Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w88 5/1 bf. 24-28
  • Bii-Afɔmɔ Ni Asusuɔ He Jogbaŋŋ Yɛ Naagbee Be Nɛɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bii-Afɔmɔ Ni Asusuɔ He Jogbaŋŋ Yɛ Naagbee Be Nɛɛ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1988
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Miishɛɛ kɛ Gbɛnaa Nii
  • Fɔlɔi Atsuiŋdɔlɛ Nii
  • Tsɛmɛi Agbɛnaa Nii ni Jwɛŋmɔ Yɔɔ Mli
  • Amɛbɛ Bii Shi Amɛyɛ Miishɛɛ
  • Mɔ Diɛŋtsɛ Teemɔŋ Sane
  • Kɛ Fɔmɔ lɛ Ba ni Jeee Gbɛ Aje Afee
  • “Nyɛfea nɔ Fɛɛ nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛi Amli”
  • Gbekɛbii, yɛ “Amanehului Kpeteŋkpele” Be lɛ Mli
  • Mɛni Hewɔ Amɛfɔko?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Bii-Afɔmɔ Yɛ Nyɔŋmɔ Webii Ateŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1988
  • Fɔlɔi​—Nyɛtsɔa Nyɛbii Lɛ Nii Koni Amɛsumɔ Yehowa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
  • Gbalashihilɛ Kɛ Bii Afɔmɔ Yɛ Naagbee Gbii Nɛɛ Amli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1988
w88 5/1 bf. 24-28

Bii-Afɔmɔ Ni Asusuɔ He Jogbaŋŋ Yɛ Naagbee Be Nɛɛ Mli

“Mɛi ni yeɔ amɛbii kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmɛi anɔ jogbaŋŋ.”​—1 TIMOTEO 3:⁠12.

1. Mɛni ji adebɔɔ mli nii ni yei babaoo shweɔ, ni enɛ jeɔ kpo mra yɛ shihilɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

ŊWANEJEE ko bɛ miishɛɛ ni tsɛmɛi kɛ nyɛmɛi naa lɛ he. Nyɛmɛi ahenumɔ lɛ yɛ jɛmɛ, eyɛ mli akɛ enɛ mli wa yɛ yei komɛi amli fe mɛi krokomɛi. Yɛ Anaigbɛ shikpɔji pii anɔ lɛ, anaa ni gbekɛbii hii sumɔɔ ni amɛkɛ tsɔnei ni akɛfee shwɛmɔ nii ashwɛ, yɛ be mli ni gbekɛbii yei hu sumɔɔ tsobi ni mɛi ni feɔ shwɛmɔ nii nɛɛ sumɔɔ ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛfee ni etamɔ gbɔmɔ. Gbekɛbii yei pii hiɔ shi ni amɛshweɔ gbi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛbaanyɛ amɛhole amɛbii ni amɛshɛje amɛmii ni jeee tsobi, shi moŋ ni amɛna amɛ diɛŋtsɛ amɛbi ni yɔɔ wala mli ni yɔɔ miishɛɛ ni miiwie.

Miishɛɛ kɛ Gbɛnaa Nii

2. Te esa akɛ fɔlɔi asusu gbekɛ ni afɔ lɛ ehee lɛ he aha tɛŋŋ, ni mɛni esa akɛ amɛsaa amɛhe ni amɛtsu?

2 Bii-afɔmɔ ni asusu he jogbaŋŋ lɛ biɔ ni fɔlɔi lɛ asusu fufɔoo ni afɔ lɛ ehee lɛ he akɛ ejeee shwɛmɔ nii ko, shi moŋ bɔɔ nɔ diɛŋtsɛ ni amɛbaabu ewala kɛ ewɔsɛɛ be he akɔntaa amɛha Bɔlɔ lɛ. Kɛ fɔlɔi kɛ gbekɛ ko ba je nɛɛ mli lɛ, esa akɛ amɛfee mɛi ni amɛfee klalo akɛ amɛaaŋɔ gbɛnaa nii ko ni tsii amɛfɔ amɛnɔ ni amɛfee tsakemɔ ni sa lɛ amrɔ nɔŋŋ. Amɛmiijɛ afii 20 lɛɛ, mamabumɔ loo atadewoo, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kwɛmɔ, kɛ woloŋlee loo tsɔsemɔ he gbɛjianɔtoo shishi, ni nɔ ni baajɛ mli aba lɛ ji nɔ ko ni aleee.

3. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛ Abɛi 23:​24, 25 ato fɔlɔi ni ji Kristofoi babaoo he?

3 Yɛ miishɛɛ mli lɛ, Kristofoi ni ji fɔlɔi babaoo etsɔse gbekɛbii ni amɛbatsɔmɔ anɔkwafoi, Yehowa tsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi ena bɔ ni amɛbii daraa ni amɛkɛ amɛhe woɔ be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli akɛ gbɛgbalɔi, maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi aloo Betel weku lɛ mli bii. Abaanyɛ akɛɛ yɛ nɛkɛ fɔlɔi nɛɛ ahe yɛ anɔkwale mli akɛ: “Jalɔ tsɛ aaanya babaoo, ni mɔ ni fɔɔ bi nilelɔ lɛ emii aaashɛ ehe yɛ ehewɔ; ha otsɛ kɛ onyɛ mii ashɛ amɛhe, ni mɔ ni fɔo lɛ hu anya.”​—Abɛi 23:​24, 25.

Fɔlɔi Atsuiŋdɔlɛ Nii

4, 5. (a) Mɛni ji nɔ ni ataoɔ yɛ Ŋmalɛ naa yɛ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi ni yɔɔ bii lɛ ahe? (b) Gbekɛbii lɛ ateŋ mɛi komɛi etsɔmɔ “amanehulu” kɛha amɛtsɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

4 Shi enɛ baaa lɛ nakai yɛ be fɛɛ mli, yɛ onukpai ni yɔɔ bii lɛ agbɛfaŋ po. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nɔkwɛlɔ lɛ afee mɔ ni anaŋ ehe sane ko ata, mɔ ni yɔɔ ŋa kome . . . mɔ ni yeɔ ewe nɔ jogbaŋŋ, ni ebii boɔ lɛ toi kɛ woo fɛɛ, shi kɛ mɔ ko leee lɛ diɛŋtsɛ ewe nɔ yeli lɛ, te eeefee tɛŋŋ ekwɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ hu?” Paulo kɛfata he akɛ: “Asafo mli sɔɔlɔi lɛ amɛfee ŋa komekome tsɛmɛi, mɛi ni yeɔ amɛbii kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɛi anɔ jogbaŋŋ.”​—1 Timoteo 3:​2-5, 12.

5 Shi anyɛŋ akɛ sɔ ko afɔ Kristofoi onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi anɔ kɛ amɛbii ni amɛdara lɛ kpoo akɛ amɛaaya nɔ amɛsɔmɔ Yehowa. Shi akɛ amɛbii bibii lɛ kɛ mɛi ni amɛdara ni yɔɔ amɛshia lolo lɛ ahe sɔ fɔɔ amɛnɔ. Onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi elaaje sɔɔmɔ hegbɛi ni jara wa waa nɛɛ akɛni amɛku amɛhiɛ amɛshwie Ŋmalɛ mli taomɔ nii akɛ “mɔ ni yeɔ ewe nɔ jogbaŋŋ ni ebii boɔ lɛ toi kɛ woo fɛɛ” lɛ loo amɛtsuuu he nii kwraa lɛ hewɔ. Kɛha mɛnɛɛmɛi kɛ mɛi krokomɛi babaoo lɛ, amɛbii lɛ kɛ haomɔ moŋ bahaa amɛ fe miishɛɛ. Kwɛ bɔ ni Abɛi nɛɛ efee anɔkwale yɛ be babaoo mli: “Bi kwashia lɛ, etsɛ amanehulu ji lɛ.”​—Abɛi 19:⁠13.

Tsɛmɛi Agbɛnaa Nii ni Jwɛŋmɔ Yɔɔ Mli

6. Mɛɛ sane esa akɛ wumɛi ni ji Kristofoi abi amɛ diɛŋtsɛ amɛhe?

6 Esa akɛ Kristofoi wumɛi fɛɛ hu asusu bɔ ni gbekɛbii akwɛmɔ baanyɛ asa amɛŋamɛi amumɔŋ shihilɛ he aha lɛ he, kɛ amɛji mɛi ni yɔɔ gbɛnaa nii ko yɛ asafo lɛ mli aloo amɛji mɛi ni bɛ eko. Kɛji akɛ ŋa lɛ he waaa yɛ mumɔŋ lɛ, te fufɔoo loo gbekɛbii bibii pii aaasa lɛ diɛŋtsɛ eteemɔŋ nikasemɔ kɛ hegbɛi ni eeena ni ekɛ ehe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he aha tɛŋŋ?

7. Mɛni eba Kristofoi ŋamɛi komɛi anɔ ni yɛ be babaoo mli lɛ shihilɛ nɛɛ jɛ mɛni?

7 Ani wumɛi lɛ le yɛ be fɛɛ mli akɛ fufɔoo aloo gbekɛ kwɛmɔ tsiɔ amɛŋamɛi agbɛ ni amɛnaaa Asafo Woloŋ Nikasemɔ, Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ kpee, kpokpaa nɔ kpee, kɛ kpokpaa wuji anɔ kpeei ahe sɛɛ babaoo kɛmɔɔɔ shi? Shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aya nɔ nyɔji abɔ, kɛ afii abɔ po, yɛ be mli ni bi-fɔmɔ kome tsaa ekroko nɔ lɛ. Shihilɛ nɛɛ mli jatsu lɛ bakaa nyɛ lɛ nɔ titri, moŋ fe tsɛ lɛ nɔ. Ayoo yɛ bei komɛi amli akɛ yɛ be mli ni Kristofoi hii shwereɔ yɛ mumɔŋ, ni anyɛɔ akɛ sɔɔmɔ hegbɛ haa amɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ, amɛŋamɛi gbɔjɔɔ moŋ yɛ mumɔŋ. Mɛni hewɔ? Yɛ be babaoo mli lɛ, ejɛ amɛbii bibii ni haaa ŋamɛi nɛɛ ajwɛŋ yɛ kpeei ashishi, ni amɛkase Biblia lɛ jogbaŋŋ, aloo amɛnyɛɛɛ amɛkɛ amɛhe awo odaseyeli nitsumɔ lɛ mli babaoo lɛ. Ani abaanyɛ atsɛ tsɛmɛi agbɛnaa nii nɛɛ akɛ nɔ ni asusu he jogbaŋŋ kɛji akɛ eŋmɛ gbɛ ni shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ ba?

8. Mɛɛ gbɛ nɔ tsɛmɛi pii tsɔɔ amɛnaa gbekɛbii afɔmɔ he jatsu lɛ mli gbɛfaŋnɔ yɛ, ni enɛ feɔ sɛɛnamɔ kɛhaa amɛŋamɛi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Duromɔ naa lɛ, enɛ bɛ lɛ nakai yɛ be fɛɛ mli. Kristofoi ni ji tsɛmɛi babaoo bɔɔ mɔdɛŋ amɛtsuɔ amɛgbɛfaŋnɔ yɛ bii nɛɛ akwɛmɔ mli. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ amɛkwɛɔ koni amɛbii lɛ atara shi diŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Kɛ amɛbi lɛ je shishi akɛ eeefo lɛ, aloo efee mɔ ni nyɛɛɛ ata shi diŋŋ lɛ, amɛkɛ lɛ yaa agbo naa ni amɛkɛ tsɔsemɔ ni sa haa. Mɛni hewɔ esa akɛ nyɛ lɛ afee mɔ ni laajeɔ gbɛfaŋnɔ yɛ kpeei nɛɛ ashishi yɛ be fɛɛ mli? Wumɛi ni susuɔ nii ahe lɛ yeɔ buaa amɛŋamɛi kɛ shia nitsumɔ bɔni afee ni amɛha bii lɛ awɔ mra ni wu lɛ kɛ ŋa lɛ anyɛ ata shi ni amɛsusu mumɔŋ saji ahe amɛ pɛ ni hoofeemɔ ko bɛ mli.

9. Mɛni yeɔ odase akɛ gbekɛbii jeee naagba yɛ be fɛɛ mli?

9 Kɛ ato nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ, nyɛmɛi ni darako tsɔ ni hiɛ bii lɛ baanyɛ ana gbɛgbalɔi awamɔ sɔɔmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi po etsɔmɔ daa gbɛgbalɔi. No hewɔ lɛ jeee be fɛɛ be gbekɛbii bafeɔ naagba. Kristofoi ni ji fɔlɔi babaoo jieɔ gbɛgbamɔ mumɔ kpakpa lɛ kpo.

Amɛbɛ Bii Shi Amɛyɛ Miishɛɛ

10. Mɛni ji nɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ekpɛ amɛyiŋ yɛ he, ni ajɔɔ amɛ yɛ enɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni darako tsɔ lɛ ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaahi shi akɛ mɛi ni fɔŋ bii. Eyɛ mli akɛ amɛŋamɛi lɛ yɛ bifɔmɔ he henumɔ ni mli wa taakɛ yei krokomɛi lɛ yɔɔ lɛ moŋ, shi amɛkpɛ amɛyiŋ ni amɛwumɛi lɛ hu ekpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaatsi amɛhe naa kɛjɛ bii-afɔmɔ he bɔni afee ni amɛtuu amɛhe amɛha Yehowa sɔɔmɔ. Amɛteŋ mɛi pii esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi loo maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi. Amɛbaanyɛ amɛkwɛ amɛsɛɛ afii lɛ kɛ miishɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛfɔko heloo naa bii. Shi amɛna kaselɔi heei ni etee nɔ yɛ anɔkwayeli mli amɛja Yehowa. Nɛkɛ ‘hemɔkɛyeli lɛŋ bii diɛŋtsɛ nɛɛ’ hiɛ kpaŋ mɛi ni atsɔ amɛnɔ akɛ “anɔkwale wiemɔ” lɛ baha amɛ lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ.​—1 Timoteo 1:2; Efesobii 1:​13; okɛto 1 Korintobii 4:​14, 17; 1 Yohane 2:1 he.

11. (a) Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni bɛ bii lɛ ateŋ mɛi pii miisɔmɔ Yehowa yɛ nɛgbɛ, ni mɛni hewɔ amɛshwaaa amɛhe lɛ? (b) Mɛɛ Ŋmalɛ abaanyɛ akɛto gbalashihilɛ mli hefatalɔi fɛɛ ni amɛhi shi akɛ mɛi ni bɛ bii “yɛ maŋtsɛyelilɛ hewɔ” lɛ ahe?

11 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi babaoo yɛ je lɛŋ ni amɛŋmɛɛ miishɛɛ ni amɛaana akɛ fɔlɔi lɛ he bɔni afee ni amɛnyɛ amɛsɔmɔ Yehowa yɛ kpokpaa nitsumɔ aloo kpokpaa wulu nɔ nitsumɔ lɛ mli, aloo yɛ Betel. Mɛnɛɛmɛi hu kɛ miishɛɛ kwɛɔ amɛsɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli akɛni amɛkɛ amɛwala esɔmɔ Yehowa kɛ amɛnyɛmimɛi yɛ nɛkɛ sɔɔmɔ hegbɛi krɛdɛɛ nɛɛ amli lɛ hewɔ. Amɛshwaaa amɛhe. Yɛ be mli ni amɛnako miishɛɛ ni ji bii ni afɔɔ amɛ kɛbaa je nɛɛ mli lɛ eko lɛ, amɛtsu gbɛfaŋnɔ ni he hiaa waa yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii amli yɛ amɛsɔɔmɔ hegbɛi sɔrɔtoi lɛ amli. Yɛ nɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ fɛɛ ni amɛhi shi akɛ mɛi ni bɛ bii “yɛ Maŋtsɛyeli lɛ hewɔ” lɛ agbɛfaŋ lɛ, Ŋmalɛi nɛɛ kɔɔ amɛhe lɛlɛŋ, nɔ ni kaneɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa ni ehiɛ aaakpa nyɛnitsumɔ lɛ nɔ kɛ suɔmɔ deŋme ni nyɛgbo yɛ egbɛi lɛ hewɔ, ni nyɛkɛsɔmɔ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ni nyɛsaa nyɛsɔmɔɔ amɛ lolo lɛ.”​—Mateo 19:​12; Hebribii 6:⁠10.

Mɔ Diɛŋtsɛ Teemɔŋ Sane

12. (a) Mɛni hewɔ bii-afamɔ ji hegbɛ ni ekaaa lɛ? (b) Mɛɛ bei amli bii-efɔmɔ bafee nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha?

12 Taakɛ wɔna yɛ nikasemɔ nɛɛ shishijee mli lɛ, bii-afɔmɔ ji nikee nii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. (Lala 127:⁠3) Eji hegbɛ ko ni ekaaa ni Yehowa mumɔŋ bɔɔ nii lɛ naaa mli gbɛfaŋnɔ. (Mateo 22:30) Be ni kulɛ bii-efɔmɔ fata nitsumɔ ni Yehowa kɛha etsuji ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ he lɛ eho. Nakai enɛ ji yɛ Adam kɛ Hawa gbɛfaŋ. (1 Mose 1:28) Ebafee anɔkwale hu yɛ mɛi ni je Nu Afua lɛ mli lɛ ahe. (1 Mose 9:⁠1) Yehowa kɛ hegbɛ nɛɛ ha Israelbii akɛ amɛyi afa kɛtsɔ bii-afɔmɔ nɔ.​—1 Mose 46:​1-3; 2 Mose 1:​7, 20; 5 Mose 1:⁠10.

13, 14. (a) Mɛni abaanyɛ awie yɛ bii-efɔmɔ he ŋmɛnɛ, ni mɛɛ wiemɔ-kɛ-shimɔ baafee nɔ ni ejaaa gbɛ? (b) Yɛ be mli ni bii-afɔmɔ yɛ naagbee he nɛɛ mli lɛ ji mɔ diɛŋtsɛ teemɔŋ sane lɛ, mɛɛ ŋaawoo akɛhaa?

13 Ŋmɛnɛ, bii-afɔmɔ jeee nitsumɔ ni Yehowa kɛwo ewebii adɛŋ lɛ fa. Shi kɛlɛ, ekahe eji hegbɛ ni ekɛhaa mɛi ni amɛbote gbalashihilɛ mli kɛ amɛmiisumɔ. No hewɔ lɛ, kɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni ji Kristofoi kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafɔ bii lɛ, esaaa akɛ awieɔ ashiɔ amɛ; ni asaŋ esaaa akɛ awieɔ ashiɔ mɛi ni sumɔɔɔ ni amɛfɔɔ bii hu.

14 No hewɔ lɛ bii-afɔmɔ yɛ naagbee be nɛɛ mli lɛ he sane lɛ ji mɔ diɛŋtsɛ teemɔŋ sane ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ diɛŋtsɛ baakpɛ yiŋ amɛha amɛhe. Shi, akɛni “be ni eshwɛ lɛ faaa” hewɔ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ baabɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaaŋmɛ nɔ ni yɔɔ bii-afɔmɔ mli yɛ nɛkɛ bei nɛɛ amli lɛ fɛɛ amɛkwɛ jogbaŋŋ kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ. (1 Korintobii 7:29) Esa akɛ mɛi ni haalaa akɛ amɛaafɔ bii lɛ ayoo gbɛnaa nii ni baa mli lɛ kɛ naagbai ni baanyɛ aba amɛnɔ kɛ amɛbii ni amɛfɔɔ amɛ kɛbaa je nɛɛ mli lɛ hu nɔ, shi jeee emli miishɛɛnamɔ lɛ pɛ.

Kɛ Fɔmɔ lɛ Ba ni Jeee Gbɛ Aje Afee

15, 16. (a) Mɛɛ su esa akɛ akwa kɛ hɔ ni akpaaa gbɛ je shishi trukaa lɛ, ni mɛni hewɔ? (b) Te esa akɛ asusu gbekɛ fɛɛ gbekɛ he aha tɛŋŋ, ni mɛɛ gbɛnaa nii yɔɔ mli?

15 Mɛi komɛi baakɛɛ akɛ: ‘Enɛɛmɛi fɛɛ hi jogbaŋŋ, shi kɛji akɛ gbekɛ lɛ ba trukaa hu?’ Enɛ eba lɛ nakai yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi pii agbɛfaŋ, mɛi ni le jogbaŋŋ akɛ be nɛɛ jeee be kpakpa kɛha bii-afɔmɔ kɛmiiba je ni tamɔ nɛkɛ mli. Amɛteŋ mɛi komɛi ehi be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli afii pii. Te esa akɛ amɛsusu mɔ hee ni baa nɛɛ he amɛha tɛŋŋ?

16 Biɛ ji heni fɔlɔi agbɛnaa nii ni asusu he jogbaŋŋ lɛ he nitsumɔ teɔ shi yɛ lɛ. Eji anɔkwale akɛ, hɔŋɔɔ baanyɛ afee nɔ ni akpaaa gbɛ, shi fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ nyɛŋ abu gbekɛ ni baa lɛ akɛ ataooo lɛ. Yɛ tsakemɔ fɛɛ tsakemɔ ni ebaa lɛ kɛaaba amɛshihilɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esaaa akɛ amɛkɛ mlifu tsuɔ no he nii. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛ ji mɛi ni ŋɔ lɛ hɔ. Agbɛnɛ eba, ni esa akɛ amɛkpɛlɛ amɛshihilɛ ni etsake lɛ nɔ, ni amɛyoo akɛ yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ lɛ, “be kɛ shihilɛ mli nibii ni aleee ni baa lɛ ninaa” gbɔmɛi fɛɛ. (Jajelɔ 9:​11, New World Translation) Amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfee jio, jeee nakai hu jio, amɛna gbɛfaŋnɔ yɛ nibɔɔ nitsumɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ ji eshishijelɔ Iɛ mli. Esa akɛ amɛkpɛlɛ amɛbi lɛ nɔ akɛ nɔ krɔŋkrɔŋ ni akɛwo amɛdɛ ni amɛjɛ suɔmɔ mli amɛtsu amɛgbɛnaa nii lɛ he nii akɛ “fɔlɔi . . . yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli.”​—Efesobii 6:⁠1.

“Nyɛfea nɔ Fɛɛ nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛi Amli”

17. Mɛɛ ŋaawoo bɔfo Paulo kɛha Kolosebii lɛ, ni te aaafee tɛŋŋ anyiɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ sɛɛ ŋmɛnɛ?

17 Dani ekɛ ŋaawoo aaaha yɛ weku saji ahe lɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ni nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛfeɔ yɛ wiemɔ loo nitsumɔ gbɛfaŋ lɛ, nyɛfea fɛɛ yɛ Yesu Kristo gbɛi amli, ni nyɛtsɔa enɔ nyɛdaa Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ shi.” (Kolosebii 3:​17-21) Shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni Kristofonyo aaana lɛ diɛŋtsɛ ehe yɛ mli lɛ, eda Yehowa shi yɛ mli ni ekɛ shihilɛ lɛ atsu nii ni etsu nɔ fɛɛ nɔ “ni sa yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbɛi amli.”

18, 19. (a) Kristofoi oshijafoi kɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni bɛ bii lɛ baanyɛ “afee nɔ fɛɛ nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbɛi amli” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Te esa akɛ fɔlɔi Kristofoi asusu amɛbii ahe amɛha tɛŋŋ, ni mɛɛ oti esa akɛ amɛkɛmamɔ amɛhiɛ?

18 Kristofonyo ni ehala akɛ eeehi oshijayeli mli lɛ kɛ heyeli lɛ tsuŋ nii ni ekɛfee esuɔmɔnaa nii, shi moŋ ‘ekɛ esusuma muu fɛɛ baatsu nii tamɔ eetsu eeha Yehowa, ‘kɛ aaahi lɛ yɛ be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ eko mli.’ (Kolosebii 3:​23; 1 Korintobii 7:32) Nakai nɔŋŋ hu gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛfɔŋ bii lɛ kɛ pɛsɛmkunya ‘tsuŋ je lɛ he nii kɛmɔŋ shi’ shi moŋ amɛkɛ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ lɛ baawo gbɛhe ni da yɛ amɛshihilɛ mli.​—1 Korintobii 7:​29-31.

19 Yɛ Kristofoi ni yɔɔ bii lɛ agbɛfaŋ lɛ, esa akɛ amɛkpɛlɛ fɔlɔi ni amɛji lɛ nɔ yɛ gbɛ ni asusu he jogbaŋŋ nɔ. Amɛkakwɛ amɛbii lɛ akɛ gbɛtsii nii kɛha Yehowa sɔɔmɔ, shi moŋ, esa akɛ amɛbu amɛ akɛ nitsumɔ krɛdɛɛ ni akɛwo amɛdɛ. Mɛni yɔɔ enɛ mli? Ojogbaŋŋ, kɛ Kristofonyo ko ni ejɔɔ ehe nɔ kɛ mɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ yɛ anɔkwale lɛ he lɛ kpe lɛ, ekɛ nakai mɔ lɛ jeɔ daa shia Biblia mli nikasemɔ shishi. Kɛ eje nikasemɔ lɛ shishi pɛ lɛ, Odasefonyo lɛ kɛ ekaa feɔ, ekuɔ esɛɛ daa otsi ebaa bɔni afee ni ebaye ebua mɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ koni eda yɛ mumɔŋ. Aatao nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ yɛ Kristofonyo lɛ bii ahe. Biblia lɛ kasemɔ ni ato he gbɛjianɔ ni yaa nɔ daa he miihia koni gbekɛ lɛ ada yɛ mumɔŋ ni ekase bɔ ni eeefee esɔmɔ Bɔlɔ lɛ. (2 Timoteo 3:​14, 15) Kɛfata he lɛ, fɔlɔi baakwɛ jogbaŋŋ koni amɛto okadi kpakpa yɛ Kristofoi ajeŋba mli yɛ shia, taakɛ bɔ ni amɛfeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ. Ni kɛ aaahi lɛ, amɛbaaŋɔ hegbɛ ni ji tsɔsemɔ ni amɛaatsɔse amɛbii yɛ shiɛmɔ mli lɛ. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, kɛfata shiɛmɔ ni amɛshiɛɔ amɛhaa onukpai krokomɛi lɛ ahe lɛ, fɔlɔi lɛ baatao ni amɛfee amɛ diɛŋtsɛ amɛbii lɛ “kaselɔi” kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ.​—Mateo 20:⁠19.

Gbekɛbii, yɛ “Amanehului Kpeteŋkpele” Be lɛ Mli

20. (a) Mɛni ka wɔhiɛ ni baa, ni mɛɛ naagbai Yesu bɔ kɔkɔ yɛ he? (b) Yesu wiemɔi lɛ kɔɔ bii atsɔsemɔ yɛ naagbee be lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 Nɔ ni ka wɔhiɛ ni baa ji “amanehulu babaoo . . . ni anako nɔ da kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ” lɛ. (Mateo 24:20) Ebaafee be ni mli wa aha onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ. Yesu gba yɛ egbalɛ ni kɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ he lɛ mli akɛ Kristofoi anɔkwale lɛ baagbala wekui amli. Ekɛɛ: “Shi nyɛmi aaaŋɔ nyɛmi aha gbele, ni tsɛ hu aaaŋɔ bi aha; ni bii aaate shi awo amɛfɔlɔi, ni amɛaaŋɔ amɛ amɛha, ni agbe amɛ.” (Marko 13:12) Eka shi faŋŋ akɛ gbekɛbii atsɔsemɔ yɛ naagbee be lɛ mli lɛ efeŋ nɔ ni miishɛɛ diɛŋtsɛ yɔɔ mli yɛ be fɛɛ mli. Ebaanyɛ ekɛ tsuiŋdɔlɛ, nijiaŋwujee kɛ oshara po aba taakɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ tsɔɔ lɛ.

21. (a) Yɛ be mli ni wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa susuɔ wɔsɛɛ be he lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ fɔlɔi haoɔ amɛhe yakatswaa yɛ enɛ he? (b) Mɛni baanyɛ afee amɛhiɛnɔkamɔ, kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ amɛbii?

21 Shi yɛ be mli ni esa akɛ wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa akwɛ naagbai ni jwere wɔhiɛ lɛ, esaaa akɛ mɛi ni yɔɔ gbekɛbii bibii lɛ haoɔ amɛhe tsɔ yɛ wɔsɛɛ be he. Kɛ amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛtee nɔ amɛye anɔkwale ni amɛfee nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ amɛbii atsɔsemɔ mli yɛ “Yehowa tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo” mli lɛ, amɛbaanyɛ amɛna hekɛnɔfɔɔ akɛ amɛbii toibolɔi lɛ baaje mli. (Efesobii 6:4; okɛto 1 Korintobii 7:14 he.) Akɛ “asafo babaoo” lɛ fa lɛ, amɛ kɛ amɛbii bibii lɛ baanyɛ ana hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaje “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli. Kɛji bii ni tamɔ nɛkɛ dara ni amɛtsɔmɔ Yehowa tsuji anɔkwafoi lɛ, amɛbaada lɛ shi kɛya naanɔ akɛ amɛna fɔlɔi ni kɛ jwɛŋmɔ kpakpa tsu nii.​—Kpojiemɔ 7:​9, 14; Abɛi 4:​1, 3, 10.a

[Shishigbɛ niŋmai]

a Ajie kɛjɛ March 1, 1988 Watchtower lɛ mli.

Sanebimɔi Ni Akɛtiɔ Mli

◻ Mɛɛ gbɛjianɔtoo kakadaŋŋ gbekɛ ko fɔmɔ kɛbaa?

◻ Mɛni hewɔ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi komɛi elaaje amɛsɔɔmɔ hegbɛi lɛ?

◻ Mɛni nibii komɛi ni esa akɛ wu ni ji Kristofonyo lɛ asusu he yɛ eŋa ni baaŋɔ hɔ Iɛ he?

◻ Mɛni yeɔ odase akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji Kristofoi ni bɛ bi baanyɛ ana miishɛɛ?

◻ Te esa akɛ fɔfɔi asusu gbekɛ ko fɔmɔ he amɛha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ esaaa akɛ amɛhaoo amɛhe yakatswaa yɛ wɔsɛɛ be he lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Tsɛmɛi baanyɛ ni amɛkɛ amɛhe awo gbɛnaa nii ni ji amɛbii ni amɛaakwɛ amɛ ni amɛfee dioo yɛ kpeei ashishi Iɛ mli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje