Obii Lɛ Atsɔsemɔ Ni Amɛsumɔ Yehowa
“Mibi; kɛji otsui le nii lɛ, mi hu mitsui aaanyɔ mimli.”—Abɛi 23:15.
1. Mɛɛ miishɛɛ krɛdɛɛ nɛkɛ fɔlɔi baanyɛ ana, ni mɛni esa akɛ bo akɛ fɔlɔ Iɛ ofee yɛ he?
1 MƐƐ miishɛɛ ji enɛ akɛ aaana bɔ ni gbekɛbii bibii daraa ni amɛbatsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni amɛdara yɛ mumɔŋ! Amɛkɛ fiofio taoɔ nibii amli amɛle, amɛbuaa nilee naa, amɛnaa nyɛmɔ, amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ Kristofoi anɔkwale he, amɛdaa yɛ mumɔŋ, amɛjɔɔ amɛ he nɔ amɛhaa Nyɔŋmɔ ni amɛbatsɔmɔɔ etsuji anɔkwafoi. Kɛ oji fɔlɔ lɛ, te ooofee tɛŋŋ oye obua obii ni amɛtsɔ gbɛ kpakpa nɛɛ nɔ? Eka shi faŋŋ akɛ ebiɔ hiɛmiamɔ. Bɔfo Paulo bi bɔ ni aaafee ni mɛi “aaahe mɔ ni amɛnuko ehe sane lɛ amɛye hu,” ni te amɛaafee tɛŋŋ amɛnu akɛ ja mɔ ko tsɔɔ amɛ nii?—Romabii 10:14.
2. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua wɔbii ni amɛle Yehowa Nyɔŋmɔ?
2 Nibii pii haa gbekɛbii anaa kpɛɔ amɛhe. Abɛi, loofɔlɔ, fɔfɔi, kwɛɛ nɔ nɔ baa, ŋwɛi, ŋulami—nibii nɛɛ fɛɛ feɔ amɛ naakpɛɛ. ‘Mɛɛ hegbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ po enɛ kɛhaa wɔ koni wɔwie Bɔlɔ lɛ kɛ yiŋtooi ahewɔ ni esa akɛ wɔda lɛ shi lɛ he! Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Ehi akɛ ada Yehowa shi.” (Lala 92:2) Obaanyɛ oda lɛ shi yɛ adebɔɔ mli nibii ni yɔɔ naakpɛɛ, heloo gbɛfaŋ nibii ni he hiaa wɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ hewɔ. Obii baayoo shidaa su ni ohiɛ lɛ ni amɛhiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ—Lala 8:4, 5; 19:2; Romabii 1:20; 5 Mose 8:10; Abɛi 22:6.
3. Mɛni ji gbɛ kpakpa kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ wɔbii anii? Okɛ nɔkwɛmɔ nii aha.
3 Bibii lɛ sumɔɔ ni agba amɛ saji. Nyɔŋmɔ le enɛ. Eha aŋmala saji pii ni ji anɔkwale awo Biblia lɛ mli—saji ni baanyɛ atsɔɔ gbekɛbii bibii lɛ po nɔ ni ji Nyɔŋmɔ gbɛi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, enɛɛmɛi tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔna hemɔkɛyeli taakɛ Abraham fee lɛ, ni wɔkɛ wɔhe afɔ E-nɔ taakɛ Yoshua kɛ Kaleb fee lɛ, wɔbo Lɛ toi yɛ wɔgbekɛbiiashi taakɛ Samuel kɛ Timoteo fee lɛ, ni wɔdamɔ shi shiŋŋ wɔha wɔhemɔkɛyeli tamɔ obalahii Shadrak, Meshak kɛ Abednego fee lɛ.a
4. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nii ni kɔɔ gbekɛbii ni kase Nyɔŋmɔ he nii yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ kɛ Biblia bei amli fɛɛ wɔyɔɔ?
4 Gbekɛbii kaseɔ nii oyayaayai. Amɛkaseɔ wiemɔi ni akɛtswaa nibii ahe adafi kɛ nibii pii ni yɛ bei komɛi amli lɛ oshweɔ akɛ eji amɛnuuu kulɛ obaasumɔ. Belɛ kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ oooye obua amɛ ni amɛkase Nyɔŋmɔ kɛ egbɛi lɛ ahe nii! Mɛi pii ewie bɔ ni gbekɛbii haa hetoo fɛfɛo yɛ Kristofoi akpeei ashishi, kɛ bɔ ni amɛnyɛɔ amɛkɛ amɛhe woɔ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli beni amɛdarako po lɛ he. Nɛkɛ gbekɛbii nɛɛ ji sɛɛnamɔ ni yɔɔ Biblia gbɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ gbekɛbii ni aaatsɔse amɛ he lɛ he nɔkwɛmɔ nii kpakpai ni yɔɔ wala mli. Abi ni Israel fɔlɔi atsɔɔ amɛbii lɛ anii yɛ be fɛɛ mli, ni akɛ ‘bibii ni leko nii’ lɛ po aba ni amɛbanu Yehowa mla lɛ kanemɔ. Esa akɛ amɛbii lɛ abo toi ni “amɛkase, koni amɛshe Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei.”—5 Mose 31:12, 13; 6:5-9.
5, 6. Te ooofee tɛŋŋ oye obua obii lɛ ni amɛkase Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ?
5 Ekolɛ ole babaoo yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he, shi enɛ etsɔɔɔ akɛ obii hu le. Amɛnaaa nilee kɛjɛɛɛ fɔmɔ mli. Eji ogbɛnaa nii akɛ fɔlɔ lɛ ni otsɔɔ amɛ naakpɛɛ nibii ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he ni oha enɛ aŋɔɔ, koni amɛsumɔ akɛ amɛaakase.
6 Ani obii lɛ nuɔ Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ ashishi? Ani amɛkase eshishitoo mlai kɛha daa gbi shihilɛ lɛ? Ani okɛ amɛ feɔ daa otsi Biblia mli nikasemɔ? Kɛ amɛdarako tsɔ lɛ, ani okɛ amɛ ekase Tsɔɔlɔ Kple lɛ Toiboo lɛ kɛ emli nikasemɔi nyɔŋmai ejwɛ kɛ ekpaa ni aŋma ni amɛnu shishi lɛ? Kɛ ofee nakai ni obii lɛ miidara lɛ, ani okɛ amɛ ekase Your Youth—Getting the Best out of It, ni kɛ adafitswaa ni ekaaa haa obalaŋtai ni eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛkpee shihilɛ naa lɛ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ atsɔɔ obalanyo Timoteo nɛkɛ nibii nɛɛ ‘kɛjɛ egbekɛbiiashi.’ Bɔ ni Yakob susuɔ ‘gbekɛbii lɛ anyiɛmɔ bɛlɛobɛlɛo’ be mli ni amɛyaa Seir lɛ tsɔɔ bɔ ni ehe hiaa akɛ oootsɔɔ amɛ nii yɛ amɛnyɛmɔ naa. Esa akɛ nyɛnikasemɔ afee nɔ ni baa yɛ ŋɛlɛ ni amɛbaanyɛ amɛnu shishi, kɛ bɔ ni sa kɛha afii ni amɛye lɛ nɔ.—2 Timoteo 3:15; 1 Mose 33:14.
Hewalɛ Ni Anɔkwale Lɛ Yɔɔ
7, 8. (a) Mɛni hewɔ anɔkwale lɛ he nilee he hiaa waa nakai lɛ? (b) Te fɔlɔi aaafee tɛŋŋ ni amɛye amɛbua amɛbii ni amɛhiɛ asɔ Kristofoi akpeei?
7 Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ yɛ hewalɛ waa. Ebaanyɛ etsake gbɔmɛi ni amɛdara lɛ asusumɔ kɛ amɛsu kɛ baŋ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ “nyɛshɛ nyɛsa jeŋba lɛ naa gbɔmɔ momo ni efite . . . lɛ nyɛfɔ, ni nyɛtsɔmɔ mɛi heei yɛ nyɛjwɛŋmɔ mumɔ lɛ mli.” (Efesobii 4:22-24; Kolosebii 3:9, 10) Akɛni eyɔɔ hewalɛ nakai hewɔ lɛ Kristofoi anɔkwale lɛ baanyɛ ekɛ hebuu kpele aha obii. Obalaŋtai pii wieɔ wiemɔi ni hiɛsɔɔ yɔɔ mli ni tsɔɔ bɔ ni amɛfɔlɔi bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ amɛ aaaya kpeei, he ni asusuɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he yɛ, kɛ amɛsumɔɔ kɛjɛ shishijee akɛ amɛaaya aloo amɛsumɔɔɔ nakai jio lɛ he. Gbekɛ ko ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ kɛɛ akɛ: “Kulɛ kɛjɛ shishijee Iɛ misumɔɔɔ ni maya. Minuuu nibii ashishi tsɔ. Mimii shɛ mihe waa yɛ sɛɛ mli ejaakɛ miyoo nɔ hewɔ: Yiee, Miikase Biblia lɛ!”
8 Fɔlɔi pii tsɔɔ hiɛ amɛkɛ amɛbii saa amɛhe, bɔni afee ni gbekɛbii lɛ anu shishi. Mɛi krokomɛi woɔ amɛbii lɛ hewalɛ ni amɛkai kpee lɛ mli saji otii fioo ko ni amɛwie enɛɛmɛi ahe beni amɛnyiɛ gbɛ kɛyaa shia. Wɔbaanyɛ wɔsusu bɔ ni sanegbaa ni tamɔ nɛkɛ baaha Israel wekui lɛ ana miishɛɛ aha lɛ he yɛ be mli ni amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛjɛɔ amɛjamɔ yɛ Yerusalem amɛbaa lɛ.—5 Mose 31:10-13; Luka 2:41, 42.
Sɔɔmɔ Ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli
9, 10. Mɛni obaanyɛ ofee ni oye obua obii ni amɛhiɛ asɔ ni amɛnya Kristofoi asɔɔmɔ he?
9 Yɛ maŋshiɛmɔ ni amɛbaana mli gbɛfaŋnɔ lɛ he lɛ, obii lɛ baanyɛ akwɛ sɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ tamɔ bɔ ni Yeremia fee be ko lɛ: “Ao, Nuŋtsɔ Yehowa! naa, mileee wiemɔ; ejaakɛ gbekɛ ji mi.” No hewɔ Iɛ ehe miihia ni otsɔse amɛ, fiofio. Taakɛ amɛ afii loo nɔyaa ji lɛ, amɛbaanyɛ amɛtswa shinaa naa ŋmɛlɛ, amɛkɛ wolo ni akɛfɔɔ nine atsɛɔ mɔ aha, amɛkane Ŋmalɛ ko, amɛkɛ woji ni damɔ Biblia lɛ nɔ aha yɛ shia yɛ amɛkutso lɛ mli, ekolɛ ni amɛfee shia Biblia mli nikasemɔi po.—Yeremia 1:6, 7.
10 Su ni bo diɛŋtsɛ ohiɛ lɛ baana hewalɛ kpele yɛ obii lɛ anɔ. Odasefonyo gbekɛ ko kɛɛ akɛ: “Minyɛ awo lɛ naa sɔɔmɔ lɛ he miishɛɛ waa. Be fɛɛ be ni eeeku esɛɛ eba lɛ eyɛ nɔ ko hee ni ebaagba wɔ.” Kɛ gbekɛbii tsu shia nitsumɔi krokomɛi bɔni afee ni amɛnyɛ lɛ kɛ ehe awo gbɛgbamɔ (be fɛɛ shiɛmɔ) nitsumɔ lɛ mli nyɔŋ kome lɛ, amɛnuɔ he akɛ amɛfata enitsumɔ lɛ he ni amɛkpaa gbɛ akɛ amɛhu amɛbaana nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ mli gbɛfaŋnɔ amɛ diɛŋtsɛ. Mɔ ni eye afii nyɔŋmai enyɔ kɛ ekome jaje akɛ: ‘Mifɔlɔi haa aleɔ yɛ be fɛɛ mli akɛ amɛsusuɔ akɛ gbɛgbamɔ ji shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ.” Gbekɛ kroko hu jaje akɛ: “Mikaiii be ko ni akɛ gbɛgbamɔ efeee oti ni akɛma wɔhiɛ.” Obalaŋtai baanyɛ ana miishɛɛ ni amɛna niiashikpamɔi ni ŋɔɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli, ejaakɛ lɛ ji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ” lɛ, ni Kristo Yesu hu ji “Hewalɛ-Nɔyelɔ kome ni yɔɔ miishɛɛ lɛ.”—1 Timoteo 1:11; 6:15, NW.
Hiɛsɔɔ
11-13. Mɛni ji sɛɛnamɔi ni ohemɔkɛyeli kɛhaa, obii yɛ: (a) Wɔsɛɛ be he gbeyeishemɔ he? (b) gbele he gbeyeishemɔ he?
11 Ehe miihia ni okwɛ ni obii lɛ ahiɛ asɔ nibii ni amɛyɔɔ ni mɛi krokomɛi bɛ eko lɛ.
12 Nɔ kome ni amɛyɔɔ ji shweshweeshwe shihilɛ. Obalaŋtai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ wieɔ jeŋ naagbai ahe yɛ skul, ni amɛnaa yɛ televishin nɔ. Amɛwieɔ kɔɔyɔɔŋ mujiwoo, atɔmik ta kɛ je muu fɛɛ hiɛkpatamɔ ni baanyɛ aba lɛ he. Shi Odasefoi abii tamɔɔɔ amɛ ejaakɛ amɛyɛ hekɛnɔfɔɔ kɛ shweshweeshwe shihilɛ henumɔ ko. Amɛle akɛ Nyɔŋmɔ eŋmɛŋ gbɛ ni nibii aya shɔŋŋ nakai, shi moŋ “abaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ.”—Kpojiemɔ 11:18.
13 Gbele he gbeyeishemɔ eha ŋmiŋmi emɔmɔ amɛnanemɛi lɛ ateŋ mɛi pii. Amɛteŋ mɔ ko ni eye afii nyɔŋma kɛ etɛ kɛɛ akɛ: “Ni oooda ni ohiɛ ka nɔ akɛ obaagbo lɛ ejaaa kwraa.” Obii lɛ le akɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ “gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko,” ni akɛ “amɛjwɛŋmɔi Iɛ laajeɔ,” no hewɔ lɛ gbohii lɛ nyɛŋ ahi piŋmɔ he ko. Amɛle hu akɛ Ŋmalɛ lɛ kɛ wala he shiwoo haa—akɛ mɛi pii ni yɔɔ amɛgbohiiabui amli lɛ “aaaje kpo,” ejaakɛ gbohiiashitee baaba yɛ naagbee gbi lɛ nɔ.” Obii lɛ baanyɛ akane nɛkɛ miishɛjemɔ wiemɔi nɛɛ yɛ Biblia lɛ mli yɛ Jajelɔ 9:5, 10; Lala 146:4; Yohane 5:28, 29 kɛ Yohane 11:11-25.
14. Mɛni hewɔ esa akɛ anɔkwale Iɛ ni amɛyɔɔ Iɛ afee nɔ ni he hiaa obii lɛ?
14 Agbɛnɛ, ani obii lɛ yɔseɔ bɔ ni anɔkwale lɛ ni amɛyɔɔ lɛ he hiaa ha lɛ? Odasefonyo gbekɛ ko kɛɛ akɛ: “Nɔ ni gbala mi kɛtee anɔkwale lɛ he ji akɛ nakai ji bɔ ni eji—anɔkwale lɛ. Mihaa atsɔɔ mi nibii amli daa nɛɛ, mibiɔ daa akɛ: Mɛni hewɔ? Biblia lɛ mli ka shi tamɔ je tsɛremɔ, obaanyɛ omɔ mli diɛŋtsɛ.” Yesu kɛɛ “Anɔkwale Iɛ aaaha nyɛye nyɛhe.” Eha akpei abɔ eye amɛhe, jeee kɛmiijɛ jamɔ nyɔŋyeli mli kɛkɛ, shi moŋ kɛmiijɛ tsofai fɔji ni akɛtsuɔ nii, jeŋba shara, babaso helai ahe oshara, apasa hemɔkɛyeli, apasa tsɔɔmɔi kɛ haomɔi kɛ naagbai ni anaa yɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ ahe.—Yohane 8:32.
15. Mɛni hewɔ esa akɛ anɔkwalei ni awie he yɛ ŋmalɛi nɛɛ amli lɛ akanya fɔlɔi kɛ gbekɛbii fɛɛ: (a) 1 Yohane 4:9, 10? (b) 2 Petro 3:13?
15 Ani otsɔɔ obii lɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔ kɛ mɔbɔnalɛ he hiaa ha? Ani amɛhiɛ sɔɔ nɔ ni etsɔɔ kɛha lɛ akɛ eeetsu e-Bi lɛ kɛba shikpɔŋ nɔ akɛ kpɔmɔ nɔ? (1 Yohane 4:9, 10; Romabii 8:38, 39) Ani amɛshweɔ naanɔ wala gbɛkpamɛ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ Iɛ? (2 Petro 3:13) Jɔɔmɔi nɛɛ ahe hiɛsɔɔ ni bo diɛŋtsɛ oyɔɔ lɛ baawo obii lɛ hewalɛ ni amɛdara akɛ mɛi ni hiɛ sɔɔ enɛ. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ esa akɛ fɔlɔi ashe Nyɔŋmɔ gbeyei ni amɛye ekitai anɔ, “koni ahi aha amɛ kɛ amɛbii kɛya naanɔ!”—5 Mose 5:29.
16. Mɛni esa akɛ aye abua gbekɛbii ni amɛyoo yɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni yɔɔ amɛweku lɛ mli lɛ he?
16 Ani obii lɛ yɔseɔ nɔ ni ekolɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nilee efee kɛha nyɛweku Iɛ? Ekolɛ obii lɛ yɛ nanemɛi skulbii ni, ekolɛ yɛ gbalamlitsemɔ hewɔ Iɛ, amɛyɛ nyɛmɛi loo tsɛmɛi enyɔ loo etɛ. Kɛ oweku lɛ ji weku kome ni mli gbalako, ni fɔlɔi etuu amɛhe amɛha amɛhe akɛ amɛaahi shi kɛya naanɔ lɛ, ani obii lɛ yɔseɔ akɛ enɛ ji nɔ ni kɛ Biblia shishitoo mlai kpaa gbee? (Hebribii 13:4) Ani amɛyɔseɔ akɛ shishitoo mlai ni anaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ yeɔ ebuaa amɛ koni amɛna shweshweeshwe shihilɛ henumɔ, naanyobɔɔ, akɛ ayɛ kɛha he, yiŋtoo, gbɛtsɔɔmɔ, nii ni anyɛɔ afeɔ kɛ bɔ ni mɔ nuɔ he akɛ eji mɔ ni abuɔ lɛ akɛ esa, ni obalaŋtai pii anine shɛko nɔ da lɛ?
17, 18. Te aaafee tɛŋŋ ni gbekɛbii aaana akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha amɛ: (a) yɛ shiai loo wekui ni jamɔ egbala amɛmli lɛ mli? (b) yɛ fɔlɔ kome pɛ shia mli?
17 Shi ekolɛ oosusu akɛ: ‘Miweku lɛ mli egbala—miwu (aloo miŋa) kɛ shishitoo mlai nɛɛ tsuuu nii.’ Enɛ etsiii onaa koni okɛ enɛɛmɛi akatsu nii. Biblia lɛ kɛɔ akɛ abaanyɛ “atsɔ yei lɛ ajeŋba nɔ ni nine ashɛ” wumɛi ni heee yeee lɛ anɔ. Kɛ ohefatalɔ ni heee yeee lɛ baanyɛ ana onɔkwɛmɔ nɔ kpakpa lɛ, bo lɛ susumɔ hewalɛ kpele ni anɔkwayeli mli ni ojɛɔ okɛ shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ tsuɔ nii lɛ baanyɛ ana yɛ obii anɔ lɛ he okwɛ!—1 Petro 3:1, 2.
18 Aloo ekolɛ oji fɔlɔ kome, ni esa akɛ okome otsɔse obii. Kɛji nakai ni lɛ ha obii lɛ ale nɛkɛ naagba nɛɛ. Ha amɛna sɔrɔtofeemɔ ni ka amɛshihilɛ kɛ wekui krokomɛi ni amɛle ni fɔlɔ kome pɛ yɔɔ mli lɛ nɔ lɛ he. Mɛɛ jɔɔmɔ ji enɛ akɛ amɛaahi shi yɛ shia ni daatɔɔ, daanumɔ, ajwamaŋbɔɔ kɛ heloo lɛ nitsumɔi krokomɛi boteee jɛmɛ!—1 Korintobii 6:9, 10; Galatabii 5:19-21.
Nitsumɔi Kpakpai
19, 20. (a) Te fɔlɔi aaafee tɛŋŋ amɛye amɛbua ni gbekɛbii lɛ aná sanegbaa kɛ naanyobɔɔ ni he hiaa amɛ lɛ? (b) Mɛni baajɛ mli aba?
19 Shwɛmɔ he hiaa gbekɛbii. Shihilɛi ni miishɛɛ yɔɔ mli ni Biblia lɛ tsi tã kɛfata Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ ni aku sɛɛ ama lɛ he ji “gbekɛbii hii kɛ gbekɛbii yei sɔŋŋ ni shwɛɔ yɛ emli blohui lɛaŋ.” (Zakaria 8:5) Obe hu he miihia gbekɛbii lɛ. Kɛ okɛ amɛ hi shi, ni oha amɛ wie, ni obo nɔ ni amɛyɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi diɛŋtsɛ lɛ, no pɛ nɔ oootsɔ ni okɛ amɛ agba sane, ole amɛnaagbai ni oye obua. Yɛ be mli ni Kristofoi abii yeee gbijuji ni jɛ wɔjamɔ mli lɛ, amɛfɔlɔi toɔ be kpakpai ahe gbɛjianɔ amɛhaa amɛ yɛ bei babaoo mli—amɛjeɔ kpo, amɛkpeɔ amɛjieɔ amɛhiɛtserɛ aloo amɛkɛ amɛhe woɔ weku shwɛmɔi ni ŋɔɔ mli. Amɛnine shɛɔ nikee nii anɔ yɛ bei komɛi amli yɛ afi lɛ mli fɛɛ. Wekui lɛ ekomɛi jieɔ amɛhiɛtserɛ kɛ́ amɛniimɛi kɛ naamɛi basara amɛ. Fɔlɔi woɔ naanyobɔɔ kpakpa ni amɛkɛ Kristofoi obalaŋtai krokomɛi aaabɔ lɛ he hewalɛ. Kɛji akɛ weku lɛ yɛ banee lɛ, obalaŋtai lɛ baanyɛ ana nanemɛi ni amɛkɛ amɛ kpeɔ yɛ Kristofoi akpeei ashishi ni amɛŋmala amɛ woji.
20 Tsɛ ko fɔɔ ebii lɛ asane bimɔ akɛ: “Ani nyɛnuɔ he akɛ ashɔ̃ nɔ ko kɛjɛ nyɛdɛŋ yɛ gbɛ ko nɔ yɛ nyɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ?” Hetoo lɛ: “Dabida kwraa!” Gbekɛ ko ni kɛ eshihilɛ toɔ eskulbii anɔ lɛ he lɛ kɛɛ akɛ: “Nɔ ni milaaje pɛ ji haomɔ babaoo.”
Yelikɛbuamɔ Ni Jɛ Sɛɛgbɛ
21. Yɛ be mli ni ayoo akɛ gbekɛbii atsɔsemɔ ji amɛfɔlɔi agbɛnaa nii lɛ, mɛɛ gbɛ mɛi krokomɛi aaatsɔ nɔ aye abua?
21 Gbɛnaa nii akɛ otsɔɔ obii lɛ anii lɛ ji bo diɛŋtsɛ ogbɛnaa nii. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ tsɛ lɛ anyiɛ hiɛ, ni nyɛ lɛ aye abua. Ekɛɔ akɛ: “Mibi, bo otsɛ tsɔsemɔ Iɛ toi, ni kaashɛ onyɛ mla Iɛ ofɔ!” (Abɛi 1:8; Efesobii 6:4) Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ mɛi krokomɛi nyɛŋ aye abua. Asafo lɛ ji weku ko, ni onukpai ni amɛdara yɛ mumɔŋ lɛ kɛɔ bɔ ni mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ je gbɛ eye ebua amɛ be mli ni amɛji obalaŋtai lɛ shii abɔ. Odasefoi ni yɔɔ ekaa lɛ kɛ miishɛɛ kaiɔ mɛi ni kɛ amɛtee Kristofoi asɔɔmɔ lɛ mli yɛ jeeŋmɔ lɛ. Obalaŋtai lɛ ahiɛ sɔɔ waa kɛ onukpai lɛ ná amɛhe miishɛɛ ni amɛye amɛbua amɛ koni amɛhi gbɛ ni ja lɛ nɔ lɛ.—Abɛi 13:20.
Bo Diɛŋtsɛ Onɔkwɛmɔ Nɔ
22. Te nɔkwɛmɔ nɔ ni ofeɔ lɛ he hiaa ha tɛŋŋ?
22 Ehe miihia ni obii lɛ ana akɛ okwɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛ kɛhaa gbɛtsɔɔmɔ ni akɛ e-Wiemɔ Iɛ ji ogbɔmɔtso lɛ fa—akɛ oheɔ oyeɔ diɛŋtsɛ ni okɛtsuɔ nii yɛ oshihilɛ mli. (Lala 143:10) Amɛnaa osubaŋ ni ohiɛ. Kɛ osusuɔ kpeei ahe akɛ nitsumɔ ni wa, okɛ onukpai lɛ jeɔ ŋwane, owieɔ oshiɔ asafo lɛ mlibii ni owieɔ be ni akɛwoɔ Yehowa sɔɔmɔ mli Iɛ he lɛ, eka shi faŋŋ akɛ obii lɛ baanyiɛ onɔkwɛmɔ nɔ gbonyo lɛ sɛɛ. Shi kɛji akɛ osusu nɛkɛ teokrase gbɛjianɔtooi nɛɛ ahe akɛ jɔɔmɔi kpakpai ni jɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ obii lɛ hu baafee nakai. Klɛŋklɛŋ lɛ gbekɛbii atsɔsemɔ jeee nibii wuji fioo ko ni ooofee, shi moŋ bibiibii babaoo. Kɛji akɛ oofee nibii bibii lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ gbi fɛɛ gbi lɛ, eka shi faŋŋ akɛ obaanyɛ otsu ewuji ni baaba lɛ ahe nii.—Luka 16:10; Mateo 25:21.
23. Ogbɛkpamɔi lɛ aaana obii lɛ anɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
23 Ehe hiaa waa ni obii Iɛ ale gbɛhe krɛdɛɛ ni amɛyɔɔ yɛ otsui mli lɛ. Esa akɛ amɛle akɛ osumɔɔ amɛ diɛŋtsɛ, ni akɛ kɛ amɛnyiɛɛɛ shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ asɛɛ Iɛ onijiaŋ baaje wui. Salomo ŋma akɛ: “Mibi, kɛji otsui le nii lɛ, mi hu mitsui aaanyɔ mimli.” Agbɛnɛ: “Jalɔ tsɛ aaanya babaoo.” (Abɛi 23:15, 24) Shi mɛni kɛji akɛ—yɛ be mli ni obii lɛ daraa lɛ ekolɛ amɛnu he akɛ esa akɛ amɛye amɛhe—amɛfee nɔ ko ni okɛ amɛ esusu he ni amɛle akɛ ejaaa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ? Kaaye oyai ni oha onijiaŋ je wui yɛ amɛhe aloo okpa mɔdɛŋ ni ooobɔ ni okɛye obua. Kaimɔ akɛ amɛhu amɛyeee emuu ni ekolɛ amɛmiitsɔ tsakemɔ be ni mliwa waa lɛ mli. Shi onijiaŋwujee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, yaa nɔ ni ojie shishinumɔ kpo otsɔɔ, shi kɛlɛ feemɔ shiŋŋ ni oha owiemɔ mli aka shi faŋŋ ákɛ, Nyɔŋmɔ shishitoo mIai asɛɛnyiɛmɔ ji nɔ ni baafee nɔ ni hi fe fɛɛ aha amɛ diɛŋtsɛ.—Yakobo 3:2.
24. Mɛɛ nyɔmɔwoo fɔlɔi baanyɛ akpa gbɛ kɛ amɛtsɔse amɛbii jogbaŋŋ yɛ shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ anaa?
24 Eyɛ miishɛɛ akɛ wɔɔna wɔbii ni miidara kɛmiitsɔmɔ obalahii kɛ obalayei kpakpai, ni wɔɔna akɛ amɛmiiŋɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛnaa nii ni amɛkɛ nibii ni wɔbɔ mɔdɛŋ wɔtsɔɔ amɛ lɛ miitsu nii yɛ amɛshihilɛ mli. Taakɛ Paulo wo obalanyo Timoteo ŋaa lɛ, nakai nɔŋŋ wɔkɛɔ wɔbii akɛ: “Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ ohe adamɔ Nyɔŋmɔ hiɛ, akɛ mɔ ko ni sa, nitsulɔ ni hiɛ gbooo, ni jaa anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.” (2 Timoteo 2:15) Kɛkɛ lɛ wɔbaanyɛ wɔwie yɛ wɔheloo gbɛfaŋ bii, ni amɛbatsɔmɔ wɔ mumɔŋ bii hu lɛ ahe akɛ: “Mibɛ miishɛɛ ni fa fe enɛ akɛ manu akɛ mibii lɛ nyiɛ anɔkwale lɛ mli.”—3 Yohane 4.b
[Shishigbɛ niŋmai]
a Agba enɛ kɛ saji krokomɛi babaoo yɛ wiemɔ ni gbekɛbii baanyɛ anu shishi mli yɛ wolo My Book of Bible Stories ni mɛi ni fee wolo tɛtrɛɛ nɛɛ fee lɛ mli, aloo amɛbaana eko kɛjɛ Yehowa Odasefoi aŋɔɔ.
b Ajie kɛjɛ October 15, 1982 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli.
Ani Okaiɔ Otii Nɛɛ?
□ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔye anɔkwale yɛ wɔbii lɛ ni wɔtsɔɔ amɛ Nyɔŋmɔ he nii kɛ enɔkwale lɛ mli?
□ Te ooofee tɛŋŋ oha Kristofoi akpeei afee nɔ ni ŋɔɔ obii lɛ anaa?
□ Ákɛ fɔlɔi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔnyiɛ wɔbii lɛ ahiɛ, fiofio, yɛ sɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ mli?
□ Wɔmiitao ni wɔna nɔmimaa akɛ amɛhiɛ sɔɔ mɛɛ jɔɔmɔi?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 16]
Jajemɔ, gbɛtsɔɔmɔ kɛ husui ahe hiaa gbekɛbii. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Buulufeemɔ kpɛtɛ gbekɛ tsui he.” (Abɛi 22:15) Shi kɛ fɔlɔi yɛ amɛbii ahe miishɛɛ bɔ ni amɛkɛ husui aaamamɔ shi amɛha amɛ ni amɛkwɛ akɛ ani amɛbii lɛ nuɔ enɛɛmɛi ashishi lo ni amɛhi shi yɛ nɛkɛ husui nɛɛ amli lɛ, bii lɛ nuɔ he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe—amɛfɔlɔi eŋmɛŋ amɛ gbɛ ni amɛfee nibii ni baaye amɛ awui.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18, 19]
Yɛ be mli ni gbekɛ daa yɛ gbɔmɔtso mli lɛ . . . fɔlɔi baanyɛ aye abua ni eya ehiɛ yɛ mumɔŋ