Ani Shwilafo Aaanyɛ “Ana Nii”?
Taakɛ Bernardo de Santana gba wɔ
GERMIRO kɛɛ akɛ: “Bernardo, sane lɛ ehiii kwraa. Okɛwɔ tsuɔ nii, ni no mli lɛ onaa nii, shi agbɛnɛ nɛkɛ ji bɔ ni eba lɛ. Nyɔŋmɔ to lɛ nakai, aloo jeee nakai?”
Miha hetoo akɛ, “Germiro, nakai pɛpɛɛpɛ. Eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, no hewɔ lɛ nɔ ko bɛ ni wɔbaafee yɛ he.”
Minu he diɛŋtsɛ akɛ eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ mihiŋmɛi ashwila, shi saji komɛi yɛ mitsui mli ni ahako hetoo. Naa mi—afii 32 bi, mibɛ ŋa, Katoleknyo ji mi, ni mibɛ shika tsɔ hu. Mibi mi diɛŋtsɛ mihe akɛ: ‘Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ akɛ mihiŋmɛi ashwila? Te mafee tɛŋŋ makwɛ mifɔlɔi hu?’ Beni miyoo klɛŋklɛŋ akɛ mihiŋmɛi miishwila lɛ, mijɛ mitsuiŋ tɔɔ misɔle mibi yelikɛbuamɔ kɛjɛ Santa Luzia, “mɔ krɔŋkrɔŋ” kɛha hiŋmɛi lɛ ŋɔɔ, ni mikula shi yɛ amaga lɛ hiɛ yɛ helatsamɔ he ni akɛ egbɛi ewo lɛ lɛ. Misusu akɛ, ‘mɛni hewɔ ebooo mi toi lɛ?’ Be ko lɛ kulɛ mihɔɔ aduawai yɛ jara ko ni atsɛɔ lɛ Seven Doors ni yɔɔ Salvador, Brazil lɛ nɔ. Ejeee nɔ ko ni shika yɔɔ mli tsɔ, shi ehi kɛ. Beni miye kɛjɛ afii 10 Iɛ tɔŋŋ ni mibɔi nitsumɔ yɛ ŋmɔ ko mli yɛ Sergipe State. No hewɔ lɛ beni mifa kɛtee Salvador lɛ, kɛkɛ ni mitsa nɔ akɛ mɔ ni hɔɔ ŋmɔshi nii aloo baaibaai.
Gbi ko lɛ miyoo akɛ mihiŋmɛi miishwila kwraa. Hiŋmɛi hela he nilelɔ ko ma nɔ mi akɛ nibii komɛi ebaha miŋmɛi mli ajaŋmalatɛ lɛ nɔ shi eheɔ eyeɔ akɛ kɛ afolɔ yɛ nɔ Iɛ mana nii. Opireshɛŋ ni afee mininejurɔ hiŋmɛi yɛ afi 1960 mli lɛ hã mina nii fioo, shi opireshɛŋ ni ji enyɔ ni afee yɛ abɛku nɔ̃ lɛ he no sɛɛ afii ejwɛ lɛ yeee omanye. Kɛjɛ nakai be mli kɛyaa lɛ nɔ ni eshwɛ pɛ ji be ni mihiŋmɛi lɛ eshwila kwraa. Eyɛ mli akɛ mikɛ afii pii ele akɛ mihiŋmɛi miishwila moŋ, shi ewa akɛ matsɔɔ bɔ ni minuɔ he mihaa beni agbɛnɛ duŋ wo mi kwraa lɛ.
Mitee nɔ mitsu nii yɛ jara nɔ yɛ tsakemɔi komɛi ni mifee hewɔ. Kɛ mashi kɛya nitsumɔ lɛ, miweku lɛ jaa shika lɛ mli ni amɛkɛ shika lɛ sɔrɔtoi woɔ kotokui sɔrɔtoi amli. Enɛ ha minyɛ mitsake shika miha mɛi. Shi esa akɛ mihiɛ ahi mihe nɔ jogbaŋŋ yɛ be fɛɛ mli koni mikatɔ. Minanemɛi nitsulɔi lɛ na mi mɔbɔ ni amɛwiemɔi ni mli jɔ lɛ wo mi hewalɛ koni minijiaŋ akaje wui. Shi amɛwiemɔi lɛ ekomɛi, tamɔ Gemiro wiemɔi ni wɔtsi ta kɛjɛ shishijee lɛ tee sanebimɔi ashi yɛ mijwɛŋmɔ mli.
Mije Shishi Akɛ “Mana Nii”
Nɛkɛ be nɛɛ mli mɛi ni mile amɛ lɛ ateŋ mɔ kome, Yehowa Odasefonyo ni atsɛɔ lɛ Clovis gba shiwooi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ahe sane etsɔɔ mi. Ekɛɛ mi akɛ Nyɔŋmɔ baafee gbɛjianɔtoo hee ko, nɔ mli ni shwilafoi baana nii, ni toimulɔi baanu nii ekoŋŋ. (Yesaia 35:5) Ewiemɔi lɛ jije kɛ ŋɔɔmɔ yɛ mitsui mli. Miisumɔ ni makase babaoo, no hewɔ lɛ mitao lɛ ni mibi lɛ saji pii. Akɛni ena akɛ miyɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ hewɔ lɛ, ebi mi akɛ: “Bernardo, shi kɛ miba oshia shwane ko ni mikɛ bo abagba Biblia lɛ he sane babaoo hu?” Mikɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ. Enɛ ji wɔ daa otsi Biblia lɛ he susumɔ lɛ shishijee.
Eyɛ mli akɛ mitɔ fa moŋ, shi miisumɔ ni makase nii. Yɛ Clovis tsuishitoo kɛ eyelikɛbuamɔ naa lɛ, jeee akɛ mibale Nyɔŋmɔ gbɛi, Yehowa, kɛkɛ, shi moŋ, mibakase E-naakpɛɛ nitsumɔi ni eho lɛ ahe nii. Eji nɔ ni maa nɔ mi akɛ E-shiwooi kɛha jalɛ Paradeiso shikpɔŋ ko lɛ baaba mli. Kɛkɛ lɛ gbɔmɔtsoŋ helai tamɔ minɔ̃ nɛɛ ehiŋ shi dɔŋŋ. Etsɛɛɛ ni mije shishi akɛ magba mihiɛnɔkamɔ hee nɛɛ he sane matsɔɔ mɛi krokomɛi, ni mishiɛ kɛjɛ shia kɛ tee shia po. Yɛ naagbee lɛ, yɛ November 18, 1973 lɛ, abaptisi mi. Kɛjɛ nakai be lɛ mli titri yiŋtoo pɔtɛɛ ko bote mishihilɛ mli. Eba efee mlɛo kɛha mi akɛ madamɔ mihaomɔ lɛ naa.
Mijɛ Biblia lɛ ni mikase lɛ mli mina akɛ Nyɔŋmɔ etoko akɛ mihiŋmɛi ashwila. Shi moŋ taakɛ Biblia lɛ jaje yɛ Jajelɔ 9:11 lɛ: “Be kɛ nibii ni baa trukaa ni anyɛɛɛ ale ninaa amɛ fɛɛ.” Taakɛ adesai fɛɛ ji lɛ, fɔlɔi ni yeee emuu ni na esha kɛ emuu ni ayeee kɛjɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi, Adam kɛ Hawa dɛŋ fɔ mi. (Romabii 5:12) Ni moŋ eeefee Nyɔŋmɔ suɔɔmɔnaa nii akɛ mihiŋmɛi eshwila lɛ, mikase akɛ esuɔmɔnaa nii ji akɛ mana nii ekoŋŋ. Yɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli shishi lɛ, kɛ agbɛnɛ yɛ ekpɔmɔ afɔleshaa lɛ hewɔ lɛ, emuu ni ayeee kɛ fatɔɔi fɛɛ baafee nɔ ni abaajie kɛjɛ adesai ni heɔ yeɔ lɛ ahe kɛya, ni enɛ baaba mli yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ lɛ mli. Mije shishi “mina nii,” nibii pii ni minyɛɛɛ mana po yɛ be mli ni miyɔɔ hiŋmɛi lɛ.
Agbɛnɛ misɔleɔ mihaa Yehowa, shi jeee Santa Luzia kɛ “hetselɔi” krokomɛi. Ni masɔle moŋ ni naakpɛɛ helatsamɔ ko aba lɛ, misɔleɔ yɛ anɔkwayeli mli agbɛnɛ akɛ ‘E-suɔmɔnaa nii aba mli, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ, eba shikpɔŋ nɔ hu.’ Nɔ ni fata misɔlemɔ lɛ he ji faikpamɔ akɛ gbi ko lɛ mana “yelikɛbualɔ” kɛ “hefatalɔ” ni ji ŋa ni mikɛ lɛ aaaja mimiishɛɛi kɛ minaagbai lɛ.
Gbi ko beni mikɛ Biblia mli woji miiha mɛi yɛ Salvador nitsumɔ he ko lɛ, minu ni yoo ko miikɛɛ akɛ “mi hu Yehowa Odasefonyo ji mi.” Miwa ni mikɛ lɛ gba sane. Eji mɔ ni tsuɔ nii yɛ agba bibioo ko mli yɛ gbɛjegbɛ lɛ he. Mibi lɛ akɛ: “Ani owu hu ji Yehowa Odasefonyo?” Eha hetoo akɛ mibɛ wu. Oshija miyeɔ.” Sanegbaa nɛɛ tee naanyobɔɔ ni gba kɛtee gbalashihilɛ mli lɛ shi, ni yɛ June 14, 1976 lɛ, mikɛ Ambrosina bote gbalashihilɛ mli. Etee nɔ efee mihefatalɔ kpakpa kɛ yelikɛbualɔ kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ.—1Mose 2:18.
Mikɛ Mifatɔɔ Lɛ Tsuɔ
Kɛjɛ be mli ni abaptisi mi lɛ beebe ni mitsui shwe akɛ magba nɔ ni mikase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ matsɔɔ mɛi krokomɛi. Eŋɔɔ minaa akɛ mifatɔɔ nɛɛ etsiii migbɛ yɛ enɛ feemɔ mli. Kwɛ bɔ ni minaa kpɛ mihe ha beni mina akɛ mininumɔ kɛ niji ni mikɛtaa nii ahe lɛ mli ewa fe tsutsu ni akɛto mihiŋmɛi lɛ najiaŋ aha mi. Kwɛ bɔ ni minu mɔdɛŋbɔɔ kpele aloo nɔ ni minyɛ mitsu waa he yɛ klɛŋklɛŋ be mli kwraa ni mikome mitee shiɛmɔ yɛ shia kɛ shia lɛ! No hewɔ lɛ misusu akɛ ani minyɛŋ ni mikɛ be pii awo nɛkɛ sɔɔmɔ nitsumɔ nɛɛ mli lo. Wiemɔ ko ni Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ ko ni ji nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ lɛ wie lɛ ye ebua mi ni eha misanebimɔ lɛ hetoo. Etsɔɔ nyɛmimɛi sɔrɔtoi ni yeɔ helai sɔrɔtoi ni minɔ̃ lɛ hi fe mɛi krokomɛi anɔ ni kɛ amɛhe ewo be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli ni atsɛɔ amɛ gbɛgbalɔi. Enɛ wo mi hewalɛ ni mikɛ migbɛbimɔ wolo ha akɛ masɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔ.
Akɛni minaaa nii hewɔ lɛ, gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ kɛ naagbai komɛi ba minɔ. Shi yɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ suɔmɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hewɔ lɛ mina tsabaa miha enɛɛmɛi fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ lɛ, kɛ nugbɔnɛmɔ be shɛ lɛ, ehe hiaa ni mana niji etɛ. Mikɛ minine hiɛɔ mishiɛmɔ bagi lɛ, ni minine kome hiɛɔ midɛhiɛmɔ tso lɛ, ni akataŋwia lɛ hu? Kwɛ bɔ ni mihiɛ sɔ “nine ni ji etɛ” ni minyɛmimɛi hii Kristofoi ni fata mihe yɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ kɛhaa lɛ! Naagbai hu teɔ shi yɛ shikpɔŋkukuji ni mileee amɛgbɛjegbɛi lɛ hu mli, ni yɛ enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛmimɛi ni nuɔ mi shishi lɛ ye bua mi.
Te mifeɔ tɛŋŋ minaa gbɛ yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ? Enɛ gbaaa minaa tsɔ, átsɔɔ wɔ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkpa shi. Mikase gbɛ ni matsɔ nɔ ni mikɛ tso ni mihiɛ lɛ atsu nii jogbaŋŋ, koni matsɔse mininumɔ kɛ minine ni mikɛtaa nii ahe, bɔ ni mafee makwɔ bɔs ni mayi shi, bɔ ni mafee makwɔ ŋwɛitsui ni makpeleke shi. Nikasemɔi nɛɛ ye bua mi ni mikase nibii bibii pii ni kulɛ mibuuu amɛ lɛ. Minyɛɔ mikaseɔ gbɛjegbɛi agbɛi mikɛtoɔ miyitsoŋ ni mikaneɔ kɛ mije ekome nɔ kɛmiiya ekroko nɔ. Mifeɔ shia hu he mfoniri yɛ mijwɛŋmɔ mli ni enɛ haa minyɛɔ mifeɔ sɛɛsaramɔ yɛ mɛi ni sumɔɔ ni amɛkase Biblia lɛ anɔ. Agbɛnɛ eyɛ mli akɛ wɔshia lɛ kɛ Maŋtsɛyeli Asa Iɛ teŋ jɛkɛmɔ aaafee shitoo kome kɛ fa moŋ, shi jɛmɛ yaa waaa haaa mi.
Awo Ehesaamɔ Kɛ Mɔdɛŋbɔɔ Lɛ He Nyɔmɔ
Mishia kɛ shia sɔɔmɔ lɛ biɔ hesaamɔ krɛdɛɛ ko. Mitsɔɔ hiɛ mikaseɔ Biblia mli ŋmalɛi ni mikɛbaatsu nii lɛ miwoɔ miyitsoŋ kɛ Biblia mli baafai ni tsɔɔ he ni eyɔɔ aloo he ni abaana yɛ lɛ hu. Kɛ mishɛ shinaa naa lɛ, mibiɔ shiatsɛ lɛ koni ekane ŋmalɛ lɛ, kɛkɛ lɛ mitsɛ baafa lɛ miha lɛ, ni kɛji akɛ shiatsɛ lɛ sumɔɔɔ ni ekaneɔ lɛ migbaa lɛ bɔ ni mikase ŋmalɛ lɛ kɛjɛɔ miyitsoŋ.
Kɛ miifee Biblia mli nikasemɔ lɛ, miwoɔ nikaselɔi lɛ ahewalɛ ni amɛtsɔ hiɛ amɛkase. Klɛŋklɛŋ lɛ mihaa ekaneɔ sanebimɔ lɛ bɔni afee ni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha mi, kɛkɛ lɛ kuku lɛ, kɛkɛ lɛ naagbee lɛ sanebimɔ lɛ ekoŋŋ. Enɛ yeɔ ebuaa mi ni ehaa mileɔ kɛji akɛ sanebimɔi lɛ ahetoo lɛ ja. Mitsɔ gbɛ nɛɛ nɔ miye mibua mɛi enyɔ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ ni abaptisi amɛ. Agbɛnɛ mikɛ wekui etɛ kaseɔ nii.
Afii pii nɛ ni mikɛ mihe wo Teokrase Sɔɔmɔ Skul ni afeɔ yɛ wɔ asafo lɛ mli lɛ mli. Kɛ miisaa mihe ni maha wiemɔ lɛ mihaa mɔ ko kaneɔ sane lɛ waa etsɔɔ mi, ni mimɔɔ miwoɔ cassette loo kpãa nɔ. No sɛɛ lɛ mitswaa miboɔ toi ni minaa wiemɔ muu lɛ fɛɛ he mfoniri yɛ mijwɛŋmɔ mli ni mikaseɔ Biblia lɛ mli ŋmalɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ mli lɛ fɛɛ miwoɔ miyitsoŋ. Kɛkɛ lɛ mifee klalo akɛ maha mimaŋshiɛmɔ lɛ. Kɛ hoo lɛ abɔɔɔ mi kɔkɔ yɛ nibii ni aŋmala ni mikwɛɔ nɔ tsɔ he! Gbɛ ni mitsɔɔ nɔ nɛɛ haa minyɛɔ mihaa sanebimɔi ahetoo daa yɛ Buu-Mɔɔ nikasemɔ lɛ shishi yɛ asafo lɛ mli.
Afi 1977 ji be sɔrɔto ko yɛ mishihilɛ mli akɛ Kristofonyo ni ejɔɔ ehe nɔ. Ahala mi akɛ daa gbɛgbalɔ, asafoŋ sɔɔlɔ kɛ Asafo Woloŋ Nikasemɔ Nɔkwɛlɔ. Ni mihiɛ hegbɛ nɛɛ mli lolo. Gbɛ ni mitsɔɔ nɔ mifeɔ Asafo Woloŋ Nikasemɔ lɛ nɔŋŋ nɔ mitsɔɔ mifeɔ Biblia mli nikasemɔi lɛ.
Yɛ naagbee lɛ: Ani shwilafo baanyɛ “ana nii”? Mina Biblia mli gbalɛi pii amlibaa yɛ wɔgbii nɛɛ amli, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ miyoo akɛ ehe miihia ni maye mabua mɛi krokomɛi ni amɛkase gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ. (Yohane 17:3) Yesaia 35:5 eba mli kɛha mi yɛ mumɔŋ: “No mli lɛ aaagbele shwilafoi ahiŋmɛii.” Miyɛ hekɛnɔfɔɔ ni yeɔ emuu akɛ yɛ Yehowa be ni sa mli lɛ, nɛkɛ gbalɛ nɛɛ hu baaba mli diɛŋtsɛ yɛ gbɔmɛi akpei abɔ ni tamɔ mi ni elaaje amɛhiŋmɛi lɛ anɔ. Dani enɛ aaaba lɛ, nɔ ni mishwɛɔ ji ni maya nɔ mafee esuɔmɔnaa nii yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni minyɛmɔi aaaŋmɛ mi gbɛ lɛ nɔ, bɔni afee ni mafee mɔ ni aaana lɛ akɛ esa akɛ ehiɔ shi yɛ ejalɛ Gbɛjianɔtoo Hee lɛ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]
Yɛ mishia kɛ shia sɔɔmɔ mli lɛ mitĩɔ Biblia ŋmalɛ ni mikɛbaatsu nii lɛ mli yɛ miijwɛŋmɔ mli kɛ Biblia baafa ni amɛjeɔ kpo yɛ lɛ.
September Daa Gbi Ŋmalɛ
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)