Fã 11
Aato Jeŋ Hee Lɛ Shishitoo He Gbɛjianɔ Bianɛ
1, 2. Mɛni baa mli yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhiŋmɛiiaŋ, yɛ Biblia mli gbalɛ mlibaa mli?
NƆ KROKO hu ni yɔɔ naakpɛɛ ji anɔkwale ni eji akɛ aato Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ shishitoo lɛ he gbɛjianɔ bianɛ, beni Satan jeŋ momo nɛɛ yaa nɔ efiteɔ po lɛ. Nyɔŋmɔ miibua gbɔmɛi anaa kɛmiijɛ jeŋmaji fɛɛ amli, yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhiŋmɛiiaŋ, ni ekɛ amɛ miifee shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo hee ni etsɛŋ ni ebaaye ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ ni mli egbala nɛɛ najiaŋ lɛ shishitoo. Atsɛɔ nɛkɛ gbɛjianɔtoo hee nɛɛ yɛ Biblia lɛ mli, yɛ 2 Petro 3:13 akɛ “shikpɔŋ hee.”
2 Biblia gbalɛ hu kɛɔ akɛ: “Naagbee gbii lɛ [be ni wɔyɔɔ mli amrɔ nɛɛ] amli lɛ . . . , majimaji pii aaatee ayakɛɛ akɛ: ‘Nyɛbaa ni wɔyakwɔa Yehowa gɔŋ [enɔkwa jamɔ] lɛ, . . . koni etsɔɔ wɔ egbɛi lɛ, ni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ!’ ”—Yesaia 2:2-3.
3. (a) Namɛi ateŋ Yesaia gbalɛ lɛ baa mli yɛ? (b) Te Biblia mli naagbee wolo lɛ wieɔ enɛ he ehaa tɛŋŋ?
3 Amrɔ nɛɛ nakai gbalɛ lɛ miiba mli yɛ gbɔmɛi ni baa amɛhe shi amɛhaa ‘Nyɔŋmɔ gbɛ̀i, ni amɛnyiɛɔ etempɔŋi anɔ’ lɛ ateŋ. Biblia mli naagbee wolo lɛ wieɔ nɛkɛ majimaji ateŋ gbɛjianɔtoo ni ji gbɔmɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ nɛɛ ahe akɛ “asafo babaoo . . . ni jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ maji anɔ wiemɔi amli,” anɔkwa jeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ ni miisɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ ekomefeemɔ mli. Ni Biblia lɛ hu kɛɔ akɛ: “Mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni jɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ.” No tsɔɔ akɛ, amɛbaana yibaamɔ yɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ mli.—Kpojiemɔ 7:9, 14; Mateo 24:3.
Anɔkwa Majimaji Ateŋ Nyɛmifeemɔ
4, 5. Mɛni hewɔ ni Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ lɛ enyɛ ebalɛ nakai lɛ?
4 Yehowa Odasefoi akpekpei abɔ kɛ anɔkwayeli bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ kɛ gbɛ̀i ni etsɔɔ lɛ anaa. Amɛhiɛnɔkamɔ kɛha naanɔ wala yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ yɛ shiŋŋ. Akɛni amɛkudɔɔ amɛ daa gbi shihilɛi yɛ Nyɔŋmɔ mlai lɛ atoiboo mli hewɔ lɛ, amɛhaa enaa bɔ ni amɛsumɔɔ ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛba amɛhe shi amɛha bɔ ni eyeɔ nɔ bianɛ kɛ bɔ ni eeeye nɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ hu fɛɛ. Amɛboɔ nakai shishitoo mlai—nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛmamɔ shi yɛ e-Wiemɔ lɛ mli—lɛ atoi yɛ he fɛɛ he, ni maŋ ni amɛjɛ mli loo amɛhewolo nɔ su kɔɔɔ he eko. No hewɔ ni amɛji anɔkwa majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ, jeŋ gbɛjianɔtoo hee ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛbaa lɛ.—Yesaia 54:13; Mateo 22:37, 38; Yohane 15:9, 14.
5 Yehowa Odasefoi kɛ jeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ ni esoro lɛ kwraa ni amɛji lɛ he yijiemɔ haaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. Amɛle akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ ni yɔɔ hewalɛ, ni tsuɔ nii yɛ gbɔmɛi ni baa amɛhe shi amɛhaa emlai lɛ anɔ lɛ nɔ enɛ tsɔɔ kɛbaa. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:29, 32; Galatabii 5:22, 23) Nyɔŋmɔ ji mɔ ni feɔ. Taakɛ Yesu kɛɛ lɛ, “nibii ni gbɔmɛi nyɛɛɛ afee lɛ, Nyɔŋmɔ lɛ enyɛɔ efeɔ.” (Luka 18:27) No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ ni fee jeŋ muu nɛɛ fɛɛ ni ehi shi aahu lɛ ji mɔ nɔŋŋ ni feɔ jeŋ gbɛjianɔtoo ni baahi shi daa lɛ hu.
6. Mɛni hewɔ abaanyɛ atsɛ Yehowa Odasefoi anyɛmifeemɔ lɛ akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ naakpɛɛ nii lɛ?
6 Enɛ hewɔ lɛ, anyɛɔ anaa gbɛ ni Yehowa baatsɔ nɔ eye nɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ bianɛ yɛ nɔ ni efeɔ yɛ jeŋ hee lɛ shishitoo ni etoɔ he gbɛjianɔ amrɔ nɛɛ mli lɛ mli. Ni yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, nɔ ni ekɛ e-Dasefoi lɛ efee lɛ ji naakpɛɛ nii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ efee Yehowa Odasefoi lɛ anɔkwa jeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ, nɔ ni maŋhedɔɔ, hewolo nɔ su, aloo jamɔ mli susumɔi ni kɛ mligbalamɔi baa lɛ nyɛŋ afite lɛ kɔkɔɔkɔ. Ni eyɛ mli akɛ Odasefoi lɛ ayifalɛ shɛɔ akpekpei abɔ ni amɛyɛ shikpɔji fe 200 nɔ moŋ, shi ekomefeemɔ kpaa ni nyɛŋ atse lɛ efee amɛ fɛɛ ekome. Nɛkɛ jeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ, ni esoro lɛ kwraa yɛ yinɔsane be fɛɛ mli nɛɛ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ naakpɛɛ nii lɛlɛŋ—nɔ ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ fee.—Yesaia 43:10, 11, 21; Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35; Galatabii 3:28.
Nyɔŋmɔ Webii lɛ Yɔsemɔ
7. Yesu wie akɛ abaayoo enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛtsɔ mɛni nɔ?
7 Mɛɛ gbɛ kroko hu nɔ abaanyɛ atsɔ ayoo gbɔmɛi ni Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii akɛ ejeŋ hee lɛ shishitoo lɛ? Ojogbaŋŋ, namɛi haa Yesu wiemɔi ni yɔɔ Yohane 13:34, 35 lɛ baa mli? Ewie akɛ: “Kita hee miŋɔhaa nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe; taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛsumɔa nyɛhe. Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” Yehowa Odasefoi heɔ Yesu wiemɔi nɛɛ amɛyeɔ ni amɛtsuɔ he nii. Taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ faa lɛ, ‘suɔmɔ ni amɛkɛsumɔsumɔɔ amɛhe lɛ mli wa.’ (1 Petro 4:8) ‘Amɛkɛ suɔmɔ, ni ji ekomefeemɔ kpaa ni eye emuu lɛ haa amɛhe.’ (Kolosebii 3:14) No hewɔ lɛ, nyɛmimɛi asuɔmɔ ji “amã” ni tsaraa amɛ efeɔ amɛ ekome yɛ jeŋ fɛɛ lɛ.
8. Wiemɔi ni yɔɔ 1 Yohane 3:10-12 lɛ haa ayooɔ Nyɔŋmɔ webii lolo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Agbɛnɛ hu, 1 Yohane 3:10-12 kɛɔ akɛ: “Enɛ mli Nyɔŋmɔ bii lɛ kɛ Abonsam bii lɛ jieɔ amɛhe shi faŋŋ yɛ: Mɔ fɛɛ mɔ ni tsuuu jalɛ nii lɛ, ejɛɛɛ Nyɔŋmɔ mli, kɛ mɔ ni sumɔɔɔ enyɛmi hu. Ejaakɛ enɛ ji bɔfo sane ni nyɛnu kɛjɛ shishijee lɛ, akɛ wɔsumɔsumɔɔ wɔhe; jeee tamɔ bɔ ni Kain jɛ mɔ fɔŋ lɛ mli ni egbe enyɛmi lɛ.” Enɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ webii jeee basabasa-feelɔi, shi moŋ jeŋ muu fɛɛ nyɛmifeemɔ.
Okadi Kroko hu ni Akɛyooɔ Amɛ
9, 10. (a) Mɛɛ nitsumɔ akɛbaayoo Nyɔŋmɔ tsuji yɛ naagbee gbii lɛ amli? (b) Yehowa Odasefoi eha Mateo 24:14 eba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
9 Gbɛ kroko hu yɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ ayoo Nyɔŋmɔ tsuji. Yesu wie nibii pii ahe ni baakadi nɛkɛ be nɛɛ akɛ naagbee gbii lɛ, yɛ egbalɛ ni kɔɔ je nɛŋ naagbee lɛ he lɛ mli. (Kwɛmɔ Fa 9.) Atsi nɛkɛ gbalɛ nɛɛ mli okadi titri ko ta yɛ ewiemɔi ni yɔɔ Mateo 24:14 lɛ mli: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”
10 Ani wɔna akɛ nakai gbalɛ lɛ miiba mli? Hɛɛ. Kɛjɛ be mli ni naagbee gbii lɛ je shishi yɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, Yehowa Odasefoi eshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ yɛ gbɛ ni Yesu fa ni atsɔ nɔ afee lɛ nɔ, ni ji yɛ gbɔmɛi lɛ ashiai amli. (Mateo 10:7, 12; Bɔfoi lɛ Asaji 20:20) Odasefoi akpekpei abɔ yaa gbɔmɛi ni yɔɔ jeŋmaji fɛɛ amli lɛ aŋɔɔ koni amɛkɛ amɛ ayagba jeŋ hee lɛ he sane. No ha onine shɛ wolo bibioo nɛɛ nɔ lɛ, ejaakɛ nɔ ni fata Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ he ji woji ni wieɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ akpekpei toi akpei abɔ kalamɔ kɛ amɛjaa hu. Ani ole mɛi krokomɛi ni shiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kɛjɛɔ shia kɛyaa shia yɛ je lɛŋ fɛɛ? Ni Marko 13:10 hu tsɔɔ akɛ esa akɛ atsu nɛkɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ nɛɛ “da,” dani naagbee lɛ aba.
Sane Titri ni Ji Enyɔ lɛ Hetoohamɔ
11. Mɛɛ nɔ kroko hu Yehowa Odasefoi enyɛ amɛfee yɛ amɛhe shi ni amɛbaa amɛhaa Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ hewɔ?
11 Akɛni amɛbaa amɛhe shi amɛhaa Nyɔŋmɔ mlai kɛ ekpɔi hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi nyɛɔ amɛtsuɔ nɔ kroko hu. Amɛtsɔɔ akɛ Satan miimale beni ewie akɛ adesai nyɛŋ aye Nyɔŋmɔ anɔkwa yɛ kaa shishi lɛ, ni amɛkɛhaa sane titri ni ji enyɔ, ni kɔɔ adesa emuuyeli mlihiɛmɔ he lɛ hetoo. (Hiob 2:1-5) Akɛni amɛji asafo kɛ emlibii akpekpei abɔ ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mli hewɔ lɛ, Odasefoi lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, amɛyeɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ anɔkwa, akɛ kuu kome. Ni eyɛ mli akɛ adesai ni yeee emuu ji amɛ moŋ, shi amɛfiɔ Nyɔŋmɔ sɛɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ nɔyeli he sane lɛ mli, yɛ nɔnyɛɛ ni Satan kɛbaa amɛnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ.
12. Namɛi Odasefoi lɛ kaseɔ, kɛtsɔɔ amɛhemɔkɛyeli lɛ nɔ?
12 Ŋmɛnɛ, nɛkɛ Yehowa Odasefoi akpekpei abɔ nɛɛ kɛ amɛ odaseyeli fataa Odasefoi krokomɛi babaoo ni hi shi yɛ blema, ni jie amɛ anɔkwayeli kpo amɛha Nyɔŋmɔ lɛ anɔ̃ he. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi komɛi ji Habel, Noa, Hiob, Abraham, Sarah, Isak, Yakob, Debora, Rut, David, kɛ Daniel, kɛji wɔɔtsi mɛi fioo ta. (Hebribii, yitso 11) Taakɛ Biblia lɛ kɛɔ lɛ, amɛji ‘odasefoi babaoo ni ebɔle wɔ tamɔ atatu.’ (Hebribii 12:1) Mɛnɛɛmɛi, kɛ mɛi krokomɛi ni Yesu kaselɔi lɛ fata he lɛ hiɛ emuuyeli mli amɛha Nyɔŋmɔ. Ni Yesu diɛŋtsɛ kɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni hi fe fɛɛ ha kɛtsɔ emuuyeli mlihiɛmɔ ni sane ko kwraa bɛ he nɔ.
13. Mɛɛ Yesu wiemɔi ni kɔɔ Satan he ebafee anɔkwale lɛlɛŋ?
13 Enɛ maa nɔ mi akɛ nɔ ni Yesu kɛɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ yɛ Satan he lɛ ji anɔkwale: “Shi agbɛnɛ nyɛmiitao mi nyɛgbe, mi gbɔmɔ ko ni mikɛɛ nyɛ anɔkwale ni minu yɛ Nyɔŋmɔ naa lɛ. . . . Nyɛ lɛ, nyɛtsɛ ni nyɛjɛ emli ji Abonsam, ni nyɛtsɛ lɛ tsinebaa nii nyɛsumɔɔ akɛ nyɛfee. Lɛ lɛ, gbɔmɔgbelɔ ji lɛ kɛjɛ teteete, ni edamɔɔɔ anɔkwale lɛ mli, ejaakɛ anɔkwale bɛ emli. Kɛ eemale lɛ, lɛ diɛŋtsɛ enii ahe ewieɔ, ejaakɛ amalelɔ lɛ malemɔ tsɛ ji lɛ.”—Yohane 8:40, 44.
Mɛni Ji nɔ ni Obaahala?
14. Mɛni baa jeŋ hee lɛ shishitoo lɛ nɔ bianɛ?
14 Jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ toɔ eshishitoo he gbɛjianɔ bianɛ yɛ Yehowa Odasefoi amajimaji ateŋ asafo lɛ mli lɛ he miiwa waa kɛmiiya hiɛ daa nɛɛ. Daa afi lɛ, gbɔmɛi akpei ohai abɔ kɛ amɛheyeli, ni damɔ anɔkwa nilee nɔ lɛ tsuɔ nii ni amɛkɛkpɛlɛɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ nɔ. Amɛbatsɔmɔɔ jeŋ hee gbɛjianɔtoo lɛ fa, ni amɛfiɔ Nyɔŋmɔ sɛɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli he sane lɛ mli, ni amɛkɛhaa Satan feɔ amalelɔ.
15. Mɛɛ mligbalamɔ nitsumɔ ko Yesu tsuɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli?
15 Akɛni amɛhalaa Nyɔŋmɔ nɔyeli hewɔ lɛ, amɛfeɔ mɛi ni sa akɛ amɛdamɔɔ Kristo “ninejurɔ nɔ,” beni egbalaa “gwantɛŋi lɛ” amli kɛjɛɔ “abotiai lɛ” ahe lɛ. Yesu gba efɔ shi yɛ egbalɛ ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ mli akɛ: “Aaabua jeŋmaji lɛ fɛɛ anaa yɛ ehiɛ, ni eeegbala amɛmli, taakɛ bɔ ni tookwɛlɔ gbalaa gwantɛŋi kɛ abotiai amli lɛ. Ni eeeŋɔ gwantɛŋi lɛ edamɔ eninejurɔ nɔ, shi abotiai lɛ, eeeŋɔ amɛ edamɔ ebɛku nɔ.” Gwantɛŋi lɛ ji gbɔmɛi heshibalɔi ni kɛ Kristo nyɛmimɛi lɛ bɔɔ ni amɛfiɔ amɛsɛɛ, ni amɛbaa amɛhe shi amɛhaa Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ. Abotiai lɛ ji gbɔmɛi kuɛŋtilɔi ni kpooɔ Kristo nyɛmimɛi lɛ, ni amɛfeee nɔ ko kwraa kɛfiii Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ sɛɛ lɛ. Ni mɛni baajɛ mli aba? Yesu kɛɛ: “Mɛnɛɛmɛi [abotiai] lɛ, amɛaatee naanɔ hejaramɔ mli, shi jalɔi [gwantɛŋi] lɛ, amɛaatee naanɔ wala mli.”—Mateo 25:31-46.
16. Kɛji ootao ohi Paradeiso ni baa lɛ mli lɛ, mɛni esa akɛ ofee?
16 Lɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhe! Etsɛŋ ni ebaaha wɔ shikpɔŋ nɔ paradeiso fɛfɛo ko. Ani obaasumɔ ni ohi nakai Paradeiso lɛ mli? Kɛji nakai lɛ, tsɔɔmɔ hiɛsɔɔ ni oyɔɔ kɛhaa nibii ni Yehowa kɛha lɛ kɛtsɔ ehe nikasemɔ kɛ nii ni okaseɔ lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. “Nyɛtoao Yehowa, be mli ni eeeha ana lɛ. Nyɛtsɛa lɛ, be mli ni ebɛŋkɛ. Ha ni mɔ fɔŋ akwa egbɛ̀i lɛ, ni nɔsha feelɔ akwa ejwɛŋmɔi lɛ, ni eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ, ni emusuŋ aaatsɔ lɛ yɛ ehewɔ.”—Yesaia 55:6, 7.
17. Mɛni hewɔ be ko bɛ dɔŋŋ ni obaafite yɛ mɔ ni ohalaa akɛ obaasɔmɔ lɛ lɛ mli lɛ?
17 Be ko bɛ ni sa akɛ ofite dɔŋŋ. Nibii agbɛjianɔtoo momo nɛɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Nyɛkasumɔa je lɛ aloo nibii hu ni yɔɔ je lɛŋ. Kɛji mɔ ko miisumɔ je lɛ, belɛ Tsɛ lɛ suɔmɔ lɛ bɛ emli. . . Ni je lɛ hoɔ eyaa kɛ emli sɛɛdii nii lɛ, shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”—1 Yohane 2:15-17.
18. Mɛɛ nifeemɔ ko baaye ebua bo koni okɛ hiɛnɔkamɔ akpa gbɛ akɛ ooohi Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni yɔɔ nyam lɛ mli?
18 Amrɔ nɛɛ, aatsɔse Nyɔŋmɔ webii kɛha naanɔ wala yɛ jeŋ hee lɛ mli. Amɛmiikase mumɔŋ nibii kɛ ŋaai krokomɛi fɛɛ ni he hiaa kɛhaa paradeiso feemɔ lɛ. Wɔmiiwo bo hewalɛ ni ohala Nyɔŋmɔ akɛ Nɔyelɔ, ni ofi yiwalaheremɔ nitsumɔ ni ehaa atsuɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ ŋmɛnɛ lɛ sɛɛ. Okɛ Yehowa Odasefoi akase Biblia lɛ, koni obale Nyɔŋmɔ ni susuɔ ohe jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, ni ekɛ amanehului baaba naagbee hu lɛ he saji. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, bo hu obaanyɛ obatsɔ jeŋ hee lɛ shishitoo lɛ fa. Kɛkɛ lɛ, obaanyɛ okɛ hiɛnɔkamɔ akpa gbɛ akɛ ooona Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ ni ohi shi kɛya naanɔ yɛ nakai jeŋ hee ni yɔɔ nyam lɛ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
Yehowa Odasefoi yɛ anɔkwa majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]
Aato Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ shishitoo lɛ he gbɛjianɔ bianɛ