Sanebimɔi ni jɛ Kanelɔi Adeŋ
◼ Kɛ mɔ ko ná ebatsɔ Yehowa Odasefonyo pɛ lɛ, ani obuɔ lɛ nakai yɛ be fɛɛ mli?
Dabi, Yehowa Odasefoi tamɔɔɔ jamɔi ni kɛɔ akɛ, ‘Kɛ oji emlinyo lɛ, belɛ nakai oji yɛ be fɛɛ mli’ lɛ. Aŋkroaŋkroi komɛi kɛɔ akɛ amɛkɛ Kristofoi asafo lɛ ebɔɔɔ dɔŋŋ aloo ashwieɔ amɛ kɛjɛɔ asafo lɛ mli akɛni amɛji efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui hewɔ.
Be ko lɛ kaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii gbala amɛhe shi kɛjɛ Yesu he ni “amɛkɛ lɛ enyiɛɛɛ dɔŋŋ.” (Yohane 6:66) Biblia lɛ hu tsɔɔ mli akɛ kɛ́ Kristofonyo ko fee esha ni mli wa lɛ, esa akɛ ‘asafo lɛ ajie mɔ fɔŋ lɛ kɛjɛ amɛteŋ’ ni ‘amɛkɛ lɛ akabɔ hu.’—1 Korintobii 5:9-13.
No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ, kɛji akɛ Kristofonyo ko gbee esha mli lɛ, ajinafoi ni ji nyɛmimɛi ni amɛdara yɛ mumɔŋ kɛ lɛ kpeɔ. Amɛmiisumɔ ni amɛle akɛ etsake etsui ni amɛbaanyɛ amɛjaje lɛ lo. (Galatabii 6:1) Kɛ jeee nakai lɛ, onukpai lɛ boɔ Biblia mli famɔ lɛ toi akɛ ashwie eshafeelɔ yɛ bɔni afee ni asafo lɛ aye ehe kɛjɛ “masha momo” lɛ he.—1 Korintobii 5:7.
Aloo, taakɛ atsi ta yɛ Yohane 6:66 lɛ, eshɛɔ be ni Odasefonyo ko jɛɔ lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ mli etoɔ eyiŋ akɛ ebaashi anɔkwale lɛ gbɛ lɛ. Ekolɛ kɛ ajinafoi lɛ je shishi akɛ amɛaakwɛ esaji amli pɛ, ebaatsɔ hiɛ ni eha ale eyiŋ ni eto lɛ. Ebaanyɛ eŋma amɛ wolo aloo ewie yɛ Odasefoi ahiɛ akɛ eesumɔ ni etsi ehe kɛjɛ asafo lɛ he ni akale lɛ akɛ Odasefonyo dɔŋŋ. Kɛkɛ lɛ ehe ebahiaŋ ni onukpai lɛ aaaya nɔ atao esane lɛ mli dɔŋŋ. No hewɔ lɛ, onukpai lɛ baatswa adafi kuku akɛ gbɔmɔ nɛɛ etsi ehe kɛjɛ asafo lɛ he koni esafo lɛ ale akɛ “jeee amɛ fɛɛ ji wɔteŋ mɛi komɛi.” (1 Yohane 2:19) Kɛkɛ lɛ amɛkɛ amɛhe baakpɛtɛ ŋwɛi famɔ akɛ ‘akahere lɛ kɛmiiba shia ni akaŋa lɛ koni mɔ ko kɛ lɛ akɛma enɔfɔŋfeemɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ’ lɛ he.—2 Yohane 10, 11.
No hewɔ lɛ anyɛɛɛ gbɔmɛi anɔ ni amɛhi asafo lɛ mli aloo amɛfee asafo lɛ fa. Shi Yehowa Odasefoi ateŋ mɛi ni fa hiɛ su ni bɔfoi ni jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe kpɛtɛ Yesu he lɛ hiɛ lɛ eko, ni amɛnine shɛɔ mumɔŋ yelikɛbuamɔ nɔ ni amɛnaa Nyɔŋmɔ asafo lɛ kɛbɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ.—Luka 22:28.
◼ Kɛ Mose he jɔ ni ehiɛ ka shi lɛlɛŋ lɛ, te eeefee tɛŋŋ ni eeeŋma yɛ 4 Mose 12:3 akɛ ‘Mose ji gbɔmɔ ni he jɔ fe mɔ fe mɔ fɛɛ mɔ yɛ shikpɔŋ Iɛ nɔ’ lɛ?
Yɛ be mli ni ebɛ mlɛo akɛ eeefee nakai lɛ, Mose baanya aŋma nakai anɔkwasane lɛ yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛmɔ naa.
Nɔ ni kadiɔ Biblia lɛ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli lɛ ji bɔ ni mɛi ni ŋmala lɛ wie anɔkwale yɛ faŋŋ mli lɛ. Mose kɛ mɛi krokomɛi ni Nyɔŋmɔ kɛ amɛ tsu nii koni amɛŋmala Biblia lɛ ji gbɔmɛi ni ŋmalaa nɔ fɛɛ nɔ yɛ faŋŋ mli yɛ anɔkwale mli yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Mose ŋmala nibii ni kɔɔ ewebii lɛ afatɔɔi kɛ eshai ni amɛfee lɛ ahe sane, ni lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi nuu kɛ enyɛmi yoo nɔ̃ hu fata he. (2 Mose 16:2. 3; 17:2, 3; 32:1-6; 3 Mose 10:1, 2) Asaŋ Mose ejieee ehe kɛjɛɛɛ mli; egba lɛ diɛŋtsɛ etɔmɔi lɛ etsɔɔ yɛ faŋŋ mli, nɔ ni ha Nyɔŋmɔ ka ehiɛ lɛ po. (4 Mose 20:9-12; 5 Mose 1:37) No hewɔ lɛ eja gbɛ akɛ Mose aaaŋmɛ anɔkwasane ko ni eka shi famɔ akɛ Yehowa taoɔ akɛ ekɛfata he lɛ afɔ shi—ákɛ Mose diɛŋtsɛ ji gbɔmɔ ko ni baa ehe shi fe mɔ fɛɛ mɔ. Nɔ ni ha aŋmɛ enɛ lɛ hu jieɔ sane oti ko kpo. Ni eeeha emli afu yɛ be mli ni Miriam kɛ Aaron folɔ enaa yɛ hegbɛ kɛ egbɛhe lɛ hewɔ lɛ, Mose ha Yehowa diɛŋtsɛ jaje shihilɛ lɛ.
Mose fee Mesia lɛ he mfoniri. (5 Mose 18:15-19) No hewɔ lɛ beni Yehowa Nyɔŋmɔ gbala jwɛŋmɔ kɛtee bɔ ni Mose he jɔ ha lɛ nɔ lɛ, belɛ ekɛ nɔmimaa miiha akɛ abaana nɛkɛ su ni asumɔɔ nɛɛ yɛ Mesia lɛ mli. Ani bɔ ni Yesu mli jɔ ha lɛ gbalaa wɔ kɛkpɛtɛɛɛ ehe koni wɔkɛ wɔhe afɔ enɔ yɛ be mli ni wɔkaneɔ Sanekpakpai lɛ?—2 Korintobii 10:1; Hebribii 4:15, 16.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 30]
“Yehowa ji wɔbobaahe kɛ wɔhewalɛ, wɔbualɔ ni wa ni wɔnaa yɛ fimɔi amli. No hewɔ lɛ kɛ shikpɔŋ lɛ hiɛ tsɔ bu shi ni gɔji famɔ yagbee ŋshɔ teŋ tete po lɛ, wɔsheŋ gbeyei; kɛ emli nui lɛ huu ni efee hamahama ni gɔji tete hoso yɛ egrimɔ lɛ hewɔ po lɛ, wɔsheŋ gbeyei. Yehowa Zebaot kɛwɔ yɛ, wɔbobaahe ji Yakob Nyɔŋmɔ lɛ.”—Lala 46:2-4, 8.
February Daa Gbi Ŋmalɛ
(For fully formatted text, see publication