YITSO KPAWO
“Maha Susuma Ní Etɔ Lɛ Lɛ Atɔ”
1. Te jeŋ hee lɛ mli jɔɔmɔi lɛ ateŋ nɔ̃ ni okpaa gbɛ waa lɛ?
“JEŊ hee lɛ.” Kɛ́ onu wiemɔi nɛɛ lɛ, ani osusuɔ jɔɔmɔi ni wɔkɛ wɔhiŋmɛi baana ni agba afɔ̃ shi lɛ ekomɛi ahe? Ekolɛ, nibii tamɔ gbɔmɔtso ni eye emuu, niyenii babaoo ni hewalɛ yɔɔ mli, kooloi ni hiɛ bɛ laŋlaŋ, aloo tsu ni mɔ fɛɛ mɔ baana awɔ mli lɛ ji nibii ni baa ojwɛŋmɔ mli. Ekã shi faŋŋ akɛ, obaanyɛ otsɛ ŋmalɛi ahewɔ ni oyɔɔ hiɛnɔkamɔ nɛɛ ayisɛɛ. Shi, kaaku ohiɛ oshwie jɔɔmɔi nɛɛ hu anɔ—mumɔŋ shidaamɔ kpakpa kɛ haomɔ ni wɔhaoŋ yɛ henumɔŋ. Kɛ́ enɛɛmɛi bɛ lɛ, etsɛŋ ni nibii krokomɛi fɛɛ ni haa wɔnáa miishɛɛ lɛ asɛɛ baafo.
2, 3. Mɛɛ jɔɔmɔi krɛdɛi Yeremia woji lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkpa gbɛ?
2 Beni Nyɔŋmɔ haa Yeremia gbaa Yudafoi lɛ asɛɛkuu kɛmiijɛ Babilon lɛ, eha Yeremia wie bɔ ni amɛbaanu he amɛha lɛ he akɛ: “Oootsotsoro omiji lɛ ekoŋŋ ni oooje kpo yɛ mɛi ní mli efili amɛ lɛ ajoo lɛ mli!” (Nyɛkanea Yeremia 30:18, 19; 31:4, 12-14.) Nyɔŋmɔ kɛ nɔ̃ kroko ni ekolɛ ebaawo bo hewalɛ lɛ fata he akɛ: “Maha susuma ní etɔ lɛ lɛ atɔ, ni susuma fɛɛ susuma ní etɔ biti lɛ hu aaaye nii atɔ.” Biblia ko (NET Bible) tsɔɔ Nyɔŋmɔ shiwoo nɛɛ shishi akɛ: “Maha mɛi ni egbɔjɔ lɛ anine ashɛ amɛhiamɔ nii fɛɛ anɔ ni mashɛje susumai ni etɔ biti lɛ amii kwraa.”—Yer. 31:25.
3 Mɛɛ gbɛkpamɔ po nɛ! Yehowa kɛɛ akɛ ebaaha mɛi ni etɔ amɛ lɛ kɛ mɛi ni nijiaŋ eje wui lɛ atɔ loo ebaaha amɛ amɛhiamɔ nii fɛɛ. Hɛɛ, Nyɔŋmɔ yeɔ eshiwoi anɔ. Woji ni Yeremia ŋmala lɛ haa wɔ hu wɔnáa nɔmimaa akɛ abaaha wɔtɔrɔ. Nɔ̃ ni fe fɛɛ lɛ, woji nɛɛ haa wɔnaa bɔ ni amrɔ nɛɛ po lɛ abaanyɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔná hiɛnɔkamɔ. Kɛfata he lɛ, wɔnaa gbɛi kpakpai ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwo mɛi hewalɛ koni wɔkɛye wɔbua amɛ ni amɛha amɛsusumai ni egbɔjɔ lɛ atɔrɔ.
4. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔnu bɔ ni Yeremia nu he eha lɛ shishi lɛ?
4 Nakai shiwoo lɛ ha Yeremia tsɛ etsui eŋmɛ emli, ni shiwoo nɛɛ baanyɛ afee nakai nɔŋŋ eha wɔ. Mɛni hewɔ? Gbalamɔ ojwɛŋmɔ kɛya oti ko ni atsĩ tã yɛ wolo nɛɛ Yitso 1 lɛ mli lɛ nɔ; no ji akɛ taakɛ Elia ji lɛ, Yeremia hu ji “gbɔmɔ adesa [ni yɔɔ henumɔi] tamɔ wɔ nɔŋŋ.” (Yak. 5:17) Susumɔ yiŋtoi fioo komɛi ahewɔ ni ekolɛ, Yeremia nijiaŋ je wui loo ehao po lɛ he okwɛ. Beni ofeɔ nakai lɛ, feemɔ bɔ ni ekolɛ shihilɛi ni tamɔ nɔ̃ ni Yeremia tsɔ mli lɛ baaha onu he oha, kɛ nɔ̃ hewɔ ni shihilɛ ni okɛkpeɔ amrɔ nɛɛ baanyɛ aje onijiaŋ wui lɛ he mfoniri okwɛ.—Rom. 15:4.
5. Mɛni ekolɛ no fata he ni Yeremia nijiaŋ je wui lɛ?
5 Ekolɛ, maŋ nɔ̃ ni Yeremia jɛ lɛ mli bii lɛ hu fata he ni enijiaŋ je wui lɛ. Eda yɛ Anatot. Anatot ji Levibii amaŋ ko ni yɔɔ Yerusalem kooyi-bokagbɛ, ni kilomitai fioo ko ji nɔ̃ ni kã ekɛ Yerusalem teŋ. Ekã shi faŋŋ akɛ, gbalɔ lɛ le mɛi komɛi yɛ Anatot, ni ewekumɛi po yɛ jɛmɛ. Yesu wie akɛ gbalɔ ko hiɛ bɛ nyam yɛ emaŋ, ni enɛ ji anɔkwale yɛ Yeremia gbɛfaŋ. (Yoh. 4:44) Anatotbii lɛ tee shɔŋŋ fe bulɛ kpo ni amɛyajieee amɛtsɔɔɔ Yeremia kɛ ehe miishɛɛ ni amɛyanáaa lɛ. Be ko lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ ‘Anatot hii lɛ miitao Yeremia amɛgbe.’ Amɛkɛ mlifu bolɔ akɛ: “Kaagba yɛ Yehowa gbɛ́i lɛ anɔ, koni okatsɔ wɔnine nɔ ogbo!” Kwɛ bɔ ni ekutsoŋbii kɛ ekolɛ, ewekumɛi ni kulɛ esa akɛ amɛfi esɛɛ lɛ wo ewala he gbeyei amɛha!—Yer. 1:1; 11:21.
6. Kɛ́ mɛi ni okɛtsuɔ nii loo mɛi krokomɛi te shi amɛwo bo lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ oná Yeremia kɛ “Anatot hii lɛ” sane lɛ he sɛɛ?
6 Kɛ́ okutsoŋbii, oskulbii, mɛi ni okɛtsuɔ nii, loo owekumɛi komɛi po gba onaa lɛ, bɔ ni Yehowa kɛ Yeremia ye eha lɛ hewɔ lɛ, obaanyɛ otsɛ otsui oŋmɛ omli. Yeremia beaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ ‘ebaawo’ mɛi ni yɔɔ Anatot ni te shi wo egbalɔ lɛ ‘nyɔmɔ.’ (Nyɛkanea Yeremia 11:22, 23.) Ekã shi faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ shiwoo nɛɛ ye ebua Yeremia ni enyɛ eye enijiaŋ ni je wui, ekolɛ yɛ Anatotbii lɛ ashiteekɛwoo lɛ hewɔ lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ baawo amɛ nyɔmɔ, ni efee nakai hu, ni no ha ‘efɔŋ ba Anatot hii lɛ anɔ.’ Ogbɛfaŋ lɛ, ná nɔmimaa akɛ Yehowa miina nɔ̃ fɛɛ nɔ̃. (Lala 11:4; 66:7) Kɛ́ ‘ohi shi’ yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi anaa, ni ofee nɔ̃ ni ja lɛ, ekolɛ no baaye abua mɛi ni teɔ shi woɔ bo lɛ ekomɛi koni amɛjo efɔŋ ni baaba amɛnɔ lɛ naa foi.—1 Tim. 4:16.
Mɛni yɔɔ Yeremia wolo lɛ mli ni tsɔɔ akɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ webii nuɔ nii ahe amɛhaa lɛ kã Nyɔŋmɔ tsui nɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ ekolɛ no ye ebua gbalɔ lɛ?
NIFEEMƆI NI BAANYƐ AJE MƆNIJIAŊ WUI
7, 8. Mɛɛ niseniianii afee Yeremia, ni te ená enɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?
7 Yeremia wala he gbeyei ni emaŋbii wo lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ shiteekɛwoo krokomɛi hu kpe. Shiteekɛwoo nɛɛ ateŋ ekome ji nɔ̃ ni osɔfo ko ni ale lɛ waa yɛ Yerusalem, ni atsɛɔ lɛ Pashur lɛ kɛba enɔ lɛ.a Beni Pashur nu gbalɛ ko ni Yeremia gba lɛ, “Pashur yi gbalɔ Yeremia, ni ebɔ lɛ apã.” (Yer. 20:1, 2) Etamɔ nɔ̃ ni wiemɔi nɛɛ yaa shɔŋŋ fe mɔ hiɛ ma ni aaagba kɛkɛ. Mɛi komɛi emu sane naa akɛ Pashur ha ayi Yeremia loo atswa lɛ kpãi aaashɛ shii 40. (5 Mose 25:3) Eeenyɛ efee akɛ, beni atswaa Yeremia kpãi ni epiŋɔ lɛ, nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ mɛi miiye ehe fɛo, amɛmiisopa lɛ, ni amɛmiifɛ̃ lajɔ po amɛmiishwie ehiɛ. Amɛkɛwaaa jɛmɛ kɛkɛ. Pashur ha ‘abɔ’ Yeremia “apã” jenamɔ muu fɛɛ. Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ apã lɛ dɔ egbɔmɔtso lɛ mli. Hɛɛ, awa Yeremia yi musuŋshaa nɔ̃, ni ena nɔ̃ nakai gbɛkɛ lɛ yɛ apã ni abɔ lɛ lɛ hewɔ.
8 Te nakai yiwaa lɛ ná Yeremia nɔ hewalɛ eha tɛŋŋ? Ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Mitsɔ mɔ ni aŋmɔɔ lɛ daa jenamɔ.” (Yer. 20:3-7) Enu he po akɛ ekawie yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i anɔ dɔŋŋ. Shi, ole akɛ Yeremia nyɛŋ afee nakai, ni efeee nakai hu lɛɛlɛŋ. Moŋ lɛ, sane ni Nyɔŋmɔ kɛha Yeremia koni ejaje lɛ tsɔ ‘tamɔ la ní tsoɔ ní aŋa yi awo ewui amli,’ no hewɔ lɛ enyɛɛɛ Yehowa sane lɛ naa etsĩ.—Nyɛkanea Yeremia 20:8, 9.
9. Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ wɔɔjwɛŋ Yeremia niiashikpamɔ lɛ nɔ lɛ?
9 Kɛ́ omaŋfoi ni ji wɔwekumɛi, wɔkutsoŋbii, mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii loo mɛi ni wɔkɛyaa skul lɛ gbe wɔhe guɔ lɛ, Yeremia sane nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔkpee naa. Kɛ́ bei komɛi lɛ, shiteekɛwoo ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa wɔnijiaŋ jeɔ wui fioo lɛ, esaaa akɛ wɔnaa kpɛɔ wɔhe. Kɛ́ awa wɔyi yɛ anɔkwa jamɔ ni wɔtiuɔ sɛɛ lɛ hewɔ lɛ, no hu baanyɛ aha wɔnijiaŋ aje wui. Yeremia, ni ji nuu ni yeee emuu lɛ kɛ nibii ni tamɔ nakai kpe, ni amɛná enɔ hewalɛ, ani wɔjeee adesai ni yɔɔ henumɔi tamɔ Yeremia nɔŋŋ? Fɛɛ sɛɛ lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ Nyɔŋmɔ ye ebua Yeremia, ni ená miishɛɛ kɛ ekãa ekoŋŋ. Yeremia nijiaŋwujee lɛ sɛɛ fo, ni wɔ hu wɔbaanyɛ wɔha wɔnɔ̃ lɛ sɛɛ afo.—2 Kor. 4:16-18.
10. Mɛni Biblia lɛ haa wɔnaa yɛ bɔ ni Yeremia nu nii ahe eha lɛ he?
10 Bei komɛi lɛ, bɔ ni Yeremia nuɔ nii ahe ehaa lɛ tsakeɔ, ni bei komɛi po lɛ tsakemɔ lɛ mli waa waa. Ani okɛ shihilɛ ni tamɔ nakai ekpe pɛŋ—ekolɛ oyɛ miishɛɛ ni onuɔ he akɛ oyɛ shweshweeshwe, nɔŋŋ lɛ, ofee gblinii, kɛkɛ lɛ owerɛ eho ohe? Nɔ̃ ni kɔɔ miishɛɛ kɛ henumɔ ni anáa akɛ ayɛ shweshweeshwe lɛ he lɛ, kadimɔ wiemɔi ni yɔɔ Yeremia 20:12, 13 lɛ. (Nyɛkanea.) Shihilɛ ni Pashur ha Yeremia tsɔ mli lɛ sɛɛ lɛ, Yeremia ná miishɛɛ ni enu he tamɔ ohiafo ko ni ajie lɛ “kɛjɛ efɔŋfeelɔi adɛŋ.” Bei komɛi lɛ, kɛ́ onu he akɛ ajie bo yɛ shihilɛ ko mli, loo nɔ̃ ko kpakpa ba yɛ oshihilɛ mli loo osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ, olá kɛjie Yehowa yi. Ehi jogbaŋŋ akɛ obaanu he nakai!—Bɔf. 16:25, 26.
Mɛɛ gbɛ nɔ shiteekɛwoo loo hefɛoyeli baanyɛ aná wɔhenumɔi anɔ hewalɛ?
11. Kɛ́ efɔɔ kaa akɛ, bɔ ni wɔnuɔ nii ahe wɔhaa lɛ tsakeɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔkai yɛ Yeremia he?
11 Kɛlɛ, akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, wɔhenumɔ baanyɛ atsake taakɛ eba lɛ yɛ Yeremia gbɛfaŋ lɛ. Beni Yeremia jaje akɛ, “nyɛlaa nyɛhaa Yehowa” lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, ewerɛ ho ehe waa, ni ekolɛ efo yɔɔ po. (Nyɛkanea Yeremia 20:14-16.) Ewerɛ ho ehe aahu akɛ, enu he akɛ kulɛ esaaa akɛ afɔɔ lɛ! Beni ewerɛ ho ehe lɛ, ekɛɛ akɛ, nuu ni babɔ efɔmɔ lɛ he amaniɛ lɛ sa loomɔ, ni esa akɛ nuu lɛ naagbee atamɔ Sodom kɛ Gomora. Shi naa sane oti ko ni he hiaa: Ani Yeremia tee nɔ eye awerɛho? Ani enu he akɛ nɔ̃ ko kwraa bɛ ni ebaafee, ni no hewɔ lɛ, eha nakai henumɔ lɛ shiu lɛ kwraa? Dabida. No najiaŋ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ koni eye enijiaŋwujee lɛ nɔ, ni eye omanye. Susumɔ amaniɛ ni abɔ yɛ enɛ sɛɛ yɛ Yeremia yitso 21 lɛ mli lɛ he okwɛ. Maŋtsɛ Zedekia tsu Pashur kroko ni ji lumɔ lɛ, koni eyabi Yeremia nii yɛ ka ni Babilonbii lɛ ewo yɛ Yerusalem he lɛ he. Yeremia tsui efaaa, shi moŋ ekɛ ekãa jaje Yehowa kojomɔ lɛ kɛ nɔ̃ ni baajɛ mli aba lɛ etsɔɔ. (Yer. 21:1-7) Eyɛ faŋŋ akɛ, Yeremia tee nɔ ekɛ ekãa sɔmɔ akɛ gbalɔ!
12, 13. Kɛ́ wɔhenumɔi tsake kwraa lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛdamɔ naa?
12 Ŋmɛnɛ lɛ, bɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ekomɛi nuɔ nii ahe amɛhaa lɛ tsakeɔ. Ekolɛ, tsakemɔi komɛi ni yaa nɔ yɛ amɛgbɔmɔtsei amli lɛ ji nɔ̃ ni haa ebaa lɛ nakai lɛ, ni datrɛfoi baanyɛ atsɔɔ amɛ nibii ni amɛbaanyɛ amɛfee kɛkutɔ henumɔŋ tsakemɔi ni tamɔ nakai lɛ mli. (Luka 5:31) Wɔteaŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ lɛ, wɔhenumɔi ni tsakeɔ lɛ jeee naagba tsɔ ni baabi ni datrɛfonyo ko aye abua wɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ, henumɔi tamɔ awerɛhoyeli kɛ ehenɔi lɛ ji adesa ni yeee emuu lɛ shihilɛ lɛ fã. Tɔlɛ loo suɔlɔ ko gbele baanyɛ aha wɔnu he nakai. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni tamɔ nakai kpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔkai akɛ Yeremia henumɔi tsake, shi fɛɛ sɛɛ lɛ etee nɔ ená Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ. Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔdamɔ henumɔi nɛɛ anaa lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔtsake wɔbe he gbɛjianɔtoo mli koni wɔná be babaoo kɛjɔɔ wɔhe. Aloo ekolɛ, esa akɛ wɔná be ni fa bɔ ni sa kɛfó wɔsuɔlɔ ni egbo lɛ koni wɔnyɛ wɔtsɛ wɔtsui wɔŋmɛ wɔmli yɛ no sɛɛ. Kɛlɛ, ehe miihia waa ni wɔkafɔ̃ɔ Kristofoi akpeeiyaa kɛ wɔhe ni wɔkɛwoɔ teokrase nifeemɔi krokomɛi amli lɛ kɔkɔɔkɔ. Nifeemɔi nɛɛ ahe miihia waa, ejaakɛ nomɛi baaye abua wɔ koni wɔfi shi yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli, ni wɔmii ashɛ wɔhe hu.—Mat. 5:3; Rom. 12:10-12.
13 Kɛ́ shi kome ko kɛkɛ owerɛ ho ohe jio, efɔɔ kaa akɛ owerɛ hoɔ ohe jio, loo efɔɔɔ kaa po lɛ, Yeremia niiashikpamɔ lɛ baanyɛ aye abua bo. Taakɛ atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ, bei komɛi lɛ Yeremia nijiaŋ jeɔ wui. Kɛlɛ, ehaaa no aha etsi ehe kɛjɛ Nyɔŋmɔ, mɔ ni esumɔɔ ni ekɛ anɔkwayeli sɔmɔ lɛ lɛ he. Beni mɛi ni kɛ lɛ béɔ lɛ kɛ efɔŋ to ekpakpa ni efee amɛ lɛ najiaŋ po lɛ, etsi ebɛŋkɛ Yehowa ni ekɛ ehiɛ fɔ̃ enɔ. (Yer. 18:19, 20, 23) Tswaa ofai shi akɛ obaakase Yeremia.—Yaafo 3:55-57.
Kɛ́ bei komɛi lɛ, wɔnijiaŋ jeɔ wui loo wɔwerɛ hoɔ wɔhe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ sane ni yɔɔ Yeremia wolo lɛ mli lɛ atsu nii?
ANI OBAASHƐJE SUSUMAI NI ETƆ AMƐ LƐ AMII?
14. Namɔ ji mɔ titri ni wo Yeremia hewalɛ, ni mɛɛ wiemɔi ekɛtsu nii?
14 Esa akɛ wɔjwɛŋ bɔ ni awo Yeremia hewalɛ, kɛ bɔ ni lɛ diɛŋtsɛ hu ewo mɛi krokomɛi loo ‘susumai ni etɔ amɛ lɛ’ hewalɛ lɛ nɔ. (Yer. 31:25) Yehowa ji mɔ titri ni wo gbalɔ lɛ hewalɛ waa. Kwɛ bɔ ni ohe baawa bo eha kɛ́ Yehowa kɛɛ bo akɛ: “Naa, ŋmɛnɛ gbi nɛɛ miŋɔo mifee maŋ ní atswa gbogbo awo he . . . Amɛkɛo aaawu, shi amɛnyɛŋo; ejaakɛ mikɛo yɛ, ni majieo, Yehowa kɛɛ.” (Yer. 1:18, 19) Yiŋtoo kpakpa ko hewɔ ni Yeremia kɛɛ akɛ, Yehowa ji “mihewalɛ kɛ mɔɔ ní wa kɛ mibobaahe yɛ fimɔ gbi nɔ!” lɛ.—Yer. 16:19.
15, 16. Gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ewo Yeremia hewalɛ lɛ haa wɔyɔseɔ mɛni yɛ nɔ̃ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛwo mɛi krokomɛi hewalɛ lɛ he?
15 Nɔ̃ ni sa kadimɔ ji akɛ, Yehowa kɛɛ Yeremia akɛ: “Mikɛo yɛ.” Ani oyɔse nɔ̃ ko yɛ wiemɔ nɛɛ mli ni haa onaa nɔ̃ ni obaanyɛ ofee kɛ́ hewalɛwoo he miihia mɔ ko? Ewaaa akɛ oooyɔse akɛ hewalɛwoo he miihia nyɛmi Odasefonyo ko loo owekunyo ko, shi nɔ̃ ni wa ji bɔ ni obaawo mɔ lɛ hewalɛ ni emɔ shi jogbaŋŋ. Bei pii lɛ, gbɛ ni mɔɔ shi fe fɛɛ ni obaanyɛ otsɔ nɔ owo mɔ lɛ hewalɛ ji ni ohi mɔ ni ehao lɛ masɛi taakɛ Nyɔŋmɔ fee eha Yeremia lɛ. Kɛkɛ lɛ, kɛ́ be shwie mli fioo lɛ, owie nɔ̃ ko kɛwo lɛ hewalɛ, shi kaawie babaoo. Kɛ́ okɛ wiemɔi fioo ni baanyɛ awo mɔ lɛ hewalɛ ni eha etsui anyɔ mli lɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua jogbaŋŋ. Ehe ehiaaa ni okɛ wiemɔ flɛmii atsu nii. Okɛ wiemɔi ni tsɔɔ akɛ oyɛ mɔ lɛ he miishɛɛ, osusuɔ ehe, ni odɔɔ ehe lɛ atsu nii. Wiemɔi ni tamɔ nakai lɛ baanyɛ aye abua jogbaŋŋ.—Nyɛkanea Abɛi 25:11.
16 Yeremia kɛɛ akɛ: “Bo, Yehowa . . . kaimɔ mi ní osara mi.” Gbalɔ lɛ kɛshi sɛɛ akɛ: “Kɛ́ mina owiemɔi lɛ miyeɔ; owiemɔi lɛ ji mimiishɛɛ kɛ mitsui mlifilimɔ.” (Yer. 15:15, 16) Nakai nɔŋŋ, ekolɛ ehe baahia ni oná be ni sa oha mɔ ni otaoɔ owo lɛ hewalɛ lɛ. Anɔkwa, owiemɔ lɛ nyɛŋ atamɔ Yehowa nɔ̃ lɛ pɛpɛɛpɛ. Shi, obaanyɛ okɛ Nyɔŋmɔ wiemɔi lɛ ekomɛi afata nɔ̃ ni obaakɛɛ mɔ lɛ he. Kɛ́ ojɛ tsui krɔŋŋ mli okɛ Biblia mli wiemɔi ni tamɔ nakai tsu nii lɛ, ebaanyɛ eha mɔ ni nijiaŋ eje wui lɛ mii ashɛ ehe.—Nyɛkanea Yeremia 17:7, 8.
17. Mɛɛ nikasemɔ ni he hiaa wɔbaanyɛ wɔna yɛ bɔ ni Yeremia kɛ Zedekia kɛ agbɛnɛ Yohanan ye eha lɛ mli?
17 Kadimɔ akɛ jeee akɛ Yeremia nine shɛ hewalɛwoo nɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛkɛ, shi lɛ hu ewo mɛi hewalɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ? Be ko lɛ, Maŋtsɛ Zedekia kɛɛ Yeremia akɛ eeshe Yudafoi ni amɛkɛ Babilonbii lɛ eyafee ekome lɛ gbeyei. Gbalɔ lɛ wo maŋtsɛ lɛ hewalɛ akɛ ebo Yehowa gbee toi koni ahi aha lɛ. (Yer. 38:19, 20) Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ sɛɛ, beni eshwɛ Yudafoi fioo ko pɛ yɛ Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yohanan ni ji asafoiatsɛmɛi lɛ ateŋ mɔ ko lɛ ka akɛ ekɛ mɛi ni eshwɛ lɛ baaya Mizraim. Shi, eyabi nii yɛ Yeremia ŋɔɔ dã. Gbalɔ lɛ bo nɔ̃ ni Yohanan yɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi, ni no sɛɛ lɛ esɔle eha Yehowa. Sɛɛ mli lɛ, gbalɔ lɛ kɛ Yehowa hetoo ni woɔ mɔ hewalɛ lɛ yaha amɛ, ni etsĩ tã etsɔɔ amɛ akɛ kɛ́ amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ akɛ amɛya nɔ amɛhi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsu nii lɛ, amɛbaaná he sɛɛ. (Yer. 42:1-12) Shihilɛi enyɔ nɛɛ fɛɛ mli lɛ, Yeremia bo amɛ toi jogbaŋŋ dani ewie. Ehe miihia ni wɔbo mɛi atoi jogbaŋŋ dani wɔbaanyɛ wɔwo amɛ hewalɛ. Ha mɔ ni ehao lɛ afɔse etsuiŋ eshwie ohiɛ. Bo enaagbai kɛ egbeyeishemɔi lɛ atoi jogbaŋŋ. Wo lɛ hewalɛ, kɛ́ nakai feemɔ sa. Onine shɛŋ ninaa ko nɔ kɛjɛŋ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni baatsɔɔ bo nɔ̃ ni esa akɛ okɛɛ mɔ lɛ, shi obaanyɛ okɛ wiemɔi ni woɔ mɔ hewalɛ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli, ni kɔɔ nibii kpakpai ni baaba wɔsɛɛ lɛ ahe lɛ atsu nii kɛwo mɔ lɛ hewalɛ.—Yer. 31:7-14.
18, 19. Mɛni Rekabbii lɛ kɛ Ebed-Melek he amaniɛbɔi lɛ haa wɔnaa yɛ gbɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwo mɛi hewalɛ lɛ he?
18 Zedekia kɛ Yohanan fɛɛ efeee nɔ ko yɛ hewalɛ ni Yeremia wo amɛ lɛ he, ni ŋmɛnɛ hu lɛ, ekolɛ mɛi komɛi efeŋ nɔ̃ ko yɛ hewalɛ ni owoɔ amɛ lɛ he. Kaaha no je onijiaŋ wui. Mɛi komɛi tsu hewalɛ ni Yeremia wo amɛ lɛ he nii, ni nakai nɔŋŋ mɛi babaoo baatsu onɔ̃ lɛ he nii. Susumɔ Rekabbii ni ji Kenbii ni kɛ Yudafoi lɛ bɔ naanyo afii babaoo lɛ ahe okwɛ. Fãmɔi ni amɛblematsɛ Yehonadab ni hi shi akɛ gbɔ yɛ Yudafoi lɛ ateŋ lɛ shi eha amɛ lɛ eko ji, amɛkanu wein. Beni Babilonbii lɛ tutuaa Yudafoi lɛ, Yeremia kɛ Rekabbii lɛ tee sɔlemɔwe lɛ piai lɛ eko mli. Nyɔŋmɔ fãmɔ naa lɛ, Yeremia kɛ wein mamɔ amɛhiɛ. Akɛni Rekabbii lɛ tamɔɔɔ Israelbii toigbolɔi lɛ, shi amɛbuɔ amɛblematsɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛye efãmɔ lɛ nɔ, ni amɛnuuu wein lɛ. (Yer. 35:3-10) Yeremia ha amɛle akɛ Yehowa hiɛ esɔ gbɛ ni amɛkɔ lɛ, ni eha amɛle nɔ̃ ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee eha amɛ lɛ. (Nyɛkanea Yeremia 35:14, 17-19.) Obaanyɛ otsɔ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ owo mɛi hewalɛ: Jɛɛ otsuiŋ ojie mɛi ayi kɛ́ ebiɔ ni ofee nakai.
19 Yeremia wo Kushnyo Ebed-Melek, ni ekã shi faŋŋ akɛ eji Maŋtsɛ Zedekia piafoi lɛ ateŋ mɔ ko lɛ, hu hewalɛ. Yuda lumɛi lɛ ye Yeremia sane fɔŋ, amɛha akɛ lɛ wo bu ko ni ŋmɔtɔ eyi mli lɛ mli, ni amɛshi lɛ yɛ mli koni egbo. Ebed-Melek yakpa Maŋtsɛ Zedekia fai, ni maŋtsɛ lɛ fã ni ayajie gbalɔ lɛ. Gbɔ nɛɛ fee enɛ, eyɛ mli akɛ ele akɛ ebaanyɛ ekɛ shiteekɛwoo akpe. (Yer. 38:7-13) Akɛni ekolɛ, enɛ fite Ebed-Melek kɛ Yuda lumɛi lɛ ateŋ hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ efee yeyeeye. Kulɛ Yeremia baanyɛ amua enaa, ni emu sane naa akɛ, akɛni tsɛlɛ gbeɔ dɔlɛ hewɔ lɛ, Ebed-Melek baaye henumɔ nɛɛ nɔ kɛ̃. Moŋ lɛ, eha Ebed-Melek le nibii ni Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaafee eha lɛ lɛ, ni enɛ wo Ebed-Melek hewalɛ.—Yer. 39:15-18.
20. Mɛni esa akɛ wɔná he miishɛɛ akɛ wɔbaafee wɔha wɔnyɛmimɛi ni darako kɛ mɛi ni edara lɛ fɛɛ?
20 Bɔfo Paulo wo wɔnyɛmimɛi ni hi Tesalonika lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛshɛjeshɛjea nyɛhe mii ni mɔ fɛɛ mɔ aha enaanyo nane amɔ shi.” Anɔkwa, beni wɔkaneɔ Yeremia wolo lɛ, wɔnaa nɔkwɛmɔnii kpakpai ni haa wɔnaa bɔ ni ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ ŋaawoo nɛɛ atsu nii. Bɔfo Paulo kɛfata he akɛ: “Wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo dromɔ lɛ kɛ nyɛ ahi shi!”—1 Tes. 5:11, 28, Ga Biblia hee.
Mɛɛ nikasemɔi ni yɔɔ Yeremia wolo lɛ mli oto oyiŋ akɛ okɛbaatsu nii beni obɔɔ mɔdɛŋ akɛ obaawo susumai ni etɔ amɛ lɛ hewalɛ lɛ?
a Beni Zedekia yeɔ nɔ lɛ, lumɔ ko ni atsɛɔ lɛ Pashur lɛ yabi maŋtsɛ lɛ koni eha agbe Yeremia, shi esoro lɛ yɛ Pashur ni ha abɔ Yeremia apã lɛ he.—Yer. 38:1-5.