Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • jr yitso 8 bf. 92-102
  • Ani Obaanyiɛ Yeremia Nanemaahei Lɛ Asɛɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Obaanyiɛ Yeremia Nanemaahei Lɛ Asɛɛ?
  • Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni Ekɛha Wɔ Kɛtsɔ Yeremia Nɔ
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • FÃMƆ KO NI EKAAA
  • KASEMƆ NƆ̃ KO KƐJƐ YEREMIA OSHIJAYELI LƐ MLI
  • WO MƐI HEWALƐ NI BO HU AWO BO HEWALƐ
  • Oshijafoi Ji Amɛ, shi Amɛtsui Nyɔɔ Amɛmli yɛ Yehowa Sɔɔmɔ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • Oshijayeli Kɛ Gbalashihilɛ He Ŋaawoo Kpakpa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2011
  • Oshijayeli—Gbɛ ni kɛ Mɔ Yaa Nitsumɔ ni Wooo Mɔ Ahuntoo Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • “Miŋɔ Miwiemɔi Lɛ Miwo Onaa”
    Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni Ekɛha Wɔ Kɛtsɔ Yeremia Nɔ
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni Ekɛha Wɔ Kɛtsɔ Yeremia Nɔ
jr yitso 8 bf. 92-102

YITSO KPAANYƆ

Ani Obaanyiɛ Yeremia Nanemaahei Lɛ Asɛɛ?

1, 2. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔha aŋkroaŋkroi kɛ wekui amumɔŋ hilɛkɛhamɔ lɛ akã wɔtsui nɔ lɛ?

BENI Yoshua kɛɛ Israelbii lɛ koni amɛtsɔɔ mɔ ni amɛbaasumɔ ni amɛsɔmɔ lɛ lɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: ‘Mi lɛ, mi kɛ miwe lɛ, wɔɔsɔmɔ Yehowa!’ (Yosh. 24:15) Yoshua tswa efai shi akɛ ebaaye Nyɔŋmɔ anɔkwa, ni ená nɔmimaa akɛ eweku lɛ hu baaye anɔkwa. Be kplaŋŋ ko sɛɛ, beni Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, Yeremia kɛɛ Maŋtsɛ Zedekia akɛ, kɛ́ okɛ ohe ha Babilonbii lɛ, ‘bo kɛ owe lɛ fɛɛ yi aaaná wala.’ (Yer. 38:17) Gbɛ fɔŋ ni maŋtsɛ lɛ kɔ lɛ sa ehe, ni esa eŋamɛi, kɛ ebi hii lɛ hu ahe. Agbe ebi hii lɛ yɛ ehiɛ; ajwara ehiŋmɛii, ni aŋɔ lɛ nom kɛtee Babilon.—Yer. 38:18-23; 39:6, 7.

2 Wiemɔi enyɔ ni adiki mli lɛ fɛɛ kɔɔ aŋkroaŋkroi ahe titri. Shi atsĩ amɛwekui lɛ hu atã. Nilee yɛ mli akɛ afee nakai. Mɔ fɛɛ mɔ ni eda lɛ baabu ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Israelbii lɛ ateŋ mɛi kpotoo bote gbalashihilɛ mli ni amɛná weku. Kristofoi hu kɛ amɛwekui shwɛɛɛ kwraa. Saji ni wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli kɛ nibii ni wɔkaseɔ yɛ Kristofoi akpeei ashishi ni kɔɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ, bii atsɔsemɔ, kɛ bulɛ ni esa akɛ ajie kpo atsɔɔ weku mli bii lɛ ahe lɛ haa enɛ feɔ faŋŋ.—1 Kor. 7:36-39; 1 Tim. 5:8.

FÃMƆ KO NI EKAAA

3, 4. Mɛɛ gbɛi anɔ shihilɛ ni Yeremia yɔɔ mli lɛ yɔɔ srɔto kwraa yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ mɛi babaoo anɔ̃ lɛ he, ni te ená he sɛɛ eha tɛŋŋ?

3 Abaa Yeremia yi yɛ amanehulu ni ba yɛ ebeaŋ lɛ mli, kɛ agbɛnɛ hu yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ mli. No mli lɛ, shihilɛ ni eyɔɔ mli lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ mɛi babaoo anɔ̃ lɛ he. (Yer. 21:9; 40:1-4) Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ ekabote gbalashihilɛ mli, ekawo shwiei, ni ekɛ ehe akawo nifeemɔi krokomɛi ni ebeaŋ Yudafoi lɛ fɔɔ feemɔ lɛ amli.—Nyɛkanea Yeremia 16:1-4.

4 Yeremia beaŋ kɛ yɛ amɛkusum naa lɛ, gbalashihilɛ mlibotemɔ kɛ bii afɔmɔ ji nɔ̃ ko ni mɛi fɔɔ feemɔ. Yudafoi hii babaoo fee nakai koni shikpɔŋ ni akɛha amɛblematsɛmɛi lɛ aya nɔ afee amɛkutso lɛ kɛ amɛweku lɛ nɔ̃.a (5 Mose 7:14) Mɛni hewɔ ahaaa Yeremia afee nakai lɛ? Nɔ̃ ni baaba emaŋ lɛ nɔ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ ekɛ ehe akawo henaabuamɔi kɛha ŋkɔmɔyeli loo hiɛtserɛjiemɔ ni afɔɔ feemɔ lɛ amli. Afã lɛ akɛ ekashɛje mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ amii, ni ekɛ amɛ akaye nii yɛ yarafeemɔ lɛ sɛɛ hu; asaŋ esaaa akɛ eyaa Yudafoi ayookpeemɔi ashishi. Etsɛŋ ni enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ baafo. (Yer. 7:33; 16:5-9) Gbɛ ni Yeremia kɔ lɛ baanyɛ aye abua mɛi koni amɛhé esane lɛ amɛye, ni no ma bɔ ni kojomɔ ni baa lɛ naa baawa aha lɛ nɔ mi. Nakai amanehulu lɛ ba kɛ̃. Te osusuɔ akɛ mɛi ni ye gbɔmɔloo yɛ fimɔ naa, loo mɛi ni na amɛsuɔlɔi agbohii ni miikpɔtɔ lɛ baanu he amɛha tɛŋŋ? (Nyɛkanea Yeremia 14:16; Yaafo 2:20.) Belɛ, oshijafo Yeremia nii bɛ mɔbɔ. Kawoo ni he nyɔji 18 lɛ ha abule wekui ashishi, shi Yeremia bɛ ŋa loo bii ni ebaaye amɛhe ŋkɔmɔ.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ fãmɔi ni yɔɔ Yeremia 16:5-9 lɛ baanyɛ asa Kristofoi ahe?

5 Shi, ani abaanyɛ akɛɛ akɛ Yeremia 16:5-9 lɛ kɔɔ wɔhe tɛ̃ɛ? Dabi. Awoɔ Kristofoi hewalɛ ni ‘amɛshɛje mɛi ni naa amanehulu fɛɛ amanehulu lɛ amii,’ ni ‘amɛkɛ mɛi ni nyaa lɛ anya.’ (2 Kor. 1:4; Rom. 12:15) Yesu tee yookpeemɔ ko shishi, ni eha mɛi ni yɔɔ jɛi lɛ ná miishɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ̃ ni baaba nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ nɔ lɛ jeee shwɛmɔ sane. Kristofoi po kɛ shihilɛi ni mli wala kɛ naagbai baakpe. Yesu ma nɔ mi akɛ, esa akɛ wɔsaa wɔhe wɔto koni wɔnyɛ wɔfi shi ni wɔya nɔ wɔye anɔkwa, taakɛ wɔnyɛmimɛi ni jo foi kɛjɛ Yudea yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ fee lɛ. Belɛ, ebiɔ ni mɔ asusu nii ahe jogbaŋŋ dani ekpɛ eyiŋ akɛ eeeye oshija, eeebote gbalashihilɛ mli, loo eeewo shwiei.—Nyɛkanea Mateo 24:17, 18.

Mfoniri ni yɔɔ baafa 94

6. Namɛi baaná he sɛɛ kɛ́ amɛjwɛŋ fãmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha Yeremia lɛ nɔ lɛ?

6 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ fãmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha Yeremia akɛ ekabote gbalashihilɛ mli loo ekawo shwiei lɛ mli? Ŋmɛnɛ lɛ, anɔkwa Kristofoi komɛi boteko gbalashihilɛ mli loo amɛbɛ bii. Mɛni amɛbaanyɛ amɛkase kɛjɛ Yeremia sane lɛ mli? Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli ni yɔɔ bii lɛ asusu Yeremia oshijayeli lɛ he lɛ?

7. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu fãmɔ ni akɛha Yeremia akɛ ekawo shwiei lɛ he lɛ?

7 Klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ fãmɔ ni akɛha Yeremia akɛ ekawo shwiei lɛ he okwɛ. Yesu fãaa esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛkawo shwiei. Shi, esa kadimɔ akɛ, beni Yesu wieɔ Yerusalem amanehulu ni ba yɛ afi 66-70 Ŋ.B. lɛ he lɛ, eha mɛi ni hiɛ hɔ loo amɛmiiha fufɔ yɛ nakai beaŋ lɛ “kpoo.” Shihilɛ ni amɛyɔɔ mli lɛ hewɔ lɛ, nakai be lɛ baafee jaramɔ be waa kɛha amɛ titri. (Mat. 24:19) Etsɛŋ wɔkɛ amanehulu ni naa wa fe no baakpe. Esa akɛ Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli ni miikpɛ amɛyiŋ yɛ fɔmɔ he lɛ aha anɔkwa sane nɛɛ hu ahi amɛjwɛŋmɔŋ. Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ beni je tsɛreɔ ni je naa nɛɛ shihilɛ lɛ mli miiwa fe tsutsu lɛ? Kɛfata he lɛ, fɔlɔi kpɛlɛɔ nɔ akɛ ebɛ mlɛo kwraa akɛ aaatsɔse bii ni baaya nɔ anyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ kɛfo nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ. Eyɛ mli akɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ji mɛi ni baakpɛ amɛyiŋ kɛji amɛbaafɔ loo amɛfɔɔɔ moŋ, shi ehi jogbaŋŋ akɛ amɛaasusu Yeremia sane lɛ he. Ni Nyɔŋmɔ fãmɔ akɛ Yeremia akabote gbalashihilɛ mli lɛ hu?

Mɛɛ fãmɔ ko ni ekaaa akɛha Yeremia, ni mɛni esa akɛ no atsirɛ wɔ ni wɔsusu he?

KASEMƆ NƆ̃ KO KƐJƐ YEREMIA OSHIJAYELI LƐ MLI

8. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ ebiii ni mɔ abote gbalashihilɛ mli dani enyɛ esa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ?

8 Beni Nyɔŋmɔ kɛɛ Yeremia akɛ ekabote gbalashihilɛ mli lɛ, no etsɔɔɔ akɛ eewo etsuji fɛɛ mla ko ni esa akɛ amɛye nɔ. Ejeee tɔmɔ akɛ mɔ ko baabote gbalashihilɛ mli. Yehowa to adesai agbalashihilɛ shishi koni ekɛha gbɔmɛi ayi shikpɔŋ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu ni eha mɛi atsui anyɔ amɛmli ni amɛná miishɛɛ babaoo. (Abɛi 5:18) Kɛlɛ, jeee mɛi fɛɛ bote gbalashihilɛ mli. Eeenyɛ efee akɛ beni Yeremia sɔmɔɔ akɛ gbalɔ lɛ, no mli lɛ osaii komɛi yɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ.b Kɛfata he lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ okulafoi hu yɛ amɛteŋ. No hewɔ lɛ, jeee Yeremia pɛ ji Nyɔŋmɔ tsulɔ ni bɛ hefatalɔ. Eji anɔkwale akɛ, eyɛ yiŋtoo hewɔ ni eboteee gbalashihilɛ mli lɛ, ni nakai eji yɛ Kristofoi komɛi hu agbɛfaŋ ŋmɛnɛ.

9. Mɛɛ ŋaawoo ni kɔɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ he ni ajɛ mumɔŋ akɛha lɛ esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu he?

9 Kristofoi babaoo boteɔ gbalashihilɛ mli, shi amɛteŋ mɛi komɛi hu boteee mli. Ole akɛ Yesu boteee gbalashihilɛ mli, ni ekɛɛ akɛ ekaselɔi lɛ ekomɛi baanyɛ “amɔ” oshijayeli “mli” yɛ amɛjwɛŋmɔŋ kɛ amɛtsuiŋ. Ewo mɛi ni baanyɛ amɛfee nakai lɛ hewalɛ ni amɛfee nakai. (Nyɛkanea Mateo 19:11, 12.) Belɛ, ebaafee nɔ̃ ni sa akɛ ooojie mɛi ni yeɔ oshija koni amɛtsu babaoo yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ayi moŋ fe ni oooye amɛhe fɛo. Eji anɔkwale akɛ Kristofoi komɛi yeɔ oshija kɛyashiɔ be ko yɛ shihilɛi komɛi ahewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ amɛnáko Kristofonyo ni sa amɛ, ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaaye Nyɔŋmɔ shishitoo mla akɛ abote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ [pɛ] mli” lɛ nɔ, ni amɛsa yijiemɔ. (1 Kor. 7:39) Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi ji okulafoi, ni tsɔɔ akɛ amɛbɛ hefatalɔi.c Esaaa akɛ amɛhiɛ kpaa nɔ akɛ, kɛjɛ teteete lɛ, Nyɔŋmɔ (kɛ Yesu) susuɔ mɛi ni yɔɔ shihilɛ ni amɛyɔɔ mli lɛ ahe.—Yer. 22:3; nyɛkanea 1 Korintobii 7:8, 9.

10, 11. (a) Mɛni ye ebua Yeremia ni etee nɔ eye oshija, ni emii shɛ ehe daa lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ niiashikpamɔi maa nɔ mi akɛ mɛi ni boteee gbalashihilɛ mli lɛ atsui baanyɛ anyɔ amɛmli yɛ shihilɛ mli?

10 Akɛni Yeremia tee nɔ eye oshija hewɔ lɛ, enyɛ ekɛ ehe fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ kɛha yelikɛbuamɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, kaimɔ akɛ, Yeremia ná Yehowa wiemɔ lɛ he miishɛɛ. Afii nyɔŋmai abɔ ni Yeremia kɛ ejwɛŋmɔ ma nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛŋ lɛ nɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, Yehowa wiemɔ lɛ waje lɛ ni eha ená nɔmimaa. Kɛfata he lɛ, ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ koni ekɛ mɛi ni baanyɛ aye oshija ni eji lɛ he fɛo lɛ akabɔ. Esumɔ ni ‘ekome too eta shi’ moŋ fe ni ekɛ hefɛoyelɔi aaabɔ.—Nyɛkanea Yeremia 15:17.

11 Kristofoi oshijafoi babaoo—hii kɛ yei, mɛi ni darako kɛ mɛi ni edara yɛ afii amli—miinyiɛ Yeremia nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ sɛɛ. Niiashikpamɔi tsɔɔ akɛ kɛ́ mɛi kɛ amɛhe wo sɔɔmɔ nitsumɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he, ni Nyɔŋmɔ kɛwo wɔdɛŋ lɛ mli vii lɛ, eyeɔ ebuaa waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Odasefonyo ko ni miisɔmɔ yɛ China wiemɔ asafo ko mli lɛ kɛɛ akɛ: “Gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ eha sɛɛnamɔ eba mishihilɛ he. Akɛ yoo oshijafo lɛ, mikɛ mihe woɔ nifeemɔi babaoo amli, ni no yeɔ ebuaa mi koni mihe akafee shoo. Be fɛɛ be ni je aaana lɛ, mitsui nyɔɔ mimli ejaakɛ minaa akɛ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yeɔ ebuaa mɛi jogbaŋŋ. Enɛ haa mináa miishɛɛ babaoo.” Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni eye afii 38 lɛ kɛɛ akɛ: “Misusuɔ akɛ nɔ̃ titri ni haa mɔ mii shɛɔ ehe ji, ní mɔ kɛ ejwɛŋmɔ aaama nibii kpakpai ni yɔɔ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni ekɛaakpe lɛ mli lɛ anɔ.” Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Yuropa wuoyigbɛ ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ gba mli kpoo ekɛɛ: “Bɔ ni mikpaa gbɛ ni kulɛ nibii aya nɔ aha yɛ mishihilɛ mli lɛ, eyabaaa lɛ nakai, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, mimii shɛɔ mihe, ni mimii baashɛ mihe daa hu.”

Mfoniri ni yɔɔ baafa 97

12, 13. (a) Mɛɛ jwɛŋmɔ ni ja esa akɛ wɔná yɛ oshijayeli kɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ he? (b) Paulo shihilɛ kɛ eŋaawoo lɛ maa mɛni nɔ mi yɛ oshijayeli he?

12 Ani eeenyɛ efee akɛ Yeremia yɔse akɛ, bɔ ni ekpa gbɛ ni kulɛ nibii aya nɔ aha yɛ eshihilɛ mli beni edaa lɛ, eyabaaa lɛ nakai? Ekolɛ, ejɛ nilee mli eyɔse akɛ, nakai eji hu yɛ mɛi ni bote gbalashihilɛ mli ni amɛwo shwiei lɛ ateŋ mɛi babaoo agbɛfaŋ. Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ Spain lɛ wie nɔ̃ ni ekpa shi ena lɛ he akɛ: “Mile mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli ni yɔɔ miishɛɛ kɛ mɛi hu ni ebote mli shi amɛbɛ miishɛɛ. Anɔkwa sane nɛɛ haa mináa nɔmimaa akɛ, jeee gbalashihilɛ mli ni mabote wɔsɛɛ lɛ ji nɔ̃ ni baaha maná miishɛɛ.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yeremia niiashikpamɔ lɛ—ni ji niiashikpamɔi akpei abɔ lɛ mli ekome kɛkɛ lɛ—tsɔɔ akɛ oshijafoi atsui baanyɛ anyɔ amɛmli jogbaŋŋ ni amɛná miishɛɛ hu yɛ shihilɛ mli. Bɔfo Paulo hu ma enɛ nɔ mi beni eŋma akɛ: “Oshijafoi kɛ okulafoi lɛ miikɛɛ amɛ akɛ: Ehi ha amɛ kɛji amɛhi shi taakɛ bɔ ni mi hu miyɔɔ nɛɛ lɛ.” (1 Kor. 7:8) Ekolɛ, Paulo ji okulafo. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, beni etsu babaoo yɛ maŋsɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, no mli lɛ ebɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ. (1 Kor. 9:5) Ani nilee bɛ mli akɛ wɔɔmu sane naa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni ebɛ lɛ ye bua lɛ jogbaŋŋ? Ejaakɛ yɛ egbɛfaŋ lɛ etsɔɔ akɛ ‘esɔmɔ Nuŋtsɔ lɛ, ni nɔ̃ ko nɔ̃ ko wooo enajiaŋ,’ ni no ha etsu babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.—1 Kor. 7:35, Ga Biblia hee.

“Be ni mikome too mikɛhiɔ he ko lɛ ji bei ni mikɛshwɛɛɛ kwraa lɛ ateŋ ekome. Minyɛɔ mikɛ Yehowa gbaa sane yɛ sɔlemɔ mli. Minyɛɔ mijwɛŋɔ saji anɔ, ni mifeɔ aŋkro nikasemɔ ni nɔ̃ ko gbalaaa mijwɛŋmɔ. . . . Oshijayeli eha miná miishɛɛ babaoo.”—Babette

13 Akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni ewie kɛfata he akɛ: “[Mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli] lɛ baana gbɔmɔtsoŋ gbɛfaŋ amanehulu.” Nyɔŋmɔ ha Paulo kɛ anɔkwa sane nɛɛ fata he akɛ: “Shi mɔ ni ekpɛ mli yɛ etsui mli . . . akɛ eeeya nɔ ehiɛ lɛ akɛ eblayoo fro lɛ, efee jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, mɔ ni kɛ eblayoo fro lɛ boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ, efee jogbaŋŋ moŋ, shi mɔ ni boteee gbalashihilɛ mli lɛ, efee jogbaŋŋ fe no.” (1 Kor. 7:28, 37, 38, Ga Biblia hee) Yeremia beaŋ lɛ, no mli lɛ, aŋmako wiemɔi nɛɛ ni ebaakane, shi afii nyɔŋmai abɔ ni ekɛye oshija lɛ ma nɔ mi akɛ, oshijayeli etsɔɔɔ akɛ wɔtsui nyɛŋ anyɔ wɔmli yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Anɔkwa, oshijayeli baanyɛ aye abua babaoo koni mɔ kɛ ehe awo anɔkwa jamɔ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Eyɛ mli akɛ Maŋtsɛ Zedekia bote gbalashihilɛ mli moŋ, shi ebooo Yeremia ŋaawoo lɛ toi, ni no ha akpata ehiɛ; shi yɛ gbalɔ oshijafo lɛ gbɛfaŋ lɛ, ekɔ gbɛ ni ha abaa ewala yi.

Mɛni obaanyɛ okase kɛjɛ bɔ ni Yeremia ye oshija afii nyɔŋmai abɔ lɛ mli?

WO MƐI HEWALƐ NI BO HU AWO BO HEWALƐ

14. Mɛni wekukpaa ni hi Akwila weku lɛ kɛ Paulo teŋ lɛ maa nɔ mi?

14 Taakɛ awie kɛtsɔ hiɛ momo lɛ, hii kɛ yei ni hi shi yɛ Yeremia beaŋ lɛ ateŋ mɛi babaoo bote gbalashihilɛ mli ni amɛwo shwiei. Nakai nɔŋŋ eji yɛ Paulo beaŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Kristofoi babaoo ni bote gbalashihilɛ mli ni amɛwo shwiei lɛ nyɛɛɛ amɛyasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ taakɛ Paulo fee lɛ, shi amɛtsu babaoo yɛ hei ni amɛhi lɛ. Amɛye amɛbua nyɛmimɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ hu. Kaimɔ akɛ beni Paulo yashɛ Korinto lɛ, Akwila kɛ Priskila kpee lɛ kɛtee amɛshĩa, ni amɛkɛ lɛ fee ekome kɛtsu nitsumɔ ni amɛ fɛɛ amɛtsuɔ lɛ. Shi jeee no pɛ kɛkɛ amɛfee. Ekã shi faŋŋ akɛ, bɔ ni Akwila weku lɛ kɛ Paulo bɔ amɛha lɛ wo lɛ hewalɛ waa. Bo lɛ, susumɔ niyenii ŋɔɔmɔ ŋɔɔmɔ ni amɛfee ekome kɛye, kɛ shihilɛi krokomɛi ni woɔ mɔ tsui ni amɛná mli ŋɔɔmɔ lɛ ahe okwɛ. Ani Yeremia hu ná naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ? Eyɛ mli akɛ ekɛ oshija ni eye lɛ sɔmɔ Nyɔŋmɔ moŋ, shi esaaa akɛ wɔsusuɔ akɛ etsi ehe kɛjɛ mɛi ahe. Ekã shi faŋŋ akɛ, ekɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji tamɔ Baruk, kɛ Ebed-Melek wekui lɛ, kɛ wekui krokomɛi hu bɔ yɛ gbɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ nɔ.—Rom. 16:3; nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 18:1-3.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi awekui baanyɛ afee yelikɛbuamɔ kpele kɛha Kristofoi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ?

15 Ŋmɛnɛ hu lɛ, Kristofoi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ náa naanyobɔɔ ni tamɔ nɔ̃ ni bakã Akwila weku lɛ kɛ Paulo teŋ lɛ eko. Kɛ́ obote gbalashihilɛ mli lɛ, ani okɛfeɔ oti ni ma ohiɛ akɛ obaaha oweku lɛ kɛ mɛi ni boteko gbalashihilɛ lɛ mli abɔ naanyo? Nyɛmi yoo ko fɔse etsuiŋ eshwie shi akɛ: “Mishi je lɛ, ni misumɔŋ akɛ maku misɛɛ maya jɛi ekoŋŋ. Kɛlɛ, ehe miihia ni asusu mihe, ni ajie suɔmɔ kpo atsɔɔ mi. Misɔlemɔ ji akɛ Yehowa kɛ mumɔŋ niyenii kɛ hewalɛwoo krokomɛi aha wɔ ni ji Kristofoi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ. Esaaa akɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ wɔnɔ, moŋ lɛ esa akɛ aye abua wɔ; kɛfata he lɛ, jeee wɔ fɛɛ wɔshweɔ akɛ wɔbote gbalashihilɛ mli. Kɛlɛ, etamɔ nɔ̃ ni ashi wɔsane aha wɔ. Anɔkwa, wɔbaanyɛ wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa be fɛɛ be, shi kɛ́ ehe bahia ni wɔkɛ mɛi agba sane ko lɛ, ani wɔbaaná nyɛmi ko wɔkɛgba sane lo?” Nyɛmimɛi hii kɛ yei akpei abɔ ni bɛ hefatalɔi lɛ baanyɛ ajɛ amɛtsuiŋ amɛha sanebimɔ nɛɛ hetoo akɛ, hɛɛ! Amɛnáa naanyobɔɔ ni tamɔ nakai yɛ amɛsafoi lɛ amli. Jeee amɛtipɛŋfoi pɛ amɛkɛbɔɔ naanyo. Akɛni amɛsumɔɔ ni amɛkɛ mɛi abɔ hewɔ lɛ, amɛkɛ mɛi ni edara yɛ afii amli kɛ gbekɛbii ni yɔɔ amɛsafoi lɛ amli lɛ fɛɛ bɔɔ naanyo.

Mfoniri ni yɔɔ baafa 100

16. Mɛɛ nibii bibii komɛi obaanyɛ ofee kɛwo Kristofoi ni bɛ hefatalɔi ni yɔɔ osafo lɛ mli lɛ hewalɛ?

16 Kɛ́ okɛ sɛɛyoomɔ tsu nii lɛ, obaanyɛ owo mɛi ni bɛ hefatalɔi lɛ hewalɛ, ni obaanyɛ ofee enɛ kɛtsɔ nine ni bei komɛi lɛ obaafɔ̃ amɛ koni amɛbafata oweku lɛ he yɛ nyɛweku lɛ nifeemɔi komɛi amli tamɔ nyɛgbɛkɛ Weku Jamɔ lɛ nɛkɛ lɛ nɔ. Kɛ́ oweku lɛ kɛ nyɛmimɛi ni bɛ hefatalɔi lɛ fee ekome kɛye nii lɛ ebaawo amɛ hewalɛ waa. Ani obaanyɛ okɛ amɛ ato gbɛjianɔ ni okɛ amɛ atsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? Te tɛŋŋ, bɛ oweku lɛ baanyɛ afɔ̃ Kristofonyo ko ni bɛ hefatalɔ lɛ nine koni ebafata nyɛhe kɛtsu nitsumɔ ko yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, loo yɛ be kɛ beaŋ lɛ, nyɛkɛ lɛ afee ekome kɛyaye jara? Wekui komɛi fɔ̃ɔ okulafoi, loo gbɛgbalɔi ni bɛ hefatalɔi lɛ anine koni amɛbafata amɛhe kɛya kpokpaa wulu nɔ kpee loo amɛyajie amɛhiɛtserɛ yɛ he ko. Naanyobɔɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ eye ebua oshijafoi lɛ kɛ wekui lɛ fɛɛ jogbaŋŋ.

17-19. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni bii kɛ suɔmɔ kɛ mɔhesusumɔ atsu nii kɛto gbɛjianɔ kɛkwɛ amɛfɔlɔi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli loo amɛbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔ̃ ni Yesu fee yɛ emami kwɛmɔ he lɛ mli?

17 Gbɛ kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsusuɔ mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ahe lɛ kɔɔ fɔlɔi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli lɛ akwɛmɔ he. Yesu beaŋ lɛ, Yudafoi hiɛnaanɔbii komɛi tsɔ ŋaa gbɛ nɔ amɛku amɛhiɛ amɛshwie amɛfɔlɔi akwɛmɔ nɔ. Amɛkɛɛ akɛ jamɔŋ sɔ̃i ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛfɔ̃ amɛnɔ lɛ ahe nitsumɔ lɛ he hiaa kwraa fe sɔ̃ ni Nyɔŋmɔ kɛfɔ̃ bii anɔ akɛ amɛkwɛ amɛfɔlɔi lɛ. (Mar. 7:9-13) Esaaa akɛ ebaa lɛ nakai yɛ Kristofoi awekui amli.—1 Tim. 5:3-8.

18 Ni kɛ́ eba lɛ akɛ fɔlɔi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli lɛ yɛ bii Kristofoi ni fe ekome hu? Kɛ́ bii lɛ ateŋ mɔ kome boteko gbalashihilɛ mli lɛ, ani no tsɔɔ akɛ lɛ ji mɔ tuuntu ni esa akɛ ekwɛ efɔlɔi lɛ? Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Japan lɛ ŋma akɛ: “Kulɛ masumɔ ni mabote gbalashihilɛ mli, shi akɛni mifɔlɔi akwɛmɔ he sɔ̃ ebakã minɔ hewɔ lɛ, minyɛɛɛ mabote gbalashihilɛ. Miyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa nuɔ tɔlɛ ni yɔɔ fɔlɔi akwɛmɔ mli kɛ tsuiŋdɔlɛ ni mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ nuɔ he lɛ shishi.” Ani eeenyɛ efee akɛ eyɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni ebote gbalashihilɛ mli, ni enyɛmimɛi nɛɛ ekpɛ mli akɛ lɛ ji mɔ ni esa akɛ ekwɛ amɛfɔlɔi lɛ, shi amɛkɛ lɛ susuuu he? Esa kadimɔ jogbaŋŋ akɛ, no mli lɛ, Yeremia hu yɛ nyɛmimɛi shi amɛkɛ lɛ yeee jogbaŋŋ.—Nyɛkanea Yeremia 12:6.

19 Yehowa nuɔ oshijafoi ashishi, ni enuɔ he ehaa mɛi ni kɛ shihilɛi ni mli wawai miikpe lɛ. (Lala 103:11-14) Kɛlɛ, fɔlɔi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli loo amɛbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ ji fɔlɔi kɛha amɛbii ni ebote gbalashihilɛ mli kɛ mɛi ni boteko mli lɛ fɛɛ. Ŋɔɔ lɛ akɛ, bii lɛ ekomɛi ebote gbalashihilɛ mli ni amɛwo shwiei. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, no etsɔɔɔ akɛ wekukpaa ni kã amɛ kɛ amɛfɔlɔi lɛ ateŋ lɛ eba naagbee, asaŋ ejieee amɛ-Kristofoi asɔ̃ ni kã amɛnɔ akɛ amɛkwɛ amɛfɔlɔi kɛ́ ehe bahia ni amɛfee nakai lɛ kɛjɛɛɛ amɛnɔ. Wɔkaiɔ akɛ beni Yesu yɔɔ sɛŋmɔtso lɛ nɔ po, ni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ, eha ehiɛ hi esɔ̃ akɛ ekwɛ emami lɛ nɔ, ni eto he gbɛjianɔ. (Yoh. 19:25-27) Biblia lɛ woko mla fitsofitso yɛ bɔ ni esa akɛ bii ato gbɛjianɔ kɛkwɛ amɛfɔlɔi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli loo amɛbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ he; asaŋ ewoko ŋaa hu akɛ bii ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ji mɛi tuuntu ni esa akɛ amɛtsu babaoo yɛ amɛfɔlɔi akwɛmɔ mli. Akɛni ebiɔ ni akɛ hiɛshikamɔ atsu sane nɛɛ he nii hewɔ lɛ, esa akɛ bii lɛ fɛɛ aha nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu fee yɛ emami kwɛmɔ he lɛ ahi amɛjwɛŋmɔŋ, koni amɛkpe kɛsusu bɔ ni amɛaafee amɛkwɛ amɛfɔlɔi lɛ he; ni esa akɛ amɛkɛ niiashishinumɔ kɛ mɔhesusumɔ atsu nii.

20. Kɛ́ okɛ mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli ni yɔɔ osafo lɛ mli lɛ bɔ lɛ, te onuɔ he ohaa tɛŋŋ?

20 Akɛ mumɔ tsirɛ Yeremia ni egba akɛ: “Mɔ ko etsɔŋ enaanyo, ni asaŋ mɔ ko etsɔŋ enyɛmi dɔŋŋ akɛ: Le Yehowa! ejaakɛ amɛ fɛɛ kwa amɛaale mi [Yehowa].” (Yer. 31:34) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔmiiná naanyobɔɔ ni nɔ bɛ nɛɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli, ni wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni bɛ hefatalɔi lɛ hu fata he. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, wɔmiisumɔ ni wɔwowoo wɔhe hewalɛ, ni agbɛnɛ hu wɔmiisumɔ ni mɛi ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ aya nɔ anyiɛ wala gbɛ lɛ nɔ.

Mɛɛ gbɛi krokomɛi anɔ obaanyɛ otsɔ owo nyɛmimɛi hii kɛ yei ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ hewalɛ, ni amɛ hu amɛwo bo hewalɛ?

a Abɛ wiemɔ kɛha “oshija” yɛ Ŋmalɛi ni aŋmala yɛ blema Hebri wiemɔ mli lɛ amli.

b Yesaia gba kɛkɔ osaii ni hi ebeaŋ ni jeee nɔ̃ fɛɛ nɔ̃ amɛnáa mli gbɛfaŋnɔ yɛ Israelbii ajamɔ mli lɛ ahe. Egba akɛ, kɛ́ osaii lɛ fee toi lɛ, amɛbaaná “naanɔ gbɛ́i,” nɔ̃ ko “ní hi fe bi hii kɛ bi yei,” yɛ Nyɔŋmɔ we lɛ.—Yes. 56:4, 5.

c Mɛi krokomɛi yɛ ni amɛ kome pɛ amɛyɔɔ ejaakɛ amɛhefatalɔi ni eeenyɛ efee akɛ amɛjeee Odasefoi lɛ kɛ amɛ egbala mli loo etse gbala mli yɛ mla naa.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje