Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
● Te esa akɛ Kristofonyo asusu lá ni ekɛaatsu nii akɛ nɔ ni akɛsaa shikpɔŋ ni ehaa shikpɔŋ baa nii babaoo, ákɛ niyenii kɛha kooloi aloo yɛ gbɛ kroko ni kɔɔɔ ye ni eeeye diɛŋtsɛ lɛ he eha tɛŋŋ?
Esa akɛ Kristofonyo lɛ susumɔi kɛ nifeemɔi ajie bulɛ ni eyɔɔ kɛha krɔŋkrɔŋ ni lá ji ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ kpo yɛ saji ni tamɔ enɛ mli.
Gbɔmɛi pii ni leee aloo nɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ jeee amɛhe sane ko lɛ kpɛlɛɔ adesa lá ni aaagbala awo mɛi krokomɛi amli lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, yɛ hei krokomɛi lɛ, mɛi komɛi yeɔ kooloi ala ni akɛwo niyenii mli, tamɔ boloŋ nɛkɛ. Asaŋ la ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ lɛ waaa biɛ pɛ kɛkɛ. Nitsumɔtsɛmɛi komɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛná kooloi ni agbe amɛ lɛ alá lɛ he sɛɛ, ni enɛ hewɔ lɛ amɛkɛfeɔ nibii ni akɛduɔ nii, amɛkɛfataa gbeei loo alɔntei aniyenii he aloo amɛkɛtsuɔ nii yɛ jarayeli nibii krokomɛi amli.
Shi kɛ̃ lɛ, Kristofoi le kɛjɛ Biblia lɛ mli akɛ lá jeee wala mli nɔ ko kɛkɛ ni abaanyɛ akɛtsu nii yɛ gbɛ ni asumɔɔ nɔ aloo yɛ gbɛ ni ekɛ sɛɛnamɔ aaaba nɔ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ lá damɔ shi kɛha wala. No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ adesai kɛtsɔ Noa nɔ akɛ esaaa akɛ adesai yeɔ lá. (1 Mose 9:3, 4) Yɛ sɛɛ mli lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ nɔ ni agu nɛɛ fata Mose mla lɛ he. (3 Mose 17:12; 5 Mose 12:23) Beni ajie Mla lɛ kɛtee lɛ, E-fa Kristofoi akɛ esa akɛ “amɛhi . . . lá.” No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi yeee lá ni amɛkpɛlɛɛɛ ni agbalaa mɔ ko lá awoɔ amɛmli. Ni asaŋ amɛkpɛlɛɛɛ lá ni akɛtsuɔ nii yɛ jarayeli nibii amli lɛ hu nɔ.—Bɔf. 15:19, 20, 28, 29.
Wɔhiɛ baanyɛ asɔ nɔ hewɔ ni enɛ ji jwɛŋmɔ ni ja kɛji akɛ wɔsusu sanebimɔ nɛɛ he jogbaŋŋ: Mɛni akɛ kooloi ni agbeɔ amɛ lɛ alá feɔ yɛ blema Israel?
Nyɔŋmɔ kɛɛ Israelbii lɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ lá ashã afɔle yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ. (3 Mose 17:11) Kɛji akɛ akɛtsuuu nii yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ, esa akɛ afɔse kooloo lɛ lá ashwie shikpɔŋ. Shishinumɔ ni yɔɔ enɛ mli ji akɛ, akɛ la lɛ miikusɛɛ aha Nyɔŋmɔ, ejaakɛ shikpɔŋ lɛ ji enaneshi maaŋoo.—3 Mose 17:13, 14; Yes. 66:1.
Aha Israelbii lɛ yoo bɔ ni Nyɔŋmɔ efo lá ni akɛaatsu nii lɛ he husu lɛ ekoŋŋ kɛtsɔ nɔ ni ekɛɛ amɛ yɛ fɔ he lɛ nɔ. Nɔ ni kɛ nɔ ni ataoɔ yɛ anɔkwajalɔi adɛŋ lɛ kpaa gbee dani akɛ Mose mla lɛ ha kɛ esɛɛ lɛ, aŋmɛɛɛ Israelbii lɛ agbɛ ni amɛye fɔ yɛ be mli ni Mose mla lɛ yɔɔ lɛ. Abuɔ kooloo ni akɛ lɛ eshã afɔle lɛ fɔ lɛ akɛ fã ko ni hi fe fɛɛ, no hewɔ lɛ esa akɛ ashã yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ akɛ afɔle kɛha Nyɔŋmɔ. (3 Mose 3:3-5, 16) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, ‘bɔ ni mɛi ni yɔɔ Mla lɛ shishi lɛ buɔ ni amɛkɛ lá kɛ fɔ tsuɔ nii lɛ je amɛhe. Shi sɔrɔto ko yɛ. Kɛ hoo kwraa lɛ yɛ kooloo ni lɛ diɛŋtsɛ egbo aloo kooloo kroko egbe lɛ lɛ he lɛ, Nyɔŋmɔ mla lɛ kɛɔ yɛ efɔ lɛ he akɛ “atsu he nii bɔ fɛɛ bɔ, shi akaye.” Ani oona sane titri ni yɔɔ mli lɛ? Eyɛ mli akɛ amɛnyɛŋ amɛye lá aloo fɔ moŋ, shi Yehowa kɛɛ akɛ amɛbaanyɛ ni amɛkɛ fɔ atsu nii yɛ gbɛi krokomɛi anɔ kɛfata afɔle ni amɛkɛaasha lɛ he. Shi Nyɔŋmɔ ekɛɛɛ nakai yɛ la he. Kɛ akɛ lá lɛ eyaaa afɔleshaa latɛ lɛ nɔ lɛ, belɛ esa akɛ afɔse ashwie shikpɔŋ, ni tsɔɔ ákɛ akɛ kooloo lɛ wala eha Wala-Halɔ lɛ ekoŋŋ.—3 Mose 7:22-27.
Kristofoi bɛ Mose mla lɛ shishi. (Rom. 7:6; Kol. 2:13-16) Shi aje gbɛ afã wɔ akɛ ‘wɔhi . . . lá.’ Ni esa akɛ wɔkɛ bulɛ aha krɔŋkrɔŋ ni la ji, ni wɔyoo akɛ Kristo lá lɛ nɔ atsɔ aha wɔná hegbɛ kɛha yiwalaheremɔ. (Efe. 1:7; Kol. 1:13, 14, 20) Mlai babaoo ni kɔɔ nɔ ni esa akɛ Kristofonyo afee yɛ lá ni akɛtsuɔ nii yɛ jarayeli nitsumɔi amli lɛ ahe lɛ he ehiaaa Kristofonyo ni hiɛ sɔɔ enɛ jogbaŋŋ lɛ.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ lá ni akɛtsuɔ nii akɛ nii ni akɛsaa shikpɔŋ ni haa ebaa nii babaoo lɛ he. Kɛji akɛ Israelnyo ni ji gbɔbilɔ fɔse kooloo lá eshwie shikpɔŋ lɛ, jeee akɛ eefee koni ekɛsaa shikpɔŋ lɛ ni eba nii babaoo. Eefɔse eshwie shikpɔŋ yɛ bulɛ ni eyɔɔ kɛha krɔŋkrɔŋ ni lá ji lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ ani Kristofonyo ni lɛ hu eyɔɔ hiɛsɔɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaje gbɛ abua kooloi ni agbe amɛ lɛ alá naa bɔni afee ni ekɛtsu nii akɛ nɔ ni ekɛbaasaa shikpɔŋ ni eba nii babaoo? Efeŋ nakai, ejaakɛ jara ni akɛ lá aaaye yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ efeŋ bulɛ ni mli kwɔ ni ayɔɔ kɛha wala ni lá damɔ shi kɛha lɛ.
Shi kɛ̃ lɛ, Kristofoi nyɛŋ akɛɛ mɛi ni jeee Kristofoi lɛ akɛ esaaa akɛ amɛkɛ lá tsuɔ nii amɛkɛfeɔ nibii ni akɛsaa shikpɔŋ ni no haa ebaa nii aloo esaaa akɛ amɛkɛtsuɔ nii yɛ jarayeli nibii krokomɛi afeemɔ mli. No hewɔ lɛ kɛji akɛ lá yɛ nibii ni akɛsaa shikpɔŋ ni haa ebaa nii babaoo lɛ ekomɛi amli yɛ jara nɔ lɛ, esa akɛ Kristofonyo lɛ ato eyiŋ eha lɛ diɛŋtsɛ ehe yɛ nɔ ni ebaafee he. Ebaasusu saji komɛi ni tamɔ Biblia mli ŋaawoo akɛ “amɛhi . . . lá” lɛ he, kɛ nibii krokomɛi ni ebaanyɛ ekɛto enɛ najiaŋ lɛ he, nɔ ni ehe nilee ni Biblia etsɔse lɛ lɛ kɛɔ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ahenumɔi ahe susumɔ.—Okɛto 1 Korintobii 8:10-13 he.
Shihilɛ kroko ni teɔ shi yɛ bei komɛi amli ji nɔ ni kɔɔ lá ni akɛlɛɔ kooloi lɛ ahe. Eji anɔkwale akɛ amrɔ nɛɛ kooloi babaoo yɛ je lɛ mli ni amɛyeee jwɛi fɔ taakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ amɛfee kɛjɛ shishijee lɛ. (1 Mose 1:30) Shi moŋ, amɛyeɔ bɔɔnii krokomɛi, lá kɛ nɔ fɛɛ nɔ. Shi kɛ̃ lɛ, ani Kristofonyo ni le Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ lá he lɛ baaje gbɛ ni ekɛ lá alɛ ekooloi ni ekwɛɔ amɛnɔ lɛ? Ani enɛ feemɔ kɛ nɔ ni ele ni kɔɔ gbɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ atsu lá he nii yɛ Mla lɛ shishi lɛ aaakpa gbee?
Yɛ naagbee lɛ, sanebimɔi ete shi ni kɔɔ gbɛ ni aaatsɔ nɔ atsu kooloi ni amɛgboi ni amɛlá yɔɔ amɛmli lɛ ahe nii lɛ he. Yɛ Israel lɛ, kɛji akɛ mɔ ko na kooloo ko ni lɛ diɛŋtsɛ egbo lɛ ebaanyɛ ehɔɔ eha gbɔ ni yeee Nyɔŋmɔ mla nɔ. (5 Mose 14:21) Shi kɛ̃ lɛ, nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, atooo gbɛjianɔ ni tamɔ nɛkɛ bɔni afee ni Israelnyo ko kɛ lá loo kooloi ni afɔseko amɛlá ashwieko lɛ ahɔɔmɔ afeee nii ni etsuɔ daa. Ni asaŋ jeee akɛ ni Israelnyo lɛ aje gbɛ agbe kooloo lɛ ni eshi elá yɛ emli akɛni mɛi komɛi sumɔɔ kooloi ni ashɔ̃tɔ̃ lɛ aloo, aloo ni kooloo lɛ mli atsii babaoo hewɔ. Shi moŋ, eejie kooloo ni egbo ni jeee akɛ ebaanyɛ eye lɛ kɛya kɛkɛ.
No hewɔ lɛ, tookwɛlɔ loo gbɔbilɔ ko baanyɛ ajie kooloo ni lɛ diɛŋtsɛ egbo ni afɔseee elá eshwieee shi lɛ kɛya, tamɔ tsina ni ena akɛ egbe ni anyɛɛɛ ashwie elá shi lɛ nɛkɛ. Alooo, gbɔbilɔ ko baana kooloo ko ni egbo yɛ etsɔne mli. Mɛni ji nɔ ni ebaanyɛ ekɛ kooloo ni afɔseko ela ashwieko nɛɛ afee? Ehɔɔ kooloo gbonyo lɛ eha mɛi ni kɛ duɔ nii? Ehɔɔ kooloo ni egbo nɛɛ eha mɔ ni jeee Kristofonyo ni sumɔɔ aloo ekɛ baatsu nii yɛ jarayeli gbɛ ko nɔ? Kristofonyo lɛ diɛŋtsɛ baato eyiŋ eha ehe yɛ be mli ni esusu nɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ mla taoɔ kɛ nibii krokomɛi ni kɔɔ enɛ he, tamɔ nɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔsusu he yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ he, ni sɛɛnamɔ ni yɔɔ henilee kpakpa ni wɔɔna yɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ahiɛ lɛ hu fata he lɛ he lɛ.—Bɔf. 24:16.
March Daa Gbi Ŋmalɛ
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)