Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • be bf. 272-bf. 281 kk. 4
  • Shɛɛ Sane ni Esa akɛ Wɔjaje

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Shɛɛ Sane ni Esa akɛ Wɔjaje
  • Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • “SHE NYƆŊMƆ GBEYEI NI OYE EKITAI LƐ ANƆ”
  • ‘YESU HE ODASE NÍ WƆƆYE’
  • “MAŊTSƐYELI LƐ HE SANEKPAKPA NƐƐ”
  • Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Onyiɛ “Kristo Lɛ” Sɛɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2009
  • Maŋtsɛyeli “Ni Fiteŋ Ni”
    Ekome ni Afee Kɛmiija Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
  • Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Miiye Nɔ
    Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli
  • Mɛni Ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ?
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
be bf. 272-bf. 281 kk. 4

Shɛɛ Sane ni Esa akɛ Wɔjaje

Yehowa kɛ gbɛnaa nii kɛ hegbɛ kpele ko eha wɔ, ni ekɛɛ akɛ: “Nyɛ ji midasefoi, . . . ni mi, mi ji Mawu lɛ!” (Yes. 43:12) Jeee heyelilɔi kɛkɛ ji wɔ. Wɔ ji odasefoi ni yeɔ anɔkwalei ni he hiaa ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ he odase yɛ faŋŋ mli. Mɛni ji shɛɛ sane ni Yehowa kɛha wɔ ni wɔjaje wɔtsɔɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ? Egbalaa jwɛŋmɔ kɛmaa Yehowa Nyɔŋmɔ, Yesu Kristo, kɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.

“SHE NYƆŊMƆ GBEYEI NI OYE EKITAI LƐ ANƆ”

JEEŊMƆ beebe dani Kristofoi abe lɛ aaashɛ lɛ, Yehowa wie gbɛjianɔ ni eto akɛ ebaajɔɔ “shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ” lɛ he etsɔɔ anɔkwafo Abraham. (1 Mose 22:18) Agbɛnɛ hu ekɛ mumɔ tsirɛ Salomo ni eŋma shishijee taomɔ nii ni kã adesai fɛɛ nɔ lɛ, akɛ: “She Nyɔŋmɔ gbeyei ni oye ekitai lɛ anɔ! shi enɛ ji gbɔmɛi fɛɛ agbɛnaa.” (Jaj. 12:13) Shi te gbɔmɛi ni yɔɔ jeŋmaji fɛɛ mli lɛ aaafee tɛŋŋ amɛkase nibii nɛɛ ahe nii lɛ?

Eyɛ mli akɛ be fɛɛ be lɛ, mɛi komɛi yɛ ni amɛheɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ amɛyeɔ moŋ, shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ abaatsu jeŋ muu fɛɛ odaseyeli nitsumɔ ní kɛ sanekpakpa lɛ baaha jeŋmaji fɛɛ lɛ he nii yɛ “Nuntsɔ lɛ gbi lɛ nɔ.” Enɛ je shishi yɛ afi 1914 mli. (Kpoj. 1:10) Kpojiemɔ 14:6, 7 lɛ gba efɔ̃ shi yɛ nɛkɛ gbi nɛɛ he akɛ abaajaje sane ko ní he hiaa waa atsɔɔ “jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutso fɛɛ akutso kɛ majianɔ wiemɔi fɛɛ kɛ maŋ fɛɛ maŋ” yɛ ŋwɛibɔfoi agbɛtsɔɔmɔ shishi. Abaawo amɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei ni nyɛkɛ anunyam ahaa lɛ, ejaakɛ ekojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ eshɛ; ni nyɛjáa mɔ ni fee ŋwɛi kɛ shikpɔŋ kɛ ŋshɔ kɛ nubui ni baa lɛ.” Eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ ashiɛ nɛkɛ shɛɛ sane nɛɛ. Wɔná hegbɛ akɛ wɔkɛ wɔhe baawo nakai nitsumɔ lɛ mli.

“Anɔkwa Nyɔŋmɔ Lɛ.” Beni Yehowa jaje akɛ, “Nyɛ ji midasefoi” lɛ, no mli lɛ sane ní eba lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔyeli he ŋwanejee lɛ he. (Yes. 43:10) Shɛɛ sane ni akɛbaaha lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ gbɔmɛi kɛ amɛhe awo jamɔ ko mli loo amɛhe nyɔŋmɔ ko nɔ amɛye kɛkɛ. Shi moŋ ehe miihia ni aha amɛ hegbɛ ni amɛkase akɛ, ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Bɔlɔ lɛ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ. (Yes. 45:5, 18, 21, 22; Yoh. 17:3) Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ pɛ baanyɛ agba wɔsɛɛ be saji ní anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ. Eji hegbɛ ni wɔná akɛ wɔɔtsɔɔ akɛ bɔ ni Yehowa wiemɔi ba mli yɛ blema beaŋ lɛ haa wɔnáa nɔdaamɔ nɔ ní mli wa kɛha hekɛnɔfɔɔ akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ewo shi kɛha wɔsɛɛ lɛ baaba mli anɔkwale.—Yosh. 23:14; Yes. 55:10, 11.

Eji anɔkwale akɛ, mɛi babaoo ni wɔyeɔ amɛ odase lɛ kɛɔ akɛ amɛjáa nyɔŋmɔi krokomɛi loo amɛkɛɔ akɛ amɛjáaa nyɔŋmɔ ko kwraa. Shi, bɔni afee ni wɔnine ashɛ amɛnɔ ni amɛbo wɔ toi lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔ ko ni wɔ fɛɛ wɔnáa he miishɛɛ lɛ aje shishi. Wɔbaanyɛ wɔná nɔkwɛmɔnɔ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 17:22-31 lɛ he sɛɛ. Kadimɔ akɛ eyɛ mli akɛ bɔfo Paulo kɛ ŋaa tsu nii moŋ, shi etsɔɔ mli faŋŋ akɛ gbɔmɛi fɛɛ baabu amɛhe akɔntaa amɛha Nyɔŋmɔ, ni ji ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Bɔlɔ lɛ.

Nyɔŋmɔ Gbɛi lɛ ní Wɔɔha Ale. Kaaha ohiɛ miikpa nɔ akɛ obaaha ale anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ egbɛi. Yehowa sumɔɔ egbɛi lɛ. (2 Mose 3:15; Yes. 42:8) Eesumɔ ni gbɔmɛi ale nakai gbɛi lɛ. Eha akɛ enunyam gbɛi lɛ fata Biblia lɛ he fe shii 7,000. Eji wɔgbɛnaa nii akɛ wɔha gbɔmɛi ale enɛ.—5 Mose 4:35.

Adesai aweku lɛ fɛɛ awɔsɛɛ shihilɛ gbɛkpamɔi damɔ le ni amɛaale Yehowa ní amɛaatsu nii yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ nɔ. (Yoel 3:5; Mal. 3:16; 2 Tes. 1:8) Ni kɛlɛ, mɛi babaoo leee Yehowa. Mɛi babaoo ni kɛɔ akɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ ni Biblia lɛ wieɔ ehe lɛ hu fata he. Kɛ́ amɛyɛ Biblia ni amɛkaneɔ po lɛ, ekolɛ amɛleŋ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ gbɛi lɛ ejaakɛ ajie kɛjɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔmɔi babaoo mli. Nɔ pɛ ni mɛi komɛi le yɛ gbɛi Yehowa lɛ he ji akɛ amɛjamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ekɛɛ amɛ akɛ amɛkɛkatsu nii.

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha mɛi ale Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ? Gbɛ ko bɛ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ fe ni wɔɔtsɔɔ amɛ yɛ Biblia lɛ mli—kɛ́ eeehi lɛ kɛjɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ̃ lɛ mli. Nakai gbɛi lɛ jeɔ kpo shii akpei abɔ yɛ shishitsɔɔmɔi komɛi amli. Yɛ ekrokomɛi amli lɛ, ebaanyɛ eje kpo yɛ Lala 83:19 loo 2 Mose 6:3-6, loo abaanyɛ ana yɛ New World Translation shishigbɛ niŋmaa ni yɔɔ 2 Mose 3:14, 15 loo 6:3 lɛ mli. Yɛ shishitsɔɔmɔi babaoo amli lɛ, akɛ wiemɔi tamɔ, “Nuntsɔ” kɛ “Nyɔŋmɔ” toɔ najiaŋ, ni akɛ niŋmaa okadii ní yɔɔ srɔto maa nɔ mi yɛ hei ni Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ jeɔ kpo yɛ shishijee wiemɔ ni akɛŋma lɛ mli lɛ. Hei ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔlɔi ejie Nyɔŋmɔ gbɛi diɛŋtsɛ kɛjɛ mli lɛ, ehe baahia ni okɛ blema Biblia shishitsɔɔmɔ atsu nii ni okɛtsɔɔ gbɔmɛi lɛ nɔ ni akɛɛ. Yɛ hei komɛi lɛ, obaanyɛ otsɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ yɛ jamɔ lala woji amli loo niŋmaa ko ni yɔɔ nɔyeli lɛ tsũ ko he lɛ mli.

Yɛ mɛi ni jáa nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ po agbɛfaŋ lɛ, abaanyɛ akɛ Yeremia 10:10-13 ni yɔɔ New World Translation lɛ mli lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Jeee akɛ etsĩɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ pɛ tã kɛkɛ, shi moŋ etsɔɔ mɔ ni eji lɛ mli faŋŋ.

Okɛ sabalai tamɔ “Nyɔŋmɔ” kɛ “Nuntsɔ” akaye gbɛi Yehowa lɛ najiaŋ, taakɛ Kristendom feɔ lɛ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ okɛ gbɛi lɛ aje sanegbaa fɛɛ sanegbaa shishi. Yɛ jwɛŋmɔ gbonyo ni mɛi komɛi hiɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛbaafo sanegbaa lɛ mli. Shi be mli ni nyɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni nyɛgbaa sane lɛ, kaatsi ohe kɛmiijɛ ŋwɛi gbɛi ni okɛaatsu nii lɛ he.

Eji nɔ ni sa kadimɔ waa akɛ Biblia lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi diɛŋtsɛ lɛ tsuɔ nii shii abɔ fe bɔ ni ekɛ gbɛi “Nuntsɔ” kɛ “Nyɔŋmɔ” ni akɛtsa lɛ fɛɛ tsuɔ nii. Eyɛ mli akɛ eji anɔkwale moŋ, shi Biblia ŋmalɔi lɛ ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ ŋwɛi gbɛi lɛ baawo wiemɔ fɛɛ wiemɔ mli. Amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfee lɛ bɔ ni sa, yɛ gbɛ ní bulɛ yɔɔ mli hu nɔ. Enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni esa akɛ wɔnyiɛ sɛɛ.

Mɔ ni akɛ Nakai Gbɛi lɛ Le Lɛ. Eyɛ mli akɛ anɔkwale ni eji akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛi lɛ ji anɔkwa sane ko ni he hiaa waa moŋ, shi le ni wɔɔle enɛ lɛ ji shishijee nii kɛkɛ.

Bɔni afee ni gbɔmɛi asumɔ Yehowa ni amɛtsɛ egbɛi lɛ yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ, ehe miihia ni amɛle nɔ̃ Nyɔŋmɔ ni eji. Beni Yehowa ha Mose le egbɛi lɛ yɛ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ lɛ, E-fee babaoo fe gbɛi “Yehowa” lɛ ni eeetĩ mli kɛkɛ. Egbala jwɛŋmɔ kɛtee E-sui ní sa kadimɔ waa lɛ ekomɛi anɔ. (2 Mose 34:6, 7) Enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kɛha wɔ ni esa akɛ wɔkase.

Kɛ́ ekolɛ, ooye mɔ hee ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ odase loo ooha wiemɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ, kɛ́ oowie Maŋtsɛyeli lɛ mli jɔɔmɔi lɛ ahe lɛ, tsɔɔmɔ nɔ ni enɛ tsɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ ní kɛ nakai shiwoi lɛ ha lɛ he. Kɛ́ oowie ekitai lɛ ahe lɛ, maa nilee kɛ suɔmɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ nɔ mi. Ha efee faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ kɛ jatsu efɔɔɔ wɔnɔ, shi moŋ, ato he gbɛjianɔ koni wɔná he sɛɛ. (Yes. 48:17, 18; Mika. 6:8) Tsɔɔmɔ bɔ ni Yehowa hewalɛ kpojiemɔi lɛ eko fɛɛ eko tsɔɔ nɔ ko ni kɔɔ esui, emlai, kɛ eyiŋtoo lɛ he lɛ mli. Gbalamɔ jwɛŋmɔ kɛya bɔ ni Yehowa ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ esui lɛ akpojiemɔ mli lɛ nɔ. Ha gbɔmɛi lɛ anu bɔ ni onuɔ he yɛ Yehowa he lɛ yɛ owiemɔ mli. Suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Yehowa lɛ baanyɛ aye abua mɛi krokomɛi ni amɛ hu amɛjie nakai suɔmɔ lɛ kpo.

Shɛɛ sane ni he hiaa kɛha wɔgbii nɛɛ woɔ gbɔmɛi fɛɛ hewalɛ koni amɛshe Nyɔŋmɔ gbeyei. Esa akɛ wɔtsɔ nɔ ni wɔkɛɔ lɛ nɔ wɔtswa nakai Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ lɛ wɔma shi. Nɛkɛ gbeyeishemɔ nɛɛ ji gbeyeishemɔ kpakpa, Yehowa gbeyeishemɔ, kɛ bulɛ ní mli kwɔ ní akɛhaa lɛ. (Lala 89:8) Nɔ ni fata he ji ha ní wɔɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ Yehowa ji Kojolɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ, ni akɛ, wɔ wɔsɛɛ wala gbɛkpamɔi damɔ kpɛlɛmɔ ni eeekpɛlɛ wɔnɔ lɛ nɔ. (Luka 12:5; Rom. 14:12) No hewɔ lɛ, nakai gbeyeishemɔ lɛ fata suɔmɔ ni mli kwɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ, kɛ sumɔ ni wɔɔsumɔ akɛ wɔɔfee nii ni sa ehiɛ lɛ he. (5 Mose 10:12, 13) Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ hu tsirɛɔ wɔ ni wɔnyɛ̃ɔ efɔŋ, wɔboɔ Nyɔŋmɔ kitai atoi, ni wɔjáa lɛ kɛ tsui ni eye emuu. (5 Mose 5:29; 1 Kron. 28:9; Abɛi 8:13) Ebuɔ wɔhe eshiɔ mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ koni wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ, ní yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ wɔsumɔ nibii ni yɔɔ je lɛŋ lɛ.—1 Yoh. 2:15-17.

Nyɔŋmɔ Gbɛi Lɛ—“Mɔ̃ɔ ni Wa.” Mɛi ni baleɔ Yehowa lɛɛlɛŋ lɛ náa hebuu kpele diɛŋtsɛ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ, akɛni amɛkɛ egbɛi lɛ tsuɔ nii loo amɛbaanyɛ amɛtsĩ esui lɛ ekomɛi atã kɛkɛ lɛ hewɔ. Akɛni amɛyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa diɛŋtsɛ mli lɛ hewɔ. Abɛi 18:10 lɛ kɛɔ yɛ amɛhe akɛ: “Mɔ̃ɔ ni wa ji Yehowa gbɛi lɛ; no mli jalɔ shaa foi kɛyaa, ni ehiɔ shi shweshweeshwe.”

Okɛ hegbɛi ni onáa ni okɛaawo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe afɔ̃ Yehowa nɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ. (Lala 37:3; Abɛi 3:5, 6) Nakai hekɛnɔfɔɔ lɛ tsɔɔ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ Yehowa kɛ eshiwoi lɛ amli. (Heb. 11:6) Kɛ́ gbɔmɛi ‘tsɛ Yehowa gbɛi lɛ,’ akɛni amɛle akɛ lɛ ji Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ hewɔ, ní amɛsumɔ egbɛ̀i lɛ, ní amɛhe amɛye kwraa akɛ anɔkwa yiwalaheremɔ baanyɛ ajɛ lɛ pɛ eŋɔɔ lɛ, no lɛ—Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ—amɛyi baaná wala. (Rom. 10:13, 14) Yɛ be mli ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, ye obua amɛ ni amɛná nakai hemɔkɛyeli ni kɛ shihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ yɔɔ tsakpaa lɛ.

Gbɔmɛi babaoo kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnaagbai babaoo kpeɔ. Ekolɛ amɛnyɛɛɛ amɛna bɔ ni amɛaafee ni amɛtsu he nii. Wó amɛ hewalɛ ni amɛkase Yehowa gbɛ̀i lɛ, ni amɛkɛ amɛhe afɔ̃ enɔ, ni amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ atsu nii. (Lala 25:5) Wó amɛ hewalɛ ni amɛjɛ amɛtsuiŋ amɛsɔle amɛbi Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ ni amɛda lɛ shi kɛha ejɔɔmɔi lɛ. (Fil. 4:6, 7) Kɛ́ amɛbale Yehowa, jeee kɛtsɔ Biblia lɛ mli wiemɔi komɛi ni amɛaakane kɛkɛ nɔ, shi moŋ amɛná eshiwoi lɛ amlibaa yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛ mli lɛ mli niiashikpamɔ lɛ, amɛbaana hebuu ni jɛɔ shishinumɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ nɔ ni gbɛi Yehowa lɛ damɔ shi kɛha lɛ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ.—Lala 34:9; Yer. 17:7, 8.

Okɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni oooná lɛ atsu nii jogbaŋŋ ni okɛye obua mɛi ni amɛnu nilee ni yɔɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ, Yehowa lɛ gbeyei ni aaashe kɛ ekitai lɛ ni aaaye nɔ lɛ shishi.

‘YESU HE ODASE NÍ WƆƆYE’

BENI atee Yesu Kristo shi lɛ sɛɛ kɛ dani ebaaku esɛɛ kɛya ŋwɛi lɛ, ekɛ famɔi ha ekaselɔi lɛ ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛaatsɔmɔ midasefoi . . . kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.” (Bɔf. 1:8) Awie Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji ni yɔɔ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahe akɛ mɛi ni ‘hiɛ Yesu odase lɛ.’ (Kpoj. 12:17) Te obɔɔ mɔdɛŋ yɛ nɛkɛ odaseyeli nɛɛ mli ohaa tɛŋŋ?

Mɛi babaoo ni wieɔ yɛ anɔkwale mli akɛ amɛheɔ Yesu nɔ amɛyeɔ lɛ leee nɔ ko nɔ ko yɛ eshihilɛ dani ebatsɔ adesa lɛ he. Amɛyɔseee akɛ ehi shi akɛ gbɔmɔ adesa diɛŋtsɛ beni eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Amɛnuuu nɔ ni Nyɔŋmɔ Bi ni eji lɛ tsɔɔ lɛ shishi. Nɔ ko bibioo pɛ amɛle yɛ gbɛfaŋnɔ ni etsuɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo mlibaa he lɛ mli. Amɛleee nɔ ni efeɔ bianɛ, ni amɛleee bɔ ni nɔ ni ebaafee yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ baasa amɛshihilɛ he eha. Ekolɛ amɛsusuɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ po akɛ Yehowa Odasefoi heee Yesu nɔ amɛyeee. Eji hegbɛ ni wɔná akɛ wɔɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔha mɛi ale anɔkwale ni kɔɔ saji nɛɛ ahe.

Shi kɛlɛ, mɛi krokomɛi hu heee yeee akɛ mɔ ko ni tamɔ Yesu ni awie ehe yɛ Biblia lɛ mli lɛ ehi shi pɛŋ. Mɛi komɛi buɔ Yesu akɛ eji gbɔmɔ wulu ko kɛkɛ. Mɛi babaoo kpooɔ susumɔ ni ahiɛ akɛ eji Nyɔŋmɔ Bi lɛ. ‘Yesu Kristo he odase’ ni wɔɔye yɛ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ ateŋ lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ, tsuishitoo, kɛ ŋaa diɛŋtsɛ.

Ekɔɔɔ he eko bɔ ni etoibolɔi lɛ susuɔ nii ahe amɛhaa, ehe miihia ni amɛná Yesu Kristo he nilee kɛji amɛbaasumɔ ni amɛná gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto kɛha naanɔ wala lɛ he sɛɛ. (Yoh. 17:3) Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni efee lɛ faŋŋ lɛ ji akɛ, esa akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ “agbá mli kpoo ákɛ Yesu Kristo ji Nuntsɔ,” ni esa akɛ amɛba amɛhe shi amɛwo enɔyeli lɛ shishi. (Fil. 2:9-11) No hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔku wɔhiɛ wɔshwie sane lɛ nɔ kɛ́ wɔkɛ gbɔmɛi ni hiɛ susumɔi srɔtoi ni mli wa shi ejeee ekpakpa loo amɛhiɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ kpe lɛ. Yɛ be mli ni yɛ hei komɛi lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie Yesu Kristo he sane yɛ heyeli mli—yɛ wɔ klɛŋklɛŋ saramɔ lɛ mli po lɛ—yɛ hei krokomɛi lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔkɛ hiɛshikamɔ awie wiemɔi ni baaye abua wɔtoibolɔi lɛ ni amɛsusu ehe yɛ gbɛ ni ja nɔ. Wɔbaanyɛ wɔsusu gbɛ̀i krokomɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔwie saji krokomɛi ahe yɛ wɔsɛɛ saramɔi amli lɛ he. Shi kɛlɛ, enyɛŋ eba akɛ wɔɔnyɛ wɔkɛ mɔ ko agba nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ mli lɛ he sane, ja wɔkɛ lɛ eje shia Biblia mli nikasemɔ shishi dã.—1 Tim. 2:3-7.

Gbɛfaŋnɔ ni He Hiaa ni Yesu Tsuɔ yɛ Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Mli. Ehe miihia ni wɔye wɔbua gbɔmɛi lɛ ní amɛnu shishi akɛ, akɛni Yesu ji “gbɛ lɛ” ni ‘mɔ ko baaa Tsɛ lɛ ŋɔɔ akɛ ja etsɔ enɔ’ hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔná wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni ekpɛlɛɔ nɔ kɛji wɔbɛ hemɔkɛyeli yɛ Yesu Kristo mli. (Yoh. 14:6) Kɛ́ wɔyɔseee gbɛfaŋnɔ ni he hiaa ni Yehowa kɛha ekromɔ Bi lɛ, no lɛ wɔnyɛŋ wɔnu Biblia lɛ shishi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yehowa kɛ e-Bi lɛ efee mɔ titri yɛ E-yiŋtoi lɛ ahe nitsumɔ mli. (Kol. 1:17-20) Biblia mli gbalɛ kɔɔ nakai anɔkwa sane lɛ he. (Kpoj. 19:10) Yesu Kristo ji mɔ ni atsɔ enɔ akɛ naagbai fɛɛ ni Satan atuatsemɔ lɛ kɛ Adam esha lɛ tee lɛ shi lɛ naa tsabaa ha.—Heb. 2:5-9, 14, 15.

Kɛ́ mɔ ko baanu gbɛfaŋnɔ ni Kristo tsuɔ lɛ shishi lɛ, esa akɛ mɔ lɛ ayɔse akɛ adesai yɛ shihilɛ ni yɔɔ mɔbɔ mli ni amɛnyɛŋ amɛkpɔ̃ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. Afɔ wɔ fɛɛ yɛ esha mli. Enɛ baanyɛ asa wɔhe yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ yɛ wɔshihilɛ mli fɛɛ. Ni kɛlɛ, etsɛɛɛ loo yɛ sɛɛ mli lɛ, naagbee feɔ gbele. (Rom. 3:23; 5:12) Okɛ mɛi ni oyeɔ amɛ odase lɛ asusu nakai anɔkwale lɛ he. No sɛɛ lɛ, tsɔɔmɔ akɛ kɛtsɔ Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ lɛ, Yehowa ejɛ suɔmɔ mli eha mɛi ni náa hemɔkɛyeli yɛ nakai gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ ena kpɔmɔ kɛmiijɛ esha kɛ gbele mli. (Mar. 10:45; Heb. 2:9) Enɛ gbeleɔ gbɛ kɛhaa amɛ koni amɛná naanɔ wala mli ŋɔɔmɔ yɛ emuuyeli mli. (Yoh. 3:16, 36) Gbɛ kroko ko bɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ afee enɛ. (Bɔf. 4:12) Ákɛ tsɔɔlɔ lɛ, kɛji oowie yɛ teemɔŋ loo yɛ asafo lɛ mli lɛ, feemɔ babaoo fe anɔkwalei nɛɛ ni ooowie he lɛ kɛkɛ. Jɛɛ mlihilɛ kɛ tsuishitoo mli ni oha otoibolɔi lɛ ajie shidaa kpo yɛ gbɛfaŋnɔ ni Kristo tsuɔ ákɛ wɔ Kpɔlɔ lɛ he. Hiɛsɔɔ ni aaajie lɛ kpo yɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ he lɛ baanyɛ aná mɔ ko su, jeŋba, kɛ shihilɛ mli otii anɔ hewalɛ.—2 Kor. 5:14, 15.

Eji anɔkwale akɛ, Yesu kɛ ewala fɔ̃ shi ni ekɛshã afɔle shikome pɛ. (Heb. 9:28) Shi kɛlɛ, eesɔmɔ ákɛ Osɔfo Nukpa ni yɔɔ ekãa ŋmɛnɛ. Ye obua mɛi krokomɛi ni amɛnu nɔ ni no tsɔɔ lɛ shishi. Ani amɛkɛ nɔnyɛɛ, nijiaŋwujee, nɔnaa, loo naagbai miikpe yɛ mlihilɛ ni gbɔmɛi ni ebɔle amɛ lɛ ejieee lɛ kpo lɛ hewɔ? Beni Yesu ji adesa lɛ, ekɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ kpe. Ele bɔ ni wɔnuɔ he wɔhaa. Yɛ emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, ani wɔnuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ he miihia wɔ? Kɛ́ wɔtsɔ Yesu afɔleshaa lɛ nɔ wɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ dɛŋ eshaifaa lɛ, Yesu tsuɔ nii akɛ “mlidamɔlɔ yɛ tsɛ lɛ ŋɔɔ.” Ejɛɔ musuŋtsɔlɛ mli ‘ekpataa ehaa wɔ.’ (1 Yoh. 2:1, 2; Rom. 8:34) Kɛtsɔ Yesu afɔleshaa lɛ kɛ esɔɔmɔ ákɛ Osɔfo Nukpa lɛ nɔ lɛ, wɔnyɛɔ wɔbɛŋkɛɔ Yehowa “duromɔ sɛi lɛ” koni wɔnine ashɛ yelikɛbuamɔ nɔ yɛ be ní sa mli. (Heb. 4:15, 16) Eyɛ mli akɛ wɔyeee emuu moŋ, shi yelikɛbuamɔ ni Yesu kɛhaa wɔ akɛ Osɔfo Nukpa lɛ haa wɔnyɛɔ wɔsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ henilee ni mli tse.—Heb. 9:13, 14.

Kɛfata he lɛ, Yesu tsuɔ hegbɛ kpele ko he nii akɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ akɛ efee Kristofoi asafo lɛ Yitso. (Mat. 28:18; Efe. 1:22, 23) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni he hiaa ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee haa wɔ. Kɛ́ ootsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, ye obua amɛ ni amɛna akɛ Yesu Kristo ji asafo lɛ Yitso, shi jeee adesa ko. (Mat. 23:10) Be mli ni okɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ ekpe klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, fɔ̃ɔ amɛ nine kɛba kpee yɛ asafo ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ mli, he ni wɔkaseɔ Biblia lɛ kɛtsɔɔ woji ni jɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ŋɔɔ lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ lɛ. Jeee mɔ ni “tsulɔ” lɛ ji lɛ pɛ kɛkɛ esa akɛ otsɔɔ amɛ, shi moŋ mɔ ni Nuntsɔ lɛ hu ji bɔni afee ni amɛle Yesu yitsoyeli lɛ. (Mat. 24:45-47) Okɛ amɛ aŋa onukpai lɛ, ni otsɔɔ lɛ Ŋmalɛ naa taomɔ nii ni esa akɛ mɛnɛɛmɛi ashɛ he lɛ. (1 Tim. 3:1-7; Tito 1:5-9) Tsɔɔmɔ amɛ akɛ asafo lɛ jeee onukpai lɛ anɔ, shi moŋ ákɛ amɛyeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔnyiɛɔ Yesu Kristo nanemaahei lɛ asɛɛ. (Bɔf. 20:28; Efe. 4:16; 1 Pet. 5:2, 3) Ye obua mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ nɛɛ ni amɛna akɛ jeŋ muu fɛɛ asafo ko ni ato he gbɛjianɔ miitsu nii yɛ Kristo yitsoyeli shishi.

Wɔkaseɔ kɛjɛɔ Sanekpakpai lɛ amli akɛ, beni Yesu bote Yerusalem beni eshwɛ be fioo ko dani ebaagbo lɛ, ekaselɔi lɛ nya ehe akɛ “maŋtsɛ ni baa yɛ [Yehowa, NW] gbɛi anɔ lɛ!” (Luka 19:38) Be mli ni gbɔmɛi yaa hiɛ yɛ Biblia lɛ kasemɔ mli lɛ, amɛkaseɔ akɛ Yehowa kɛ nɔyeli hegbɛ ewo Yesu dɛŋ amrɔ nɛɛ, ni enɛ baasa gbɔmɛi ni yɔɔ jeŋmaji fɛɛ mli lɛ ahe. (Dan. 7:13, 14) Kɛ́ ooha wiemɔ yɛ asafo lɛ mli loo ookwɛ nikasemɔ nɔ lɛ, ye obua mɛi fɛɛ ni amɛna nɔ ni Yesu nɔyeli lɛ tsɔɔ kɛha wɔ fɛɛ ní amɛda shi yɛ he hu.

Maa nɔ mi akɛ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ tsɔɔ kɛji wɔheɔ wɔyeɔ lɛɛlɛŋ akɛ Yesu Kristo ji Maŋtsɛ, ni wɔmiisumɔ ni wɔba wɔhe shi wɔwo enɔyeli lɛ shishi. Gbalamɔ jwɛŋmɔ kɛya nitsumɔ ni Yesu kɛwo esɛɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ akɛ amɛtsu yɛ be mli ni afɔ lɛ mu akɛ Maŋtsɛ lɛ sɛɛ lɛ nɔ. (Mat. 24:14; 28:18-20) Nyɛgbaa nibii ni Yesu, Naakpɛɛ Ŋaawolɔ lɛ kɛɛ yɛ shihilɛ mli nibii ni he hiaa lɛ ahe he sane. (Yes. 9:5, 6; Mat. 6:19-34) Gbalamɔ jwɛŋmɔ kɛya mumɔ ni Toiŋjɔlɛ Lumɔ lɛ kɛɛ akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ baajie lɛ kpo lɛ nɔ. (Mat. 20:25-27; Yoh. 13:35) Kwɛmɔ jogbaŋŋ koni okaha eefee ogbɛnaa akɛ oootsɔɔ kɛji mɛi krokomɛi miifee babaoo bɔ ni sa akɛ amɛfee loo amɛfeee, shi moŋ wó amɛ hewalɛ ni amɛsusu nɔ ni amɛnifeemɔi baatsɔɔ kɛji amɛbaa amɛhe shi amɛwoɔ Kristo maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ he. Beni ofeɔ nakai lɛ, kpɛlɛmɔ bɔ ni ehe hiaa akɛ bo hu ooofee nakai lɛ nɔ.

Kristo ní Wɔbaatswa Lɛ akɛ Faneshi. Biblia lɛ kɛ Kristofoi akaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ to tsũ ni atswaa amaa Yesu Kristo nɔ ákɛ faneshi lɛ he. (1 Kor. 3:10-15) Bɔni afee ni otsu enɛ he nii lɛ, ye obua gbɔmɛi ni amɛle Yesu taakɛ atsɔɔ mli yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Kwɛmɔ jogbaŋŋ koni amɛkakwɛ bo akɛ mɔ ni amɛnyiɛ esɛɛ. (1 Kor. 3:4-7) Gbalamɔ amɛjwɛŋmɔ kɛya Yesu Kristo nɔ.

Kɛ́ ato faneshi lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, nikaselɔi lɛ baana akɛ Kristo fee nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi eha wɔ ‘koni wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ.’ (1 Pet. 2:21) Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtswa wɔma nakai faneshi lɛ nɔ lɛ, wó nikaselɔi lɛ hewalɛ ni amɛkane Sanekpakpai lɛ, jeee akɛ yinɔsane mli anɔkwale pɛ kɛkɛ, shi moŋ akɛ nɔkwɛmɔnɔ ni esa akɛ anyiɛ sɛɛ. Ye obua amɛ ni amɛkai ni amɛye subaŋi kɛ sui ni anaa yɛ Yesu he lɛ nɔ. Wó amɛ hewalɛ ni amɛgbala amɛjwɛŋmɔ kɛba bɔ ni Yesu nu he eha yɛ e-Tsɛ lɛ he, bɔ ni etsu kaai ahe nii eha, bɔ ni eba ehe shi eha Nyɔŋmɔ, kɛ bɔ ni ekɛ adesai ye yɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ nɔ. Maa nitsumɔ ni Yesu kɛ eshihilɛ damɔ nɔ lɛ nɔ mi. Kɛkɛ lɛ, kɛ nikaselɔ lɛ kɛ yiŋkpɛi kɛ kaai kpe yɛ shihilɛ mli lɛ, ebaabi lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: ‘Mɛni Yesu baafee yɛ shihilɛ nɛɛ mli? Ani shihilɛ gbɛ ni makɔ lɛ baatsɔɔ akɛ miyɛ hiɛsɔɔ kpakpa kɛha nɔ ni efee kɛha mi lɛ?’

Kɛ́ odamɔ asafo lɛ hiɛ ní oowie lɛ, kaamu sane naa akɛ akɛni onyɛmimɛi lɛ heɔ Yesu nɔ amɛyeɔ momo hewɔ lɛ, ehe ehiaaa ni ogbala jwɛŋmɔ kɛba enɔ. Kɛ́ otswa nakai hemɔkɛyeli lɛ oma shi lɛ, nɔ ni okɛɔ lɛ baatsɔɔ babaoo. Kɛ́ oowie kpeei ahe lɛ, okɛ enɛ akɔ gbɛfaŋnɔ ni Yesu tsuɔ ákɛ asafo lɛ Yitso lɛ he. Kɛ́ oowie shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, gbalamɔ jwɛŋmɔ kɛya mumɔ ni Yesu jie lɛ kpo beni etsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, ni owie sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he kɛ shishinumɔ ni Kristo kɛtsuɔ nii akɛ Maŋtsɛ ni ekɛbuaa gbɔmɛi anaa kɛha yibaamɔ kɛmiiya jeŋ hee lɛ mli lɛ he.

Eyɛ faŋŋ akɛ babaoo he miihia fe kasemɔ ní aaakase shishijee anɔkwalei ni kɔɔ Yesu he lɛ kɛkɛ. Esa akɛ gbɔmɛi aná hemɔkɛyeli yɛ emli ni amɛsumɔ lɛ yɛ anɔkwale mli dani amɛbatsɔmɔ anɔkwa Kristofoi. Nakai suɔmɔ lɛ kanyaa anɔkwa toiboo. (Yoh. 14:15, 21) Ehaa gbɔmɛi nyɛɔ amɛdamɔɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli yɛ jaramɔ bei amli, ni amɛyaa nɔ amɛnyiɛɔ yɛ Kristo nanemaahei lɛ asɛɛ yɛ amɛshihilɛi amli gbii lɛ fɛɛ mli, ni amɛkɛ amɛhe tsɔɔ akɛ Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ ní ‘amɛshishifãi emɔmɔ shi ní amɛmamɔ shi shiŋŋ.’ (Efe. 3:17) Gbɛ ní tamɔ nɛkɛ kɛ anunyam bahaa Yehowa, ni ji Yesu Kristo Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ.

“MAŊTSƐYELI LƐ HE SANEKPAKPA NƐƐ”

BENI Yesu kɛ ba ni eba lɛ he okadi kɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee he saji ni yɔɔ fitsofitso haa lɛ, ekɛɛ akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—Mat. 24:14.

Mɛni ji shɛɛ sane pɔtɛɛ ni akɛha ni esa akɛ ajaje yɛ he fɛɛ he nɛɛ? Ekɔɔ Maŋtsɛyeli ni Yesu tsɔɔ wɔ akɛ wɔsɔle wɔkpa Nyɔŋmɔ fai yɛ he lɛ he, akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba.” (Mat. 6:10) Kpojiemɔ 11:15 lɛ wie he akɛ ‘wɔ Nuntsɔ Yehowa kɛ e-Kristo lɛ maŋtsɛyeli’ ejaakɛ nɔyeli hegbɛ lɛ jɛ Yehowa ŋɔɔ ni ekɛ Kristo eta nɔ akɛ Maŋtsɛ. Shi kɛlɛ, kadimɔ akɛ, shɛɛ sane ni Yesu kɛɛ akɛ abaajaje yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ yaa hiɛ kɛtekeɔ nɔ ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ jaje yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ. Amɛkɛɛ gbɔmɛi lɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ nyɛ.” (Luka 10:9) No mli lɛ, Yesu, mɔ ni afɔ lɛ mu ákɛ Maŋtsɛ lɛ yɛ amɛteŋ. Shi taakɛ aŋma afɔ̃ shi yɛ Mateo 24:14 lɛ, Yesu gba adafi ni esa akɛ atswa yɛ jeŋ fɛɛ, ni tsɔɔ saji krokomɛi ni baaha Nyɔŋmɔ yiŋtoo aba mli lɛ he sane efɔ̃ shi.

Akɛ nibii ní baaba nɛɛ ahe ninaa ha gbalɔ Daniel. Ena “mɔ ko tamɔ gbɔmɔ bi,” Yesu Kristo ní miihe “nɔyeli kɛ anunyam kɛ maŋtsɛyeli” kɛmiijɛ “mɔ ni eye gbii pii lɛ,” ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, “koni majimaji kɛ asafoi kɛ wiemɔi lɛ fɛɛ asɔmɔ lɛ.” (Dan. 7:13, 14) Nɛkɛ nifeemɔ ni he hiaa jeŋ muu fɛɛ nɛɛ ba yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914. Yɛ no sɛɛ lɛ, ashɛrɛ Abonsam kɛ edaimonioi lɛ ashwie shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kpoj. 12:7-10) Nibii agbɛjianɔtoo momo nɛɛ ebote enaagbee gbii lɛ amli. Shi dani abaajie kɛya kwraa lɛ, aajaje yɛ jeŋ muu fɛɛ akɛ Yehowa Mesia Maŋtsɛ lɛ miiye nɔ bianɛ kɛmiijɛ eŋwɛi maŋtsɛsɛi lɛ nɔ. Aatswa gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ adafi. Amɛnifeemɔi tsɔɔ su ni amɛhiɛ yɛ Ŋwɛi Flooflonyo lɛ he ákɛ Nɔyelɔ yɛ “gbɔmɛi amaŋtsɛyeli nɔ.”—Dan. 4:32.

Eji anɔkwale akɛ, nibii babaoo yɛ ni baaba—babaoo diɛŋtsɛ! Wɔsɔleɔ lolo akɛ, “Omaŋtsɛyeli lɛ aba,” shi jeee kɛ shishinumɔ akɛ wɔsɛɛ be mli dani abaato Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ama shi. Shi moŋ, wɔsɔleɔ nakai kɛ yiŋtoo akɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ baatsu nii shikome nyɔŋlo koni ekɛha gbalɛi tamɔ Daniel 2:44 kɛ Kpojiemɔ 21:2-4 lɛ aba mli. Ebaatsake shikpɔŋ lɛ ni efee lɛ paradeiso ni mli eyi obɔ kɛ gbɔmɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ amɛnaanyo gbɔmɔ. Yɛ be mli ni wɔshiɛɔ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ,” wɔgbalaa jwɛŋmɔ kɛmaa nakai wɔsɛɛ gbɛkpamɔi lɛ anɔ. Shi, wɔkɛ nɔmimaa diɛŋtsɛ hu haa aleɔ akɛ Yehowa kɛ nɔyeli hegbɛ fɛɛ eha e-Bi lɛ momo. Ani omaa sanekpakpa nɛɛ nɔ mi beni oyeɔ Maŋtsɛyeli lɛ he odase lɛ?

Maŋtsɛyeli lɛ ní Aaatsɔɔ Mli. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsu Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he adafi ni akɛha wɔ akɛ wɔtswa lɛ he nii? Wɔbaanyɛ wɔkɛ saji srɔtoi ni teeɔ mɔ miishɛɛ shi aje wɔsanegbaa lɛ shishi, shi esa akɛ wɔha efee faŋŋ amrɔ nɔŋŋ akɛ wɔshɛɛ sane lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he.

Nɔ kroko ni he hiaa ni fata nitsumɔ nɛɛ he hu ji ŋmalɛi ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ akanemɔ loo amɛmli wiemɔi ayisɛɛtsɛmɔ. Kɛ́ oowie Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ, kwɛmɔ akɛ ani mɛi ni owieɔ otsɔɔ lɛ nuɔ nɔ ni okɛɔ lɛ shishi lo. Babaoo he baahia fe kɛɛmɔ ni ookɛɛ kɛkɛ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli. Ekolɛ ebaawa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaasusu nɔ ko ni anaaa he akɛ nɔyeli. Obaanyɛ okɛ amɛ asusu nii ahe yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔnaaa nigbalamɔ hewalɛ lɛ, shi enáa wɔshihilɛ nɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Wɔnyɛŋ wɔna Mɔ ni fee nigbalamɔ hewalɛ mla lɛ, shi eyɛ faŋŋ akɛ eyɛ hewalɛ kpele diɛŋtsɛ. Biblia lɛ tsɛɔ lɛ akɛ “naanɔi amaŋtsɛ lɛ.” (1 Tim. 1:17) Aloo obaanyɛ okɛɛ akɛ yɛ maji wuji amli lɛ, mɛi babaoo eyako amɛ maŋtiase lɛ mli dã loo amɛnako amɛnɔyelɔ lɛ diɛŋtsɛ dã. Amɛleɔ amɛhe saji kɛtsɔɔ adafitswaa mli amaniɛbɔi anɔ. Nakai nɔŋŋ, Biblia lɛ hu, ni akala yɛ wiemɔi fe 2,200 mli lɛ gbaa wɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane; ehaa wɔleɔ mɔ ni akɛ nɔyeli hegbɛ ewo edɛŋ kɛ nɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ feɔ. Buu-Mɔɔ, ni akalaa yɛ wiemɔi babaoo mli fe woji krokomɛi fɛɛ ni baa yɛ be kɛ bei amli lɛ etuu ehe eha akɛ “Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi,” taakɛ atsɔɔ yɛ ehiɛgbɛ lɛ.

Bɔni afee ni oye obua mɛi ni amɛnu nɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ ji lɛ shishi lɛ, obaanyɛ otsĩ nibii komɛi ni amɛsumɔɔ ni nɔyelii afee aha amɛ lɛ tã: shika he shweshweeshwefeemɔ, toiŋjɔlɛ, heyeli kɛmiijɛ awuiyeli mli, gbɔmɛi amlijiemɔ ni sɛɛ baafo, wolo kasemɔ, kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ. Tsɔɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ nɔ abaatsɔ atsu enɛɛmɛi kɛ adesai ahiamɔ nibii kpakpai krokomɛi fɛɛ ahe nii kɛmɔ shi kwraa.—Lala 145:16.

Bɔɔ mɔdɛŋ ni okanya mɛi krokomɛi ni amɛsumɔ akɛ amɛbaafee Maŋtsɛyeli, ní Yesu Kristo yeɔ nɔ akɛ Maŋtsɛ lɛ shishi bii. Tsɔɔmɔ naakpɛɛ nibii ni efee kɛtsɔ hiɛ lɛ akɛ nibii ni ebaafee akɛ ŋwɛi Maŋtsɛ lɛ ahe okadi. Fɔɔ sui kpakpai ni ejie lɛ kpo lɛ ahe wiemɔ. (Mat. 8:2, 3; 11:28-30) Tsɔɔmɔ akɛ ekɛ ewala fɔ̃ shi eha wɔ, ni no sɛɛ lɛ Nyɔŋmɔ tee lɛ shi kɛtee shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ mli yɛ ŋwɛi. Jɛmɛ ji he ni ejɛɔ eyeɔ nɔ akɛ Maŋtsɛ lɛ.—Bɔf. 2:29-35.

Maa nɔ mi akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ miiye nɔ bianɛ kɛmiijɛ ŋwɛi. Shi, kadimɔ akɛ, mɛi babaoo enaaa shihilɛ ni amɛsusuɔ akɛ ebaaje kpo akɛ nakai nɔyeli lɛ he odaseyeli lɛ. Kpɛlɛmɔ nɔ, ní obi kɛji amɛle nɔ ni Yesu Kristo kɛɛ ebaafee ehe odaseyeli lɛ. Wiemɔ okadi ni hiɛ fãi srɔtoi ni anaa yɛ Mateo yitso 24, Marko yitso 13, loo Luka yitso 21 lɛ mli saji lɛ ekomɛi ahe. No sɛɛ lɛ bi nɔ hewɔ ni Kristo ni akɛ lɛ baata maŋtsɛsɛi nɔ yɛ ŋwɛi lɛ kɛ nakai shihilɛ lɛ baaba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Gbalamɔ jwɛŋmɔ kɛba Kpojiemɔ 12:7-10, 12 lɛ nɔ.

Bɔni afee ni ena odaseyeli ni shishinumɔ yɔɔ mli ni kɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ feɔ lɛ he lɛ, kanemɔ Mateo 24:14 ni owie jeŋ fɛɛ Biblia tsɔsemɔ he gbɛjianɔtoo ko ni miiya nɔ bianɛ lɛ he. (Yes. 54:13) Gbaa gbɔmɛi lɛ tsɔsemɔi srɔtoi ni Yehowa Odasefoi náa he sɛɛ—ni fɛɛ damɔ Biblia lɛ nɔ, ni afeɔ fɛɛ ní aheee shika lɛ he sane. Tsɔɔmɔ mli akɛ, kɛfata shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, wɔkɛ aŋkroaŋkroi kɛ wekui ni yɔɔ shikpɔji fe 230 nɔ lɛ feɔ shia Biblia mli nikasemɔ ní aheee nɔ ko. Mɛɛ adesai anɔyeli baanyɛ ato tsɔsemɔ he gbɛjianɔtoo ni yaa shɔŋŋ tamɔ nɛkɛ he gbɛjianɔ, ni jeee kɛha eshishi bii lɛ pɛ, shi moŋ kɛha gbɔmɛi ní yɔɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ? Fɔ̃ɔ mɛi anine ni amɛba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ní amɛba Yehowa Odasefoi akpeei bibii kɛ kpeei wuji ashishi, ní amɛbana bɔ ni tsɔsemɔ nɛɛ náa gbɔmɛi ashihilɛi anɔ hewalɛ lɛ he odaseyeli.—Yes. 2:2-4; 32:1, 17; Yoh. 13:35.

Shi ani shiatsɛ lɛ baayɔse bɔ ni enɛ saa lɛ diɛŋtsɛ eshihilɛ he? Obaanyɛ okɛ ŋaa atsɔɔ akɛ yiŋtoo ni yɔɔ osaramɔ lɛ sɛɛ ji koni nyɛgba hegbɛ ni naa egbele kɛha mɛi fɛɛ akɛ amɛhala wala akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ he sane. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ kasemɔ ni wɔɔkase nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ ni wɔhi shi yɛ naa bianɛ lɛ nɔ.—5 Mose 30:19, 20; Kpoj. 22:17.

Ní Oooye Obua Mɛi Krokomɛi ni Amɛkɛ Maŋtsɛyeli lɛ Aye Klɛŋklɛŋ Gbɛhe. Yɛ be mli ni mɔ ko ekpɛlɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ sɛɛ po lɛ, yiŋkpɛi komɛi yɛ ni esa akɛ efee. Te ebaabu Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ akɛ ejara wa ha tɛŋŋ yɛ lɛ diɛŋtsɛ eshihilɛ mli lɛ? Yesu wo ekaselɔi lɛ hewalɛ koni ‘amɛtao maŋtsɛyeli lɛ tsutsu.’ (Mat. 6:33) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua nanemɛi Kristofoi krokomɛi ni amɛfee nakai? Kɛtsɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni wɔɔfee, kɛ hegbɛi ni yɔɔ ní wɔkɛ amɛ aaagba he sane lɛ nɔ. Bei komɛi lɛ, kɛtsɔ bi ni ooobi kɛji mɔ lɛ esusu nibii komɛi ni eeenyɛ efee lɛ he, loo kɛtsɔ niiashikpamɔi ni ooogba ni okɛtsɔɔ nɔ ni mɛi krokomɛi feɔ lɛ nɔ. Kɛtsɔ Biblia mli saji ni wɔkɛ amɛ aaagba yɛ gbɛ ni baaha suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli akwɔ lɛ nɔ. Kɛtsɔ bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ yɔɔ diɛŋtsɛ ni wɔɔma nɔ mi lɛ nɔ. Kɛtsɔ ma ni wɔɔma bɔ ni Maŋtsɛyeli jajemɔ nitsumɔ lɛ he hiaa ha diɛŋtsɛ lɛ nɔ mi lɛ nɔ. Bei pii lɛ ejurɔ ni hi fe fɛɛ ni wɔɔfee gbɔmɛi lɛ jeee kɛɛmɔ ni wɔɔkɛɛ amɛ nɔ ni he hiaa ni amɛfee lɛ kɛkɛ, shi moŋ, kanyamɔ ni wɔɔkanya amɛ ni amɛsumɔ akɛ amɛaafee.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, shɛɛ sane ni he hiaa ni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔjaje lɛ kɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, Yesu Kristo, kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he titri. Esa akɛ wɔma anɔkwalei ni he hiaa ni kɔɔ enɛɛmɛi ahe lɛ anɔ mi yɛ wɔmaŋ odaseyeli nitsumɔ lɛ mli, yɛ wɔ asafoi lɛ amli, yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛi amli. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔmiiná wɔ Teokrase Sɔɔmɔ Skul tsɔsemɔ lɛ he sɛɛ diɛŋtsɛ.

EHE MIIHIA NI GBƆMƐI FƐƐ ANU . . .

  • Akɛ Yehowa ji ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Bɔlɔ.

  • Akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ.

  • Akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni ekaaa, nilee ni nɔ kwɔ fe fɛɛ, jalɛsaneyeli ni yeɔ emuu, kɛ hewalɛ ni fe fɛɛ.

  • Akɛ wɔbaabu nɔ ni wɔfeɔ lɛ he akɔntaa wɔha Yehowa.

ESA AKƐ JAMƆ NI WƆKƐHAA YEHOWA LƐ . . .

  • Ajɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ mli.

  • Ajɛ tsui ni yeɔ emuu mli, jeee tsui ni sumɔɔ nibii ni yɔɔ je lɛŋ lɛ.

  • Atsɔɔ akɛ wekukpaa ni kã wɔkɛ lɛ teŋ lɛ jara wa waa kɛha wɔ.

YE OBUA MƐI NI AMƐNU SHISHI . . .

  • Akɛ amɛbaanyɛ amɛna amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni ekpɛlɛɔ nɔ kɛtsɔ Yesu Kristo pɛ nɔ.

  • Akɛ abaanyɛ akpɔ̃ amɛ kɛjɛ esha kɛ gbele mli kɛtsɔ Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli pɛ nɔ.

  • Akɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji akɛ mɛi fɛɛ akpɛlɛ Yesu nɔ akɛ Nuntsɔ, jeee kɛtsɔ tsɛmɔ ni amɛaatsɛ lɛ Nuntsɔ lɛ pɛ kɛkɛ nɔ shi moŋ kɛtsɔ ekitai lɛ ní amɛaaye nɔ lɛ nɔ.

  • Akɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Yesu Kristo he lɛ ji anɔkwale, shi nibii ni Kristendom tsɔɔ yɛ ehe lɛ mli babaoo futuɔ nakai anɔkwalei lɛ.

BI OHE AKƐ:

  • Ani mihaa efeɔ faŋŋ akɛ miyɔseɔ gbɛfaŋnɔ ni Yesu Kristo tsuɔ ákɛ asafo lɛ Yitso ni ahala lɛ lɛ?

  • Ani hiɛsɔɔ ni miyɔɔ kɛha Kristo afɔleshaa lɛ ji kanyamɔ nii ni yɔɔ hewalɛ yɛ mishihilɛ mli taakɛ bɔ ni esa akɛ efee lɛ?

  • Te mafee tɛŋŋ manyɛ maha minifeemɔi kɛ misui lɛ kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni Nyɔŋmɔ Bi lɛ fee efɔ̃ shi lɛ akpã gbee jogbaŋŋ lɛ?

HA GBƆMƐI LƐ ALE . . .

  • Akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ miiye nɔ bianɛ kɛmiijɛ ŋwɛi ni etsɛŋ ni akɛbaato adesai anɔyelii lɛ fɛɛ najiaŋ.

  • Akɛ Maŋtsɛyeli lɛ baatsake shikpɔŋ lɛ ni efee lɛ paradeiso ni mli eyi obɔ kɛ gbɔmɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ amɛnaanyo gbɔmɔ.

  • Akɛ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ nɔ abaatsɔ atsu adesai fɛɛ ahiamɔ nibii kpakpai lɛ ahe nii kɛmɔ shi.

  • Akɛ wɔtsɔɔ nɔ ni wɔfeɔ bianɛ lɛ nɔ wɔtsɔɔ kɛji wɔmiisumɔ ni wɔfee Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli shishi bii.

BI OHE AKƐ:

  • Ani mishihilɛ gbɛ tsɔɔ akɛ mitaoɔ Maŋtsɛyeli lɛ tsutsu?

  • Ani tsakemɔi komɛi yɛ ni manyɛ mafee bɔni afee ni manyɛ mafee enɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi?

  • Mɛni manyɛ mafee ni mikɛkanya mɛi krokomɛi ní amɛsumɔ akɛ amɛaatao Maŋtsɛyeli lɛ tsutsu?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje