Nyɔŋmɔjamɔ kɛ Maŋkwramɔ—Ani Amɛmiihe Amɛkpe Hiɛ Kɛ Hiɛ?
NIFEEMƆ gbɛ ni haa akɛ maŋkwramɔŋ kɛ jamɔŋ hewalɛ fɛɛ haa gbɔmɔ kome lɛ jeee nɔ ni Maŋtsɛ Henry VIII je shishi. Eji maŋkwramɔŋ nifeemɔ ni ato he gbɛjianɔ koni ekɛ maŋ ekomefeemɔ aba ni áka akwɛ momo yɛ egbii lɛ amli.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, blema Mizraim maŋtsɛyeli lɛ yɛ nyɔŋmɔi babaoo. The New Bible Dictionary lɛ kɛɔ akɛ: “Farao diɛŋtsɛ ji nyɔŋmɔi nɛɛ ateŋ mɔ kome, kɛ mɔ titri yɛ eshishibii lɛ ashihilɛ mli.” Roma Maŋtsɛyeli lɛ hu ná gbatsũi kɛha nyɔŋmɔi babaoo, ni amɛmaŋtsɛmɛi lɛ hu fata he. Yinɔsaneŋmalɔ ko tsɔɔ maŋtsɛmɛi ni ajaa amɛ lɛ amli akɛ eji “hewalɛ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ Roma je lɛ jamɔ mli.”
Shi yɛ anɔkwale ni eji akɛ Sɔlemɔ lɛ kɛ Maŋ ekomefeemɔ nɛɛ eye afii ohai babaoo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, bɔ ni Kristendom kɛ ehe woɔ maŋsaji amli yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ gbii nɛɛ amli lɛ kɛ lɛ ewo shihilɛ ko ni baaha ekɛ mɛi ni etaoɔ ni ehiɛ aba nyam yɛ amɛhiɛ lɛ akpe hiɛ kɛ hiɛ lɛ mli. Mɛni hewɔ? Bɔni afee ni wɔha nɛkɛ sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni fee ni Kristendom kɛ ehe bawo maŋkwramɔŋ saji amli yɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ.
Anɔkwale Kristojamɔ—Yɛ Sɔrɔto
Yesu Kristo, Kristojamɔ shishitolɔ lɛ kpoo maŋkwramɔŋ hewalɛi fɛɛ. Kɛ hoo lɛ, gbi ko, beni gbɔmɛi lɛ amii shɛ amɛhe yɛ enaakpɛɛ nii lɛ hewɔ Iɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛmɔ lɛ ni amɛwó lɛ maŋtsɛ, shi “egbala ehe shi kɛtee gɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ.” (Yohane 6:15) Beni Roma amralo lɛ bi lɛ akɛ ani maŋtsɛ ji lɛ lo, lɛ, Yesu ha hetoo akɛ: “Mimaŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ; mimaŋtsɛyeli lɛ jɛ je nɛɛ mli jikulɛ, misɔɔlɔi lɛ aaapele he koni akaŋɔmi aha Yudafoi lɛ.”—Yohane 18:36.
Kristo kɛɛ ekaselɔi lɛ ekoŋŋ akɛ: “Akɛni nyɛjɛɛɛ je nɛŋ, shi mi moŋ mihala nyɛ kɛjɛ je nɛŋ lɛ, no hewɔ je lɛ nyɛɔ nyɛ lɛ.” (Yohane 16:19) No hewɔ lɛ kwasafoŋ loo maŋkwamɔŋ naagbai gbalaa klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ajwɛŋmɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, no mli lɛ nyɔŋyeli ebatsɔ naagba wulu ko, shi Kristofoi lɛ efaaa ta akɛ agu nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ. Shi moŋ afa nyɔji ni ji Kristofoi lɛ akɛ amɛba amɛhe shi amɛha amɛnuŋtsɔmɛi.—Kolosebii 3:22.
Ni amɛkɛ amɛhe aaawo maŋkwramɔŋ moŋ lɛ, nɛkɛ Kristofoi nɛɛ je shishi akɛ amɛaatsu shiɛmɔ nitsumɔ ni kɔɔ “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he” lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 28:23) Yɛ afii nyɔŋmai komɛi pɛ mli lɛ amɛsane lɛ yashɛ nakai beaŋ hiŋmɛigbelemɔ je lɛ fɛɛ mli. (Kolosebii 1:23) Ni mɛni jɛ mli ba? Akpei babaoo here nɔ ni amɛbatsɔmɔ mumɔŋ ‘nyɛmimɛi hii kɛ yei.’ (Mateo 28:8, 9) Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii ni batsɔmɔ Kristofoi lɛ kpa béi. Mligbalamɔi wuji po laaje yɛ Yudafoi kɛ Samariabii ateŋ yɛ ‘suɔmɔ ni mli wa’ ni Kristofoi yɔɔ kɛha amɛhe lɛ hewɔ.—1 Petro 4:8.
Kristofoi kpã suɔmɔ mli po amɛha amɛhenyɛlɔi. (Mateo 5:44) No hewɔ lɛ amɛkpoo akɛ amɛkɛ amɛhe aaabɔ Kaisare asraafoi lɛ ahe. Shi mɛi komɛi baate shi awo ni amɛkɛɛ akɛ, ‘ani Yesu ekɛɛɛ akɛ, “Nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare?’” Eji anɔkwale. Shi ani asraafoi anitsumɔ he Yesu wieɔ lɛ lo? Dabi, eewie sane ni kɔɔ ‘too ni esa akɛ awo aha Kaisare aloo akawo’ lɛ he. (Mateo 22:15-21) No hewɔ lɛ Kristofoi woɔ too. Shi amɛsusuɔ amɛwala he akɛ nɔ ni ámɛjɔɔ nɔ amɛha Nyɔŋmɔ ni amɛkpɛlɛɛɛ nɔ akɛ amɛaaye amɛnaanyo gbɔmɔ awui.
Je Lɛ Naanyo Ni Mɔ Ko Aaatsɔ
Shi mɛi komɛi baakɛɛ akɛ, ‘Kwɛmɔ Kristendom ŋmɛnɛ. Emli egbála babaoo ni ehiii, ni emlibii lɛ gbeɔ amɛhe yɛ be babaoo mli, ni esɔfoi lɛ kɛ amɛhe ewo maŋkwramɔ loo maŋsaji amli. Mɛni ba Kristojamɔ nɔ?’ Ojogbaŋŋ, Yesu bɔ kɔkɔ akɛ ‘abaadũ’ apasa Kristofoi awo anɔkwale Kristofoi ateŋ. (Mateo 18:24-30) Paulo hu gba akɛ: “Mile akɛ . . . klaji fulɔi baabote nyɛteŋ . . . hii ni wieɔ nii ni ejaaa aaate shi, ni amɛaakpala kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30.
Afii ohai 20 lɛ je shishi ni Britaniabii kɛ Boerbii kɛ amɛhe ewo tawuu mli yɛ South Afrika. Osɔfoi ni yɔɔ afai enyɔ lɛ fɛɛ wo ta lɛ mli hewalɛ kɛ “hewalɛwoo wiemɔi ni jɛ amɛsɔlemɔtsui amli shiɛmɔ kpokui anɔ.” Yinɔsaneŋmalɔ B. Kruger kɛɛ akɛ: “Nɔ ni kɛ sɔlemɔi kɛ faikpamɔi ni jɛ afai enyɔ lɛ fɛɛ ni yaa ŋwɛigbɛ lɛ yeɔ egbɔ pɛ ji hewalɛ ni sɔlemɔi lɛ woɔ mɛi lɛ.” Blɔfomɛi “Kristofoi” gbe amɛhe yɛ be mli ni amɛmiibi ni Nyɔŋmɔ aye abua amɛ ni amɛfee nakai.
Ati nifeemɔ nɛɛ mli afee ekoŋŋ yɛ gbɛ ni da waa nɔ yɛ 1914, beni Germane asraafoi bote Belgium ni amɛfimɔ hɛfii nii ni wiemɔi “Gott mit uns” (Nyɔŋmɔ kɛwɔ yɛ) yɔɔ nɔ lɛ. Sɔlemɔ lɛ sɔle babaoo kɛjɛ afai enyɔ lɛ fɛɛ kɛha kunimyeli kɛ jɛmɔi ni amɛkɛmajeɔ henyɛlɔ lɛ.
Mɛi pii ahiɛ fee amɛ yaa yɛ bɔ ni jamɔ kɛ ehe wo Jeŋ Ta I mli lɛ hewɔ. Mɛi ni heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee kɛ komunistbii ayi bafa ni amɛtsɛ jamɔ akɛ “ebɔɔ ni gbeɔ gbɔmɛi ajwɛŋmɔ.” Fɛɛ sɛɛ lɛ, osɔfoi lɛ tee nɔ amɛkɛ amɛhe wo maŋkwramɔ saji amli, ni amɛfi Fasist nɔyelɔi yiwalɔi tamɔ Mussolini kɛ Franco sɛɛ. Roma Katolek Sɔlemɔ lɛ kɛ Nazibii lɛ po fee kpaŋmɔ ko yɛ afi 1933 mli. Osɔfonukpa Faulhaber ŋma wolo emaje Hitler akɛ: “Nɛkɛ dɛ̃ ni akɛ Paapa lɛ taa nɛɛ . . . ji nifeemɔ ko ni kɛ jɔɔmɔi babaoo baa . . . Nyɔŋmɔ abaa Germane Maŋnukpa [Hitler] lɛ yi.”
Amɛmiikpa Ahum
Hɛɛ, Biblia kɛ kɔkɔbɔɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli haa: Béi wulu ko ni baaba nyɔŋmɔjamɔ kɛ maŋkwramɔ teŋ lɛ miiba. Yɛ Kpojiemɔ yitso 17 lɛ, Biblia lɛ feɔ jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli ni lá ekpa ehe kpɔtɔɔ lɛ he mfoniri akɛ “ajwamaŋ kpeteŋkpele ni ta nui babaoo lɛ anɔ.” Nɛkɛ “nui” nɛɛ damɔ shi kɛha ‘gbɔmɛi kɛ jeŋmaji.’ (Kuku 1, 15) Atsɛɔ ajwamaŋ lɛ akɛ “Babilon kpeteŋkpele, shikpɔŋ lɛ nɔ ajwamaŋi lɛ kɛ nihii nii lɛ anyɛ lɛ,” ni “krɔŋkrɔŋ bii lɛ ala” lɛ etɔ lɛ daa. (Kukuji 5, 6) “Babilon” ji gbɛi ni sa kɛha apasa jamɔ ni ato he gbɛjianɔ, ejaakɛ etsɔɔmɔi lɛ, babaoo jɛ blema Babilon maŋtiase lɛ mli.a Ena egbɛi akɛ gbɔmɔgbelɔ lɛ kɛtsɔ anɔkwale Kristofoi ayi ni ewa kɛtsɔ afii ohai abɔ lɛ amli lɛ hewɔ.
Afeɔ jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ he mfoniri ekoŋŋ akɛ eta kooloo ko ni yɔɔ “yitsei kpawo kɛ akolontoi nyɔŋma . . . [ni damɔ shi kɛha] maŋtsɛmɛi nyɔŋma” nɔ (Kukuji 3, 12) Nikasemɔi ni tsɔ enɛ hiɛ lɛ eha ayoo “kooloo” nɛɛ akɛ dɛŋdade ni abaatsɔ nɔ akɛ jeŋ toiŋjɔlɛ aba, Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ. Ale sɔlemɔi lɛ jogbaŋŋ akɛ amɛfiɔ gbɛjianɔtoi ni tamɔ nɛkɛ sɛɛ. Yɛ October 1965 lɛ, Paapa Paul VI tsɔɔ akɛ UN (Jeŋmaji Ekomefeemɔ) lɛ ji “naagbee hiɛnɔkamɔ kɛha gbeekpamɔ kɛ toiŋjɔlɛ.” Yɛ 1979 mli lɛ, Paapa John Paul II wie etsɔɔ UN (Jeŋmaji Ekomefeemɔ) Gwabɔɔ Wulu lɛ. Etsiii Kristo loo e-Maŋtsɛyeli lɛ ta po, shi moŋ, ewie Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ he akɛ “toiŋjɔlɛ kɛ jalɛsaneyeli gwabɔɔ ni fe fɛɛ.”
Shi mɛni hewɔ ekomefeemɔ ni ebaka jamɔ kɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ teŋ lɛ ji nɔ ni oshara yɔɔ mli waa lɛ? Ejaakɛ “akolontoi nyɔŋma lɛ . . . kɛ kooloo lɛ, amɛaanyɛ ajwamaŋ lɛ, ni amɛaafee lɛ amaŋfo ni amɛaaŋmɛ lɛ yayai, . . . ni amɛkɛ la aaasha lɛ.” (Kuku 16) No hewɔ lɛ, apasa jamɔ miiya ehiɛ tɛɛ ni ekɛ maŋkwramɔ ayakpe hiɛ kɛ hiɛ yɛ nɔmɔ wulu ko mli. Akɛni akpa ehe mama ni ana bɔ ni ehe tseee ha lɛ hewɔ lɛ, abaakpata ehiɛ kwraa.
Enɛ baatee “amanehulu kpeteŋkpele” ni Yesu wie he ni baa naagbee yɛ Harmagedon ta lɛ mli lɛ shi.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛha emlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ kwɛmɔ wolo, “Babylon the Great Has Fallen!” God’s Kingdom Rules! ni Watchtower Bible and Tract Society of New York Inc. fee lɛ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]
Ama milɛ afɔleshaa latɛ ko yɛ St. Paul Sɔlemɔtsu wulu lɛ hiɛ yɛ 1914 koni akɛtee maŋhedɔɔ shi yɛ Ŋleshi asraafoi lɛ ateŋ