Nikasemɔ 2
Namɔ Baanyɛ Akɛɛ Wɔ?
1, 2. Mɛni ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni akɛaale yiŋtoo hewɔ ni akɛfee tsɔne ko?
1 Namɔ baanyɛ akɛɛ wɔ nɔ ni yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ ji diɛŋtsɛ? Ojogbaŋŋ, kɛ otee tsɔnei ahe ŋaalɔ ko ni feɔ tsɔnei heei ŋɔɔ ni ona ni eefee tsɔne ko ni yɔɔ hwanyaŋŋ ni onaaa nɔ ni eji lɛ, te ooofee tɛŋŋ ole nɔ ni akɛbaatsu? Gbɛ ni hi fe fɛɛ ji ni obi ŋaalɔ lɛ.
2 Belɛ, nibii fɛfɛji ni akɛ ŋaa fee ni wɔnaa yɛ shikpɔŋ nɔ, tamɔ nɔ ni anaa yɛ nibii ni yɔɔ wala lɛ fɛɛ mli, aahu kɛbashi wala yibii bibioo fe fɛɛ lɛ nɔ lɛ hu? Abɔ molecule kɛ atom ni yɔɔ bibii fe fɛɛ ni yɔɔ wala yibii mli lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, ni gbɛjianɔtoo kpakpa yɛ he. Ni adesa jwɛŋmɔ ni abɔ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ hu? Ni wɔ hulu ŋulamii, kɛ wɔ Milky Way ŋulamii kushai, kɛ jeŋ muu fɛɛ nɛɛ hu? Ani ŋaa nitsumɔi ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ fɛɛ biii ni ana Ŋaa Nitsulɔ ko? Eka shi faŋŋ akɛ lɛ ebaanyɛ ekɛɛ wɔ nɔ hewɔ ni efee nibii nɛɛ.
Ani Wala Je Shishi Kɛtsɔ Heniianaa Nɔ?
3, 4. Mɛɛ hegbɛ yɔɔ akɛ wala je shishi kɛtsɔ heniianaa nɔ?
3 The Encyclopedia Americana kadi “bɔ ni bɔɔ nii ni yɔɔ wala lɛ yɔɔ haŋtsii ni ato amɛhe gbɛjianɔ bɔ ni sa kadimɔ waa lɛ” ni ewie akɛ: “Fɔfɔii, kooloi filikilɔi, aloo kooloi ni haa amɛbii fufɔ lɛ ahe nikasemɔ jogbaŋŋ tsɔɔ amɛfeemɔ he gbɛjianɔtoo ni ja jogbaŋŋ ni yɔɔ naakpɛɛ.” Britania ŋulamii ahe nilelɔ Sir Bernard Lovell ŋma, beni ewieɔ tsofa mli hewalɛ ni yɔɔ bɔɔ nii ni yɔɔ wala lɛ amli lɛ he lɛ akɛ: “Ákɛ eeenyɛ eba akɛ . . . heniianaa ni nɔ ko ba, ni nɔ ni jɛ mli ba ji niyenii amli nui ni tswaa gbɔmɔtso lɛ emaa shi lɛ ateŋ bibioo kwraa lɛ ji nɔ ko ni nyɛŋ aba. . . . Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ kɛ nɔmimaa akɛ enyɛŋ eba.”
4 Nakai nɔŋŋ ŋulamii ahe nilelɔ Fred Hoyle hu wie akɛ: “Bɔɔ nii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ahe shishijee nikasemɔ kpɛlɛɔ nɔ lolo akɛ wala je shishi kɛkɛ. Shi kɛlɛ, beni wala bɔɔ nii amli tsofai ahe nikaselɔi yooɔ bɔ ni wala yɔɔ naakpɛɛ kɛ haŋtsii ha lɛ, ejeɔ kpo faŋŋ akɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ eba kɛtsɔ oshara nɔ lɛ yɛ bibioo kwraa akɛ abaanyɛ akɛɛ akɛ ebaaa lɛ nakai kwraa. Enyɛŋ efee akɛ wala ba trukaa yɛ heniianaa.”
5-7. Wala yibii ahe nilee maa nɔ mi akɛ bɔɔ nii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ baaa kɛtsɔɔɔ heniianaa nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
5 Wala yibii bibii ahe nikasemɔ, ni ji jeŋ nilee mli nikasemɔi heei fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome ji bɔɔ nii ni yɔɔ wala lɛ ahe nikasemɔ, yɛ lá mli wala yibii ni atsɛɔ amɛ gene, molecule, kɛ atom lɛ aŋɛlɛ nɔ. Wala yibii ahe nilelɔ Michael Denton wie yɛ nɔ ni ana lɛ he akɛ: “Wala yibii ateŋ nɔ ni yɔɔ bibioo fe fɛɛ ni ale lɛ yɛ haŋtsii aahu akɛ anyɛŋ akpɛlɛ nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ nɔ ko tamɔ nɛkɛ nyɛ eba shihilɛ mli kɛkɛ kɛtsɔ nifeemɔ ko ni ba trukaa, yɛ gbɛ ni nyɛŋ aba mli kwraa nɔ.” “Shi jeee bɔ ni bɔɔ nii ni yɔɔ wala lɛ yɔɔ haŋtsii amɛha lɛ pɛ haa mɔ naa kpɛɔ ehe waa, shi moŋ ŋaalee ko ni anyɛŋ ahe aye, ni bei pii lɛ ejeɔ kpo yɛ bɔ ni afee amɛ aha lɛ mli lɛ hu.” “Wala yibii aŋɛlɛ nɔ ji he ni . . . wala he gbɛjianɔtoo mli nilee kɛ bɔ ni emli omanyeyeli lɛ eye emuu waa lɛ jeɔ kpo jogbaŋŋ yɛ.”
6 Denton kɛfata he akɛ: “He fɛɛ he ni wɔɔkwɛ, kɛ he fɛɛ he ni wɔɔkwɛ kɛyashɛ lɛ, wɔnaa fɛo kɛ ŋaalee ko ni nɔ kwɔ waa diɛŋtsɛ, ni enɛ kumɔɔ susumɔ ni ahiɛ akɛ nibii ba trukaa yɛ heniianaa lɛ eshwieɔ shi. Ani nilee yɛ mli lɛlɛŋ akɛ nifeemɔi ni ba kɛkɛ baanyɛ afee nii ni yɔɔ diɛŋtsɛ, ni ehe nii bibioo kwraa fe fɛɛ—wala yibii ni ji protein loo gene—lɛ yɛ haŋtsii fe bɔ ni wɔɔnyɛ wɔfee eko, nii diɛŋtsɛ ni yɔɔ ni teɔ shi ewoɔ nɔ ni awieɔ akɛ nibii ba yɛ heniianaa, ni hi kwraa yɛ shishinumɔ fɛɛ shishinumɔ naa, fe nɔ fɛɛ nɔ ni akɛ adesa nilee fee lɛ?” Ewie hu akɛ: “Sɔrɔto-feemɔ agbo yɛ wala yibii kɛ bɔɔ nii ni wala bɛ mli ni ato he gbɛjianɔ fe fɛɛ, tamɔ kristalo aloo snoo nu kuli teŋ, ni emli lɛɛ ni eye emuu hu jogbaŋŋ taakɛ abaanyɛ anu shishi aha.” Ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔ, Chet Raymo, wie akɛ: “Minaa kpɛɔ mihe waa kɛ hiɛsɔɔ . . . Etamɔ nɔ ni ato wala yibii lɛ eko fɛɛ eko he gbɛjianɔ jogbaŋŋ kɛha enitsumɔ.”
7 Wala yibii ahe nilelɔ Denton mu sane naa akɛ “mɛi ni kɛ jwɛŋmɔ ni susuuu nii ahe yaa nɔ amɛwieɔ lolo akɛ nibii ni yɔɔ nɛɛ fɛɛ ba trukaa yɛ heniianaa lɛ” miihe blema adesã amɛmiiye. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsɛɔ Darwin hemɔkɛyeli ni kɔɔ bɔɔ nii ni wala yɔɔ amɛmli ni akɛɛ amɛba trukaa lɛ he lɛ akɛ “je lɛ shishijee he blema adesã ni fe fɛɛ ni atãa yɛ afii ohai nyɔŋmai enyɔ nɛɛ mli.”
Ŋaa Nitsumɔ Biɔ Ŋaalɔ
8, 9. Okɛ nɔkwɛmɔ nɔ ko aha ni tsɔɔ akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni afee lɛ yɛ efeelɔ.
8 Jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ nɔ ko ni wala bɛ emli baaba wala mli trukaa kɛtsɔ heniianaa nɔ, kɛtsɔ oshara ko ni ba kɛkɛ nɔ lɛ nyɛŋ aba mli kɔkɔɔkɔ. Dabi, nibii ni wala yɔɔ amɛmli ni akɛ ŋaalee fee jogbaŋŋ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ nyɛŋ aba kɛtsɔ oshara nɔ, ejaakɛ nɔ fɛɛ nɔ ni akɛ ŋaa fee lɛ yɛ efeelɔ. Ani ole eko ni esoro lɛ yɛ mli? Eko bɛ nakai. Ni kɛ ŋaa ni akɛfee lɛ yɛ haŋtsii lɛ, belɛ nakai nɔŋŋ hu ebiɔ ni efeelɔ lɛ ale nii waa.
9 Wɔbaanyɛ wɔfee sane lɛ he mfoniri yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Kɛ wɔna nɔ ko ni atɛŋ lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ eji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ nitɛŋlɔ ko yɛ. Kɛ wɔkane wolo ko lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ eŋmalɔ yɛ. Kɛ wɔna shia ko lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ emalɔ yɛ. Kɛ wɔna kanei ni kudɔɔ tsɔnei yɛ gbɛjegbɛ nɔ lɛ, wɔle akɛ mlawoo gbɛjianɔtoo ko yɛ. Mɛi ni fee nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ lɛ yɛ yiŋtoo hewɔ ni amɛfee. Ni eyɛ mli akɛ wɔnuŋ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ mɛi ni fee lɛ ahe lɛ fɛɛ shishi moŋ, shi ákɛ gbɔmɛi ni fee lɛ yɛ lɛ, wɔjeee he ŋwane.
10. Mɛɛ odaseyeli anaa ni tsɔɔ akɛ Ŋaalɔ ni Fe Fɛɛ yɛ?
10 Nakai nɔŋŋ hu anyɛɔ anaa odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Ŋaalɔ ko ni Fe Fɛɛ yɛ, yɛ ŋaalee, gbɛjianɔtoo, kɛ bɔ ni shikpɔŋ nɔ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ yɔɔ haŋtsii ha lɛ mli. Fɛɛ yeɔ odase akɛ Nilelɔ ni Fe Fɛɛ yɛ. Enɛ ji anɔkwale yɛ ŋaalee, gbɛjianɔtoo, kɛ bɔ ni jeŋ muu fɛɛ kɛ emli ŋulamii kushai akpekpei abɔ, ni eko fɛɛ eko yɔɔ ŋulamii akpekpei toi akpekpei abɔ lɛ yɔɔ haŋtsii ha lɛ mli. Ni mlai ni ja pɛpɛɛpɛ kudɔɔ ŋwɛi shibɔlemɔ ŋulamii nɛɛ fɛɛ, tamɔ nɔ ni kɔɔ nyiɛmɔ, dɔlɛ, la kpɛmɔ, gbɛɛmɔ, sarawa hewalɛ, kɛ nigbalamɔ he lɛ. Ani mlai baanyɛ ahi shi ni mla feelɔ ko bɛ? Ŋwɛiniiaŋ tsɔnei ahe nilelɔ Dr. Wernher von Braun wie akɛ: “Adebɔɔ mli mlai ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ja jogbaŋŋ kɛmɔ shi akɛ wɔnaaa naagba ko akɛ wɔɔfee ŋwɛiniiaŋ lɛlɛ ni eya nyɔŋtsere lɛ nɔ, ni wɔbaanyɛ wɔbu egbɛfaa lɛ he akɔntaa pɛpɛɛpɛ. Eka shi faŋŋ akɛ mɔ ko ji mɔ ni fee mlai nɛɛ.”
11. Mɛni hewɔ esaaa ni wɔjeɔ ŋwane akɛ Ŋaalɔ ni Fe Fɛɛ yɛ, yɛ na ni wɔnaaa lɛ lɛ hewɔ lɛ?
11 Lɛlɛŋ, wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhiŋmɛii diɛŋtsɛ ana Ŋaalɔ kɛ Mlawolɔ ni Fe Fɛɛ lɛ. Shi ani wɔjeɔ ŋwane akɛ nibii tamɔ nigbalamɔ hewalɛ, sarawa hewalɛ, aloo redio hewalɛi ni nyiɛɔ kɔɔyɔɔ mli lɛ bɛ akɛni wɔnaaa lɛ hewɔ? Dabi, wɔfeee nakai, ejaakɛ wɔnyɛɔ wɔnuɔ amɛhewalɛ he. Belɛ mɛni hewɔ esa akɛ wɔje ŋwane akɛ Ŋaalɔ kɛ Mlawolɔ ni Fe Fɛɛ bɛ akɛni wɔnaaa lɛ lɛ hewɔ, yɛ be mli ni wɔnyɛɔ wɔnaa eninenaa nitsumɔi ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ?
12, 13. Mɛni odaseyeli lɛ kɛɔ yɛ Bɔlɔ lɛ shihilɛ he?
12 Jeŋ nibii ahe nilelɔ, Paul Davies muɔ sane naa akɛ shihilɛ mli ni adesa yɔɔ lɛ jeee nɔ ko ni ba kɛkɛ. Ewie akɛ: “Áje gbɛ áto akɛ wɔhi biɛ lɛlɛŋ.” Ni ewie yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ he akɛ: “Mibahe miye waa kɛtsɔ mi-jeŋ nilee mli nitsumɔ nɔ akɛ aje gbɛ akɛ ŋaalee ni yɔɔ naakpɛɛ diɛŋtsɛ to jeŋ muu nɛɛ fɛɛ he gbɛjianɔ, ni no hewɔ lɛ minyɛŋ makpɛlɛ nɔ akɛ eji nɔ ko ní miitsu nii ni yiŋtoo ko bɛ sɛɛ. Efeɔ mi akɛ, gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ lɛ, shishinumɔ ko ni mli kwɔ waa yɛ he.”
13 Enɛ hewɔ lɛ, odaseyeli lɛ kɛɔ wɔ akɛ jeŋ muu fɛɛ, kɛ shikpɔŋ lɛ, kɛ nibii ni yɔɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ baaa trukaa yɛ heniianaa. Fɛɛ kɛ odaseyeli ni yɔɔ dioo haa yɛ Bɔlɔ ko ni le nii waa, ni ehe wa hu he.
Nɔ ni Biblia lɛ Kɛɔ
14. Te Biblia lɛ muɔ sane naa yɛ Bɔlɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ?
14 Adesai awolo ni etsɛ fe fɛɛ, Biblia lɛ muɔ sane naa nakai nɔŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, akɛɔ wɔ yɛ Biblia mli wolo ni ji Hebribii awolo ni bɔfo Paulo ŋma lɛ mli akɛ: “Ejaakɛ shia fɛɛ shia lɛ, mɔ ko kɛ̃ ma, shi mɔ ni saa nii fiaa to ji Nyɔŋmɔ.” (Hebribii 3:4) Biblia mli naagbee wolo, ni bɔfo Yohane ŋma lɛ hu kɛɔ akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ], bo ji mɔ ni sa akɛ oŋɔ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ, ejaakɛ bo obɔ nii fɛɛ, ni osuɔmɔ naa amɛyɔɔ ni abɔ amɛ.”—Kpojiemɔ 4:11.
15. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔna Nyɔŋmɔ sui lɛ ekomɛi?
15 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ mli akɛ anyɛŋ ana Nyɔŋmɔ moŋ, shi abaanyɛ atsɔ nibii ni efee lɛ anɔ ana Nyɔŋmɔ ni eji. Ewieɔ akɛ: “[Bɔlɔ lɛ] sui ni anaaa lɛ, aloo kɛ wɔɔkɛɛ lɛ enaanɔ hewalɛ kɛ e-Nyɔŋmɔyeli lɛ, anyɛɔ anaa, kɛjɛ be mli ni je lɛ je shishi lɛ, kɛ jwɛŋmɔŋ hiŋmɛi, yɛ nibii ni efee lɛ amli.”—Romabii 1:20, The New English Bible.
16. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔna miishɛɛ akɛ adesai enaaa Nyɔŋmɔ lɛ?
16 No hewɔ lɛ Biblia lɛ kɛ wɔ jɛɔ mlibaa nɔ kɛyaa feelɔ nɔ. Nɔ ni jɛ mli ba—naakpɛɛ nibii ni afee lɛ—ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Feelɔ ni le nii, ni he wa, yɛ: Nyɔŋmɔ. Agbɛnɛ, wɔbaanyɛ wɔda shi waa akɛ anaaa lɛ, ejaakɛ akɛ jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ eyɛ hewalɛ kpele akɛ adesai ni hiɛ heloo kɛ la nyɛŋ akpa gbɛ akɛ amɛbaana lɛ ni amɛyi ana wala. Ni nakai pɛpɛɛpɛ Biblia lɛ kɛɔ, akɛ: “Mɔ ko mɔ ko enaŋ [Nyɔŋmɔ], ni eyi aaana wala.”—2 Mose 33:20.
17, 18. Mɛni hewɔ esa akɛ Bɔlɔ lɛ hesusumɔ he ahia wɔ lɛ?
17 Esa akɛ susumɔ ni kɔɔ Ŋaalɔ Kpeteŋkpele, Ofe—Nyɔŋmɔ—he lɛ he ahia wɔ waa diɛŋtsɛ. Kɛji Bɔlɔ ko ji mɔ ni fee wɔ lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ eyɛ yiŋtoo, loo oti hewɔ ni ebɔ wɔ. Kɛ abɔ wɔ koni wɔna yiŋtoo ko yɛ shihilɛ mli lɛ, no lɛ wɔyɛ yiŋtoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna hiɛnɔkamɔ akɛ nibii baahi aha wɔ yɛ wɔsɛɛ be mli. Kɛ jeee nakai lɛ, wɔbaahi shi ni wɔgboi kɛkɛ ni wɔbɛ hiɛnɔkamɔ. No hewɔ lɛ ehe miihia waa akɛ wɔle nɔ ni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha wɔ. Kɛkɛ lɛ wɔbaanyɛ wɔhala kɛji wɔɔhi shi yɛ nakai yiŋtoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa aloo wɔhiŋ shi.
18 Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ wieɔ akɛ Bɔlɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ, ni esusuɔ wɔhe waa hu. Bɔfo Petro wie akɛ: “Lɛ ejwɛŋɔ nyɛnɔ.” (1 Petro 5:7; kwɛmɔ Yohane 3:16 kɛ 1 Yohane 4:8, 16 hu.) Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔna bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhe ji ni wɔsusu naakpɛɛ gbɛ ni etsɔ nɔ efee wɔ, yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ he.
“Bɔ ni Atsɔ Afee Mi lɛ Yɛ . . . Naakpɛɛ”
19. Mɛɛ anɔkwale ko lalatsɛ David kaiɔ wɔ yɛ he?
19 Lalatsɛ David kpɛlɛ nɔ yɛ Biblia lɛ mli akɛ: “Bɔ ni atsɔ afee mi lɛ yɛ gbeyei kɛ naakpɛɛ.” (Lala 139:14) Eka shi faŋŋ akɛ eji anɔkwale, ejaakɛ Ŋaalɔ ni Fe Fɛɛ lɛ fee adesa aŋsɔ kɛ egbɔmɔtso lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ.
20. Te ensaiklopedia ko tsɔɔ adesa aŋsɔ lɛ mli eha tɛŋŋ?
20 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, o-aŋsɔ lɛ yɛ haŋtsii kwraa fe kɔmpiuta fɛɛ kɔmpiuta. The New Encyclopædia Britannica lɛ kɛɛ akɛ: “Bɔ ni saji tsɔɔ gbɔmɔtso lɛ henumɔ faji amli lɛ yɛ haŋtsii kwraa fe tɛlifon nitsumɔ hei ni dara fe fɛɛ; bɔ ni adesa aŋsɔ lɛ tsuɔ naagbai ahe nii ehaa lɛ tekeɔ nyɛmɔ ni kɔmpiutai ni he wa fe fɛɛ lɛ yɔɔ.”
21. Kɛ wɔna nɔ ni aŋsɔ lɛ feɔ lɛ, te esa akɛ wɔmu sane naa wɔha tɛŋŋ?
21 Akɛ saji otii kɛ jwɛŋmɔ mli mfonirii akpekpei ohai abɔ toɔ o-aŋsɔ lɛ mli, shi ejeee saji atoohe folo ko kɛkɛ. Obaanyɛ okɛ no nɔŋŋ atsu nii ni okɛkase bɛlɛ-kpãmɔ, bodobodo shãa, maŋsɛɛ wiemɔi awiemɔ, bɔ ni akɛ kɔmpiuta tsuɔ nii ahaa, aloo kɔɔyɔŋ lɛlɛ kudɔmɔ. Obaanyɛ ofee bɔ ni onitsumɔ mli gbɛhamɔ baafee aloo bɔ ni aduawa ko baaŋɔɔ aha lɛ he mfoniri hu. Obaanyɛ osusu nii ahe ni ofee nibii. Obaanyɛ oto gbɛjianɔ hu, ni ojie hiɛsɔɔ kɛ suɔmɔ kpo, ni okɛ osusumɔi ato be ni eho lɛ he, aloo amrɔ nɛɛ, kɛ wɔsɛɛ hu he. Akɛni wɔ adesai nyɛŋ afee nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ tamɔ adesa aŋsɔ lɛ hewɔ lɛ, belɛ eyɛ faŋŋ akɛ Mɔ ni fee lɛ yɛ nilee kɛ nyɛmɔ ni nɔ kwɔ kwraa fe bɔ ni adesa ko yɔɔ.
22. Mɛni jeŋ nilelɔi kpɛlɛɔ nɔ yɛ adesa aŋsɔ lɛ he?
22 Jeŋ nilelɔi kpɛlɛɔ nɔ yɛ aŋsɔ lɛ he akɛ: “Bɔ ni tsɔne bibioo ni yɔɔ haŋtsii diɛŋtsɛ, ni ato he gbɛjianɔ pɛpɛɛpɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ nɛɛ tsuɔ nitsumɔi nɛɛ ehaa lɛ shishinumɔ wa waa. . . . Adesai nyɛŋ ana naakpɛɛ nibii komekomei ni aŋsɔ lɛ tsuɔ he nii lɛ fɛɛ naa.” (Scientific American) Ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔ Raymo wie akɛ: “Kɛ wɔɔwie yɛ anɔkwayeli mli lɛ, wɔleee bɔ ni feɔ ni aŋsɔ lɛ kɛ saji toɔ lɛ he saji babaoo, aloo bɔ ni ekaiɔ nibii ni ekɛto lɛ kɛji eetao efee nakai. . . . Ayɛ wala yibii aaafee akpekpei akpei oha ni tsuɔ niiahenumɔ he nii yɛ adesa aŋsɔ lɛ mli. Wala yibii lɛ eko fɛɛ eko kɛ wala yibii krokomɛi akpei abɔ naa sharamɔ, kɛtsɔɔ enaa kpaai bibii komɛi ni su tamɔ tso lɛ nɔ. Bɔ ni amɛnyɛɔ amɛkɛ amɛhe tsaraa lɛ yɛ haŋtsii, bɔ ni ehaa mɔ naa kpɛɔ ehe waa.”
23, 24. Tsɔɔmɔ gbɔmɔtso lɛ he nii ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ekomɛi, ni mɛni tsɔnei ahe nilelɔ ko wie?
23 Ato ohiŋmɛii ahe gbɛjianɔ ni enyɛɔ etsakeɔ jogbaŋŋ fe mfoniri-shamɔ tsɔne fɛɛ tsɔne; yɛ anɔkwale mli lɛ, eji mfoniri-shamɔ tsɔne ní lɛ diɛŋtsɛ etsuɔ nii, ni eshaa nibii ni tsiɔ amɛhe lɛ mfoniri yɛ sui sɔrɔtoi amli. Otoii baanyɛ anu gbɛɛmɔi sɔrɔtoi ni ebaanyɛ eha bo gbɛtsɔɔmɔ kɛ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ henumɔ. Otsui tamɔ tsɔne ni shiɔ nu, ni eyɛ nyɛmɔi ni dadei ahe nitsulɔi ni he esa fe fɛɛ lɛ nyɛko afee eko. Gbɔmɔtso lɛ he nii krokomɛi lɛ hu yɛ naakpɛɛ waa: ogugɔ, olilɛi, kɛ oniji, kɛ agbɛnɛ lá kɛ niyenii gbɛlɛmɔ he gbɛjianɔtoo yɛ gbɔmɔtso lɛ mli, kɛ́ wɔɔtsi fioo nɛɛ pɛ tã.
24 Enɛ hewɔ lɛ, tsɔne he nitsulɔ ko ni ahe lɛ yɛ nitsumɔ ko mli koni efee kɔmpiuta agbo ko lɛ susu nii ahe akɛ: “Kɛ mi-kɔmpiuta lɛ biɔ ŋaalɔ lɛ, enyiɛ nɔŋŋ ni nakai tsɔne ni yɔɔ haŋtsii ni tsuɔ gbɔmɔtsoŋ kɛ tsofai kɛ wala shihilɛ he nii shikome, ni ji migbɔmɔtso akɛ adesa—ní no diɛŋtsɛ po lɛ eji jeŋ muu fɛɛ ni aleee enaagbee nɛɛ mli nɔ ko bibioo kwraa lɛ ehiaŋ ŋaalɔ?”
25, 26. Mɛni esa akɛ Ŋaalɔ Kpeteŋkpele lɛ anyɛ akɛɛ wɔ?
25 Taakɛ bɔ ni gbɔmɛi yɔɔ yiŋtoo yɛ amɛjwɛŋmɔ mli kɛ amɛfee kɔɔyɔŋ lɛji, kɔmpiutai, baisikel, kɛ nibii krokomɛi lɛ, nakai nɔŋŋ Ŋaalɔ ni fee adesai aŋsɔ kɛ gbɔmɔtso lɛ yɛ yiŋtoo hewɔ ni efee wɔ. Ni ebiɔ ni nɛkɛ Ŋaalɔ nɛɛ ahi nilee ni nɔ kwɔ kwraa fe adesai anɔ̃, ejaakɛ wɔteŋ mɔ ko nyɛko afee nibii ni efee lɛ eko. No hewɔ lɛ, jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ Lɛ ji mɔ ni baanyɛ akɛɛ wɔ nɔ hewɔ ni efee wɔ, nɔ hewɔ ni ekɛ wɔ wo shikpɔŋ nɔ, kɛ nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ be mli kɛha wɔ.
26 Kɛ wɔkase nakai nibii lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ aŋsɔ kɛ gbɔmɔtso ni he yɔɔ naakpɛɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ atsu nii kɛwo yiŋtoo ni yɔɔ wɔshihilɛ sɛɛ lɛ obɔ. Shi nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔkase eyiŋtoi ahe nii yɛ? Nɛgbɛ ekɛ nakai adafitswaa lɛ haa wɔ yɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ yɔɔ baafa 7]
Gbɛ ni hi fe fɛɛ ni oootsɔ nɔ ole nɔ hewɔ ni afee tsɔne ko ji ni obi efeelɔ lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ yɔɔ baafa 8]
Anyɛɔ anaa bɔ ni wala bɔɔ nii yɔɔ haŋtsii ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ yɛ DNA wala yibii lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ yɔɔ baafa 9]
“Bɔ ni adesa aŋsɔ lɛ tsuɔ naagbai ahe nii ehaa lɛ tekeɔ nyɛmɔ ni kɔmpiutai ni he wa fe fɛɛ lɛ yɔɔ”