Nikasemɔ 4
Kristendom Ekpa Yɛ Nyɔŋmɔ Kɛ Biblia Lɛ Sɛɛ
1, 2. Mɛni hewɔ mɛi komɛi bɛ bulɛ kɛha Biblia lɛ, shi mɛni Biblia lɛ kɛɔ?
1 Gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔji pii anɔ etsi amɛhe kwraa kɛjɛ Biblia lɛ he ni amɛbɛ bulɛ kɛha no yɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛnyiɛɔ sɛɛ lɛ ajeŋba gbonyo lɛ hewɔ. Awieɔ yɛ maji komɛi anɔ akɛ Biblia lɛ ji wolo ko ni kɛ mɔ yaa tawuu mli, ákɛ eji blɔfomɛi awolo, ni eji wolo ni fiɔ maŋsɛɛ shihemɔ maji loo nɔyelii asɛɛ. Shi jwɛŋmɔi ni ejaaa ji enɛɛmɛi fɛɛ.
2 Biblia lɛ, ni aŋma yɛ Boka Teŋgbɛ lɛ fiii shihemɔ maji atawuu sɔrɔtoi kɛ hiɛjoomɔ ni akɛloo mɛi anibii, ní tee nɔ yɛ Kristojamɔ gbɛ̀i amli yɛ be kakadaŋŋ mli lɛ asɛɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛtsɔ Biblia lɛ kanemɔ kɛ anɔkwa Kristojamɔ tsɔɔmɔi ni Yesu tsɔɔ lɛ kasemɔ nɔ lɛ, obaana akɛ Biblia lɛ buɔ tawuu, jeŋba shara, kɛ mɛi ashishiumɔ fɔ waa. Tɔmɔ lɛ jɛ gbɔmɛi hiɛjoolɔi, shi jeee Biblia lɛ. (1 Korintobii 13:1-6; Yakobo 4:1-3; 5:1-6; 1 Yohane 4:7, 8) No hewɔ lɛ kaaha hiɛjoolɔi ni shihilɛ kɛ Biblia ŋaawoo kpakpa lɛ kpaaa gbee lɛ ajeŋba gbonyo lɛ miitsi bo gbɛ ni okana ejwetrii lɛ ahe sɛɛ.
3. Mɛni anɔkwa saji lɛ tsɔɔ yɛ Kristendom he?
3 Mɛi ni fata mɛi ni enyiɛɛɛ Biblia mli ŋaawoi lɛ asɛɛ lɛ ahe ji Kristendom maji lɛ kɛ amɛmli bii lɛ. Atsɔɔ nɔ ni “Kristendom” ji lɛ shishi akɛ je lɛ fã ni Kristojamɔ yɔɔ jɛmɛ waa lɛ. Eji Anaigbɛ je lɛ kɛ esɔlemɔ gbɛjianɔtoi, ni bahe gbɛi waa kɛjɛ aaafee afii ohai ejwɛ Ŋ.B. mli kɛbaa lɛ. Kristendom ehiɛ Biblia lɛ afii ohai babaoo, ni esɔfoi lɛ kɛɔ akɛ amɛ amɛtsɔɔ, ni ákɛ Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔi ji amɛ. Shi ani Kristendom osɔfoi lɛ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ tsɔɔ anɔkwale lɛ? Ani amɛnifeemɔi tsɔɔ akɛ amɛdamɔ Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ najiaŋ lɛlɛŋ? Ani Kristojamɔ ehe shi lɛlɛŋ yɛ Kristendom? Dabi. Kɛjɛ be mli ni ejamɔ lɛ bahe shi waa yɛ afii ohai ejwɛ lɛ mli kɛbaa nɛɛ, Kristendom ema nɔ mi akɛ eji Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ henyɛlɔ. Hɛɛ, yinɔsane mli anɔkwalei lɛ tsɔɔ akɛ Kristendom ekpa yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ sɛɛ.
Tsɔɔmɔi ni Bɛ Biblia Mli
4, 5. Mɛɛ tsɔɔmɔi ni damɔɔɔ Biblia lɛ nɔ sɔlemɔi lɛ tsɔɔ?
4 Kristendom tsɔɔmɔi titrii lɛ damɔɔɔ Biblia lɛ nɔ, shi moŋ amɛdamɔ blema adesãi anɔ—Hela, Mizraim, Babilon, kɛ mɛi krokomɛi adesãi. Anaaa tsɔɔmɔi tamɔ adesa susuma ni gbooo ni akɛɛ eyɔɔ lɛ, naanɔ piŋmɔ yɛ hɛl la mli, hetsuumɔ he, kɛ Triniti (mɛi etɛ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ-su kome mli) lɛ yɛ Biblia lɛ mli.
5 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ tsɔɔmɔ ákɛ abaafee gbɔmɛi fɔji lɛ niseniianii kɛya naanɔ yɛ hɛl la mli lɛ he okwɛ. Te osusuɔ nɛkɛ jwɛŋmɔ nɛɛ he ohaa tɛŋŋ? Eŋɔɔɔ mɛi pii anaa. Amɛnaa akɛ nilee bɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ baapiŋ adesai kɛya naanɔ, ni eha amɛhi piŋmɔ ni naa wa nɛkɛ mli. Yiwalɛ tsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛ Biblia mli Nyɔŋmɔ lɛ kpaaa gbee, ejaakɛ “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ.” (1 Yohane 4:8) Biblia lɛ kɛɔ faŋŋ akɛ tsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ ‘bako Nyɔŋmɔ Ofe lɛ tsui mli’ pɛŋ.—Yeremia 7:31; 19:5; 32:35.
6. Te Biblia lɛ kuɔ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ naa ehaa tɛŋŋ?
6 Ŋmɛnɛ, jamɔi pii, ní Kristendom sɔlemɔi lɛ fata he, tsɔɔ akɛ adesai yɛ susuma ni gbooo, ni yɛ gbele sɛɛ lɛ eyaa ŋwɛi aloo hɛl. Enɛ jeee Biblia mli tsɔɔmɔ. Shi moŋ, Biblia lɛ jajeɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko, . . . ejaakɛ nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje [gbonyo bu lɛ mli] he ni oyaa lɛ.” (Jajelɔ 9:5, 10) Ni lalatsɛ lɛ wieɔ akɛ kɛ gbɔmɔ gbo lɛ, “ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi lɛ laajeɔ.”—Lala 146:4.
7. Mɛɛ toigbalamɔ akɛha Adam kɛ Hawa yɛ Nyɔŋmɔ mla ni amɛku mli lɛ hewɔ?
7 Kaimɔ hu akɛ, beni Adam kɛ Hawa ku Nyɔŋmɔ mla mli lɛ, toigbalamɔ ni akɛha amɛ lɛ jeee shihilɛ ni gbele bɛ mli. Kulɛ no baafee nyɔmɔwoo kɛha amɛ, jeee toigbalamɔ! Shi moŋ, akɛɛ amɛ akɛ ‘amɛbaaku amɛsɛɛ kɛaatee shikpɔŋ sũ mli, ejaakɛ emli ajie amɛ kɛjɛ.’ Nyɔŋmɔ ma nɔ mi eha Adam akɛ: “Ejaakɛ sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee.” (1 Mose 3:19) Enɛ hewɔ lɛ, tsɔɔmɔ ni ji adesa susuma ni akɛɛ egbooo lɛ bɛ Biblia lɛ mli, shi moŋ Kristendom yamã kɛjɛ gbɔmɛi ni jeee Kristofoi, ni hi shi kɛtsɔ amɛhiɛ lɛ aŋɔɔ.
8. Te Biblia lɛ kuɔ Kristendom Triniti tsɔɔmɔ lɛ naa ehaa tɛŋŋ?
8 Agbɛnɛ hu, Kristendom Triniti tsɔɔmɔ lɛ feɔ Nyɔŋmɔ he mfoniri akɛ Nyɔŋmɔ mɛi-etɛ-yɛ-ekome-mli, ni he yɔɔ naakpɛɛ. Shi anaaa nakai tsɔɔmɔ lɛ hu yɛ Biblia lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ jajeɔ faŋŋ yɛ Yesaia 40:25 akɛ: “Namɔ he nyɛkɛ mi aaato, ni ekɛ mi aaaye egbɔ?” Hetoo lɛ yɛ faŋŋ diɛŋtsɛ: Mɔ ko bɛ ni baanyɛ ekɛ lɛ aye egbɔ. Agbɛnɛ hu, Lala 83:19 wieɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Bo, ni okometoo ogbɛi ji Yehowa lɛ, bo ji Mɔ ni Kwɔ Fe Fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.”—Kwɛmɔ Yesaia 45:5; 46:9; Yohane 5:19; 6:38; 7:16 hu.
9. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ Biblia lɛ tsɔɔmɔi kɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ atsɔɔmɔi ahe?
9 Biblia lɛ tsɔɔmɔi ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi ahe lɛ mli ka shi faŋŋ, ni eshishinumɔ waaa, ni nilee yɛ mli hu. Shi Kristendom sɔlemɔi lɛ atsɔɔmɔi lɛ bɛ nakai. Nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, amɛteɔ shi amɛwoɔ Biblia lɛ.
Nifeemɔi ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Bɛ Mli
10, 11. Mɛɛ gbɛi anɔ esoro Biblia lɛ tsɔɔmɔi kwraa yɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ anɔ he yɛ?
10 Kɛfata apasa tsɔɔmɔi ni etsɔɔ lɛ ahe lɛ, Kristendom etsɔ enifeemɔi anɔ ekpa yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ sɛɛ. Nɔ ni osɔfoi lɛ kɛ sɔlemɔi lɛ efee yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli, ni amɛyaa nɔ amɛfeɔ lolo yɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ, teɔ shi ewoɔ nɔ ni Biblia lɛ Nyɔŋmɔ lɛ taoɔ, ni eteɔ shi ewoɔ nɔ ni Kristojamɔ Shishitolɔ, Yesu Kristo tsɔɔ ni efee lɛ hu.
11 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛkɛ amɛhe akawo je nɛŋ maŋkwramɔŋ saji loo etawui lɛ amli. Etsɔɔ amɛ nii hu koni amɛfee mɛi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ, mɛi ni yeɔ mla nɔ, ní amɛna suɔmɔ amɛha amɛnanemɛi gbɔmɛi, ni amɛkana gbɔmɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ko, ní amɛsumɔ akɛ amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwala po aaasha afɔle, moŋ fe ni amɛaaŋɔ mɛi krokomɛi awala.—Yohane 15:13; Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35; 1 Yohane 4:20, 21.
12. Mɛni Yesu kɛɛ akɛ no baakadi anɔkwa Kristofoi?
12 Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu tsɔɔ akɛ suɔmɔ ni aaana aha adesai krokomɛi baafee kadimɔ nii ni baaha ayoo anɔkwa Kristofoi kɛjɛ amale Kristofoi, mɛi ni kwaa amɛfeɔ amɛhe nakai lɛ ahe. Ekɛɛ mɛi ni baanyiɛ esɛɛ lɛ akɛ: “Kita hee miŋɔhaa nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe; taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛsumɔa nyɛhe. Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.”—Yohane 13:34, 35; 15:12.
13, 14. Mɛni tsɔɔ akɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ damɔɔɔ Nyɔŋmɔ najiaŋ?
13 Ni kɛlɛ, Kristendom osɔfoi lɛ kɛ amɛhe ewo maŋkwramɔ mli ni amɛfi tai ni amɛmaji lɛ wuɔ lɛ asɛɛ yɛ afii ohai abɔ lɛ fɛɛ mli. Amɛfi afai enyɔ ni ete shi ewo amɛhe ni kɛ amɛhe wuɔ ta yɛ Kristendom lɛ po fɛɛ sɛɛ, taakɛ eji yɛ jeŋ tai enyɔ ni awuu yɛ afii oha nɛɛ mli lɛ. Osɔfoi ni yɔɔ afai enyɔ ni kɛ amɛhe wuɔ ta lɛ fɛɛ mli lɛ sɔleɔ koni afa ni amɛdamɔ lɛ aye kunim, yɛ be mli ni jamɔ ni yɔɔ maŋ kome mli lɛ amli bii miigbe amɛjamɔ lɛ mli bii ni yɔɔ maŋ kroko lɛ mli lɛ. Shi nakai ji bɔ ni Biblia lɛ kɛɔ akɛ Satan bii lɛ feɔ, shi jeee Nyɔŋmɔ bii lɛ. (1 Yohane 3:10-12, 15) Enɛ hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ osɔfoi lɛ kɛ amɛsɛɛnyiɛlɔi lɛ tsɛɔ amɛhe Kristofoi moŋ, shi amɛte shi amɛwo Yesu Kristo, mɔ ni kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ ‘amɛkɛ klante lɛ ato etoohe’ lɛ tsɔɔmɔi lɛ.—Mateo 26:51, 52.
14 Sɔlemɔi lɛ kɛ Kristendom maŋkwramɔŋ hewalɛi lɛ fee ekome afii ohai abɔ beni nakai maji lɛ ye maji krokomɛi anɔ, ni amɛye emli bii lɛ nyɔŋ, ni amɛba gbɔmɛi krokomɛi ashi yɛ shihemɔ maji lɛ agbii lɛ amli lɛ. Nɛkɛ ji bɔ ni nibii tee nɔ yɛ Afrika afii ohai babaoo. China hu tsɔ enɛ mli, beni Anaigbɛ maji tsɔ nɔnyɛɛ nɔ amɛná amɛnɔ hewalɛ lɛ, tamɔ be mli ni awuu Opium Tai lɛ kɛ Boxer Atuatsemɔ lɛ.
15. Mɛɛ efɔji komɛi Kristendom efee?
15 Agbɛnɛ hu, Kristendom osɔfoi lɛ enyiɛ yiwaa, niseniianifeemɔ, kɛ mɛi ni kɛ amɛ kpaaa gbee lɛ ni amɛgbeɔ amɛ po lɛ hiɛ yɛ nakai yinɔsane be ni atsɛɔ lɛ Duŋ Afii lɛ amli. Yɛ Yiwalɛ Niseniianifeemɔ be, ni hi shi afii ohai babaoo lɛ mli lɛ, awo mla akɛfi gbɔmɔtsoŋ piŋmɔ nifeemɔi, tamɔ yiwalɛ kɛ gbɔmɔgbee sɛɛ, ni atsu he nii kɛte shi awo mɛi ni tɔmɔ loo sane fɔŋ ko bɛ amɛhe. Mɛi ni fee nakai ji osɔfoi lɛ kɛ amɛsɛɛnyiɛlɔi lɛ, ni amɛ fɛɛ amɛkɛɔ akɛ Kristofoi ji amɛ. Amɛbɔ mɔdɛŋ po ni amɛbule Biblia lɛ shishi koni gbɔmɛi foji lɛ akana ni amɛkane.
Amɛjeee Kristofoi
16, 17. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ sɔlemɔi lɛ jeee Kristofoi lɛ?
16 Dabi, jeŋmaji lɛ kɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ jeee Kristofoi yɛ no beaŋ, ni amɛjeee Kristofoi ŋmɛnɛ hu. Amɛjeee Nyɔŋmɔ tsuji. E-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ wieɔ amɛhe akɛ: “Amɛjajeɔ yɛ faŋŋ akɛ amɛle Nyɔŋmɔ, shi amɛkɛ amɛnitsumɔi kwaa lɛ, ejaakɛ amɛji gbɔmɛi ni ahiɔ kɛ toigbolɔi, ni amɛhiii haaa nitsumɔ kpakpa ko kwraa.”—Tito 1:16, New World Translation.
17 Yesu wie akɛ abaanyɛ ana amale jamɔ kɛtsɔ nɔ ni jɛɔ mli baa, ni ji yibii ni ewoɔ lɛ nɔ. Ekɛɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ osato gbalɔi lɛ ahe, ejaakɛ amɛŋɔɔ toowolo amɛhaa amɛhe kɛbaa nyɛŋɔɔ, shi amɛmli gbɛ lɛ klaji fulɔi ji amɛ. Amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ. . . . Tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai; shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji. Tso kpakpa nyɛɛɛ awo yibii fɔji, ni asaŋ tso fɔŋ nyɛɛɛ awo yibii kpakpai. Tso fɛɛ tso ni wooo yibii kpakpai lɛ, aaatoo lɛ, ni aŋɔ lɛ awo la mli. No hewɔ lɛ amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ [amale gbalɔi lɛ].”—Mateo 7:15-20.
18. Mɛni ejɛ Kristendom tsɔɔmɔi kɛ enifeemɔi amli eba?
18 Enɛ hewɔ lɛ, Kristendom jamɔi lɛ eha ana faŋŋ, kɛtsɔ nɔ ni amɛtsɔɔ kɛ nɔ ni amɛfee lɛ nɔ akɛ, nɔ ni amɛkɛɔ akɛ amɛheɔ Biblia lɛ amɛyeɔ, ni amɛsheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ni Kristofoi ji amɛ lɛ ji amale. Amɛkpa yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ sɛɛ. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, amɛha gbɔmɛi akpekpei abɔ efee mɛi ni sumɔɔɔ amɛsane, ni amɛha amɛtsi amɛhe kɛjɛ Mɔ ni Fe Fɛɛ lɛ mli hemɔkɛyeli he.
19. Ani Kristendom nine ni enyɛ shi lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ hu nine enyɛ shi?
19 Shi kɛlɛ, Kristendom osɔfoi lɛ kɛ sɔlemɔi lɛ anine ni enyɛ shi, kɛ agbɛnɛ jamɔi krokomɛi ni bɛ Kristendom mli lɛ anine ni enyɛ shi lɛ etsɔɔɔ akɛ Biblia lɛ nine enyɛ shi. Ni asaŋ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ hu nine enyɛ shi. Shi moŋ, Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ Mɔ ni Fe Fɛɛ yɛ, ni esusuɔ wɔ kɛ wɔ wɔsɛɛ be he. Etsɔɔ bɔ ni ebaawo gbɔmɛi ni yɔɔ jalɛ tsuii, ni taoɔ amɛfee nɔ ni ja, ni amɛsumɔɔ ni amɛna ni jalɛsaneyeli kɛ toiŋjɔlɛ ekpele shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ nyɔmɔ eha. Agbɛnɛ hu etsɔɔ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ yiwalɛ kɛ amanehulu gbɛ ni ehi shi, kɛ bɔ ni ebaajie mɛi ni yeɔ amɛnanemɛi gbɔmɛi awui, kɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛsɔmɔɔ lɛ, shi amɛfeee nakai lɛ kɛjɛ shikpɔŋ nɔ kɛya lɛ hu.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Dante “flɔnɔɔ”
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Doré’s illustration of Barrators—Giampolo for Dante’s Divine Comedy
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Kristendom Triniti
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Hindu triniti
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Courtesy of The British Museum
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Mizraim triniti
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Museo Egizio, Turin
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Ákɛ nɔ ni kɛ Yesu tsɔɔmɔi kpaaa gbee lɛ, osɔfoi ni yɔɔ fãi enyɔ lɛ fɛɛ lɛ efi tai ni awuu lɛ asɛɛ
[He ni Sane lɛ Jɛ]
U.S. Army photo