛ ahe. Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa, Mateo, toohelɔ lɛ, kɛ Yohane, wolɛɛnyo lɛ, ŋma emli enyɔ. Mɛi ni ŋmala enyɔ ni eshwɛ lɛ ji klɛŋklɛŋ heyelilɔi ni ji Marko kɛ Luka, tsofatsɛ lɛ. (Kolosebii 4:14) Nɔ ni nyiɛɔ Sanekpakpai lɛ asɛɛ ji Bɔfoi lɛ Asaji, klɛŋklɛŋ Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi anitsumɔ lɛ he saji ni Luka bua naa lɛ. Nɔ ni nyiɛ no sɛɛ hu ji woji 14 ni jɛ bɔfo Paulo ŋɔɔ ni eŋmala eyaha aŋkroaŋkro Kristofoi kɛ asafoi lɛ, ni Yakobo, Petro, Yohane kɛ Yuda woji lɛ nyiɛ sɛɛ. Naagbee wolo lɛ ji Kpojiemɔ, ni Yohane ŋma lɛ.
Ákɛ gbɔmɛi babaoo ni jɛ shihilɛi sɔrɔtoi amli ni hi shi yɛ bei kɛ hiŋmɛigbelemɔi sɔrɔtoi amli lɛ aaanyɛ afee wolo ko ni kɛ ehe kpaa gbee lɛ ji odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ jeee nɔ ko ni adesa kɛ enilee fee kɛkɛ shi moŋ ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli. Biblia lɛ diɛŋtsɛ kɛɔ akɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ [pɔtɛɛ lɛ, “Nyɔŋmɔ-mu”] ni ehe yɛ sɛɛnamɔ kɛha nitsɔɔmɔ.” No hewɔ lɛ, aŋmala Ŋmalɛi lɛ yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, loo enifeemɔ hewalɛ lɛ hewalɛ shishi.—2 Timoteo 3:16, 17, Int.
[Mfoniri]
Nɛkɛ Roma niŋmaa ni agbeee naa ni kɛ Pontio Pilato gbɛi ni aŋma yɛ Latin wiemɔ mli tsuɔ nii (liamɔ ni ji enyɔ, “IVS PILATVS”) lɛ maa nɔ mi akɛ eji gbɔmɔ ni he gbɛi yɛ Palestina, taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ
[Shishigbɛ niŋmai]
i Nɔ ni fata Katolek Biblia lɛ he ji woji krokomɛi ni feɔ Apokrifa ni Yudafoi kɛ Protestantbii ebuuu enɛɛmɛi akɛ amɛfata Ŋmalɛi ni mla ŋmɛɔ gbɛ lɛ ahe lɛ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 245]
Mesia lɛ yɛ Biblia Gbalɛ Mli
Gbalɛ Sane ni Ba Emlibaa
1 Mose 49:10 Afɔ lɛ yɛ Yuda kutso mli Mat. 1:2-16; Luka 3:23-33
Lala 132:11; Ejɛ Ishai bi David Mat. 1:1, 6-16; 9:27;
Yes. 9:6 weku lɛ mli Bɔf. 13:22, 23
Mika 5:1 Afɔ lɛ yɛ Betlehem Luka 2:4-11; Yoh. 7:42
Yes. 7:14 Obalayoo fro fɔ lɛ Mat. 1:18-23;
Hos. 11:1 Atsɛ lɛ kɛjɛ Mizraim Mat. 2:15
Yes. 61:1, 2 Akɛ nitsumɔ wo edɛŋ Luka 4:18-21
Yes. 53:4 Etere wɔhelai lɛ Mat. 8:16, 17
Lala 69:10 Eyɛ hiɛdɔɔ kɛha Yehowa we Mat. 21:12, 13;
Yes. 53:1 Aheee lɛ Ayeee Yoh. 12:37, 38;
Zak. 9:9; Ajie eyi akɛ maŋtsɛ Mat. 21:1-9;
Lala 118:26 kɛ mɔ ni baa yɛ
Yehowa gbɛi amli
Yes. 28:16; Akpoo lɛ shi etsɔ Mat. 21:42, 45, 46;
Lala 118:22, 23 koŋtɛ titri Bɔf. 3:14; 4:11;
Lala 41:9; Bɔfo kome Mat. 26:47-50;
Lala109:8 tsɔɔ esɛɛgbɛ Yoh. 13:18, 26-30
Zak. 11:12 Atsɔɔ esɛɛgbɛ ahe Mat. 26:15; 27:3-10;
jwiɛtɛi kukuji 30 Mar. 14:10, 11
Yes. 53:8 Akojo lɛ ni abu lɛ fɔ Mat. 26:57-68;
Yes. 53:7 Efee dioo yɛ Mat. 27:12-14;
enaafolɔlɔi ahiɛ Mar. 14:61; 15:4, 5
Lala 69:5 Anyɛ lɛ yakatswaa Luka 23:13-25;
Lala 22:19 Afɔ̃ etadei anɔ oshiki Mat. 27:35;
Yes. 53:12 Abu lɛ ashi nɔtɔlɔi anɔ Mat. 26:55, 56; 27:38;
Lala 69:22 Aha lɛ ashiŋ kɛ ebɔɔ Mat. 27:34, 48;
Lala 22:2 Nyɔŋmɔ kwa lɛ Mat. 27:46;
Lala 34:21; Akuuu ewu ko Yoh. 19:33, 36
Yes. 53:5; Atsu lɛ nii Mat. 27:49;
Yes. 53:5, 8, Egbo afɔleshaa gbele
11, 12 koni etere eshai kɛya Mat. 20:28; Yoh. 1:29;
Yes. 53:9 Afu lɛ kɛ niiatsɛ Mat. 27:57-60;
Yona 2:1, 11 Ehi gbonyo bu mli Mat. 12:39, 40; 16:21;
gbii etɛ mli fai komɛi, Mat. 17:23; 27:64
kɛkɛ ni atee lɛ shi
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 258, 259]
Yesu kɛ Nyɔŋmɔ Gbɛi Lɛ
Beni etsɔɔ ekaselɔi lɛ bɔ ni asɔleɔ lɛ, Yesu kɛɛ: “Belɛ esa akɛ nyɛsɔlea nɛkɛ: ‘Wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ha ogbɛi lɛ he atse. Ha omaŋtsɛyeli lɛ aba. Ha afee osuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ hu, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.’”—Mateo 6:9, 10, New World Translation.
Yesu le nɔ ni e-Tsɛ lɛ gbɛi lɛ tsɔɔ ni he hiaa waa lɛ ni ema enɛ nɔ mi. No hewɔ lɛ, ekɛɛ ejamɔ mli henyɛlɔi lɛ akɛ: “Miba yɛ mi-Tsɛ gbɛi amli, shi nyɛhereee mi; kɛji mɔ kroko ba yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛi amli lɛ, nyɛaahere nakai mɔ lɛ. . . . Mikɛɛ nyɛ, ni nyɛheee nyɛyeee. Nitsumɔi ni mitsuɔ yɛ mi-Tsɛ gbɛi amli lɛ, nomɛi yeɔ mihe odase.”—Yohane 5:43; 10:25; Marko 12:29, 30, NW.
Yesu kɛɛ e-Tsɛ lɛ, yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “‘Ataa, wo ogbɛi lɛ hiɛ nyam!’ Kɛkɛ ni gbee ko jɛ ŋwɛi kɛɛ: ‘Mina miwo ehiɛ nyam, ni masaa mawo ehiɛ nyam ekoŋŋ.’”
Yɛ sɛɛ mli be kroko lɛ, Yesu sɔle akɛ: “Mijie ogbɛi lɛ ashi mitsɔɔ gbɔmɛi ni oŋɔ amɛ kɛjɛ je lɛŋ oha mi lɛ. Onii ji amɛ, ni oŋɔ amɛ oha mi, ni amɛye owiemɔ lɛ nɔ. Ni mijie ogbɛi lɛ kpo mitsɔɔ amɛ, ni masaa majie lɛ kpo matsɔɔ, koni suɔmɔ ni okɛsumɔɔ mi lɛ ahi amɛmli, ni mi hu mahi amɛmli.”—Yohane 12:28; 17:6, 26.
Akɛ Yudanyo lɛ, esa akɛ Yesu ale e-Tsɛ gbɛi, Yehowa, loo Yahweh, lɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ ele ŋmalɛ ni kɛɔ akɛ: “Yehowa kɛɛ, ‘Nyɛji midasefoi, kɛ mitsulɔ ni mihala, koni nyɛle ni nyɛhe mi nyɛye, ni nyɛna nyɛle akɛ mi nɔŋŋ ni. Atsɔko mihiɛ ashɔko nyɔŋmɔ ko, ni eko eko baŋ yɛ misɛɛ. . . . No hewɔ lɛ nyɛji midasefoi,’ Yehowa kɛɛ, ‘ni mi, miji Mawu lɛ.’”—Yesaia 43:10, 12.
No hewɔ lɛ, akɛ maŋ lɛ, ahala Yudafoi lɛ ni amɛbafee Yehowa odasefoi. Akɛ Yudanyo lɛ, Yesu ji odasefonyo kɛha Yehowa.—Kpojiemɔ 3:14.
Eka shi faŋŋ akɛ beni shɛɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, Yudafoi lɛ ateŋ mɛi pii tsɛɛɛ Nyɔŋmɔ gbɛi ni ejie lɛ kpo lɛ dɔŋŋ. Shi ŋmalɛi ni akɛ niji ŋmala yɛ ni yeɔ odase akɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi ni kɛ Hela Septuagint shishitsɔɔmɔ ni jɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ tsuɔ nii lɛ baanyɛ ana ni akɛ Hebri Tetragrammaton lɛ etsu nii yɛ Hela ŋmalɛ lɛ mli. Taakɛ jamɔ kɛ Hebri wiemɔ he nilelɔ George Howard kɛɛ lɛ: “Beni gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ ni yɔɔ Hebri niŋmaa mli lɛ yɔɔ Septuagint lɛ ni Kpaŋmɔ Hee lɛ sɔlemɔ lɛ kɛtsu nii ni amɛtsɛ ŋmalɛi kɛjɛ mli lɛ mli lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ niŋmalalɔi lɛ kɛ Tetragrammaton lɛ fata amɛ ŋmalɛi ni amɛtsɛ sɛɛ lɛ ahe. Shi beni [yɛ sɛɛ mli lɛ] ajie bɔ ni aŋmaa gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ yɛ Hebri wiemɔ mli lɛ ni akpɛlɛ nɔ ni akɛtoɔ najiaŋ yɛ Hela mli yɛ Septuagint lɛ mli lɛ nɔ lɛ, kɛkɛ ni ajie enɛ hu kɛjɛ ŋmalɛi ni atsɛɔ sɛɛ yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ ni afee kɛjɛ Septuagint lɛ mli lɛ hu mli.”
No hewɔ lɛ, Nilelɔ Howard tsɔɔ akɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ nu ŋmalɛi tamɔ Mateo 22:44, he ni Yesu tsɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ asɛɛ yɛ eha ehenyɛlɔi lɛ ashishi faŋŋ. Howard kɛɔ akɛ, “Ekolɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli sɔlemɔ lɛ kane akɛ, ‘YHWH kɛɛ mi-Nuŋtsɔ lɛ akɛ’” shi jeee sɛɛ mli shishitsɔɔmɔ, “‘Nuŋtsɔ lɛ kɛɛ mi-Nuŋtsɔ lɛ akɛ,’ . . . ni eshishitsɔɔmɔ loo eshishinumɔ fá ni etsɔɔɔ nɔ ko pɔtɔɔ hu lɛ.”—Lala 110:1.
Ákɛ Yesu kɛ gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii lɛ, Yudafoi anaafolɔmɔ yɛ egbele sɛɛ afii ohai babaoo, akɛ kɛ efee naakpɛɛ nii lɛ, belɛ “ejɛ Nyɔŋmɔ ‘teemɔŋ’ gbɛi lɛ he nilelɔ kome pɛ ni efee lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ hewɔ” lɛ yeɔ enɛ he odase.—The Book of Jewish Knowledge.
Eka shi faŋŋ akɛ Yesu le Nyɔŋmɔ gbɛi ni ekaaa lɛ. Yɛ Yudafoi ablema saji ni yaa nɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ Yesu kɛ gbɛi lɛ baatsu nii. Eŋmɛɛɛ gbɛ ni gbɔmɛi ablema saji aye Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ.—Marko 7:9-13; Yohane 1:1-3, 18; Kolosebii 1:15, 16.
[Mfoniri]
Papyrus woji kukuji (klɛŋklɛŋ afii oha D.Ŋ.B.) ni miitsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ gbɛi ni yɔɔ Hebri mli lɛ jeɔ kpo yɛ Hela Septuagint ŋmalɛ lɛ mli ehaa
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 238]
Yesu kɛ nɔkwɛmɔ nii pii tsu nii yɛ enitsɔɔmɔ mli—dumɔ wui atɛomɔ, ŋmaakpamɔ, wuoyaa, jwiɛtɛi ni ana, tooi akui ni afutu, kɛ weintrom kɛ ekrokomɛi (Mateo 13:3-47; 25:32)
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 243]
Yɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ naa lɛ, Yesu fee naakpɛɛ nibii pii, ni nɔ ni fata he ji ahum ni eha efee dioo
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 246]
Tetragram-maton, loo niŋmaa okadii ejwɛ ni egbɛɛɛ lɛ, YHWH (Yehowa)
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 251]
Lazaro ni atee lɛ shi kɛba wala mli lɛ he sane lɛ etsiii ta loo etsɔɔɔ po akɛ eyɛ susuma ni gbooo
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 253]
Petro, Yakobo, kɛ Yohane le akɛ Yesu ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛ enɔ lɛ jeee adesã—amɛnu ni amɛna tsakemɔ lɛ