Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
◻ Ani Yesu ji Teŋdamɔlɔ kɛha Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu Iɛ pɛ aloo kɛha adesa fɛɛ, akɛni 1 Timoteo 2:5, 6 wieɔ ehe akɛ “teŋdamɔlɔ” ni “ŋɔ ehe eha akɛ kpɔmɔ nɔ kɛha mɛi fɛɛ” Iɛ hewɔ?
Nɔ ni yɔɔ Biblia Iɛ mli ji shishijee tsɔɔmɔi kɛ anɔkwalei ni mli kwɔlɔ ni tamɔ niyenii ni wa kɛha nikasemɔ Nikasemɔi nɛɛ ekome kɔɔ Yesu Kristo nitsumɔ akɛ Teŋdamɔlɔ lɛ he. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ Nyɔŋmɔ kome yɔɔ, kɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ateŋdamɔlɔ kome hu ni ji gbɔmɔ Kristo Yesu lɛ, mɔ ni ŋɔ ehe eha akɛ kpɔmɔ nɔ eha mɛi fɛɛ, ni ji odase ni ayeɔ yɛ be ni sa mli lɛ.”—1 Timoteo 2:5, 6.
Bɔni afee ni wɔnu nɔ ni Paulo kɛɔ Iɛ shishi lɛ, esa akɛ klɛŋklɛŋ lɛ wɔyoo akɛ Biblia lɛ kɛ hiɛnɔkamɔi enyɔ maa shi kɛhaa adesai anɔkwafoi: (1) Shihilɛ ni yeɔ emuu yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso ni aku sɛɛ akɛba ekoŋŋ kɛ (2) Ŋwɛi wala kɛha Kristo “asafo kuu bibioo” ni amɛyibɔ feɔ 144,000 lɛ. (Luka 12:32; Kpojiemɔ 5:10; 14:1-3) Kristendom tsɔɔ akɛ gbɔmɛi kpakpai fɛɛ baaya ŋwɛi, ni nɛkɛ shidaamɔ ni bɛ ŋmalɛ mli nɛɛ ena gbɔmɛi lɛ asusumɔ nɔ hewalɛ, no hewɔ lɛ amɛbuɔ Yesu akɛ teŋdamɔlɔ ko kɛha gbɔmɛi fɛɛ ni tamɔ nɛkɛ. Mɛni ji nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ?
Hela wiemɔ me·siʹtes ni akɛtsu nii akɛha “teŋdamɔlɔ” lɛ tsɔɔ ‘mɔ ni naa ehe yɛ kui loo gbɔmɛi enyɔ teŋ.‘ Eji wiemɔi ni ‘hiɛ shishinumɔi loo shishitsɔɔmɔi sɔrɔtoi yɛ Hela mla wiemɔ mli.’ Professor Albercht Oepke (Theological Dictionary of the New Testament) Iɛ kɛɔ akɛ me·siʹtes Iɛ ji “wiemɔi ni hiɛ shishinumɔi sɔrɔtoi yɛ Hela mla wiemɔi amli Iɛ ateŋ ekome.”
Shi mɛni hewɔ Biblia Iɛ kɛ mla naa wiemɔ tsuɔ nii kɛhaa Yesu nitsumɔ akɛ teŋdamɔlɔ lɛ? Akɛ nɔ ni hɔ sɛɛ lɛ, susumɔ nɔ ni Paulo ŋma yɛ Nyɔŋmɔ Mla ni akɛha Israel yɛ be mli ni amɛbua amɛhe naa yɛ Sinai Gɔŋ Iɛ shishi Iɛ he okwɛ: “Ni ŋwɛibɔfoi anɔ atsɔ awo, yɛ mlidamɔlɔ dɛŋ.” (Galatabii 3:19, 20) Nakai mlidamɔlɔ lɛ ji Mose. Lɛ ji gbɔmɔ loo najiaŋdamɔlɔ yɛ Yehowa kɛ heloo naa Israel maŋ lɛ teŋ. Najiaŋdamɔlɔ kɛha mɛni? Kɛha kpaŋmɔ ko ni ato ama shi, aloo mla naa yelikɛfuamɔ ko, ni ka Nyɔŋmɔ kɛ maŋ lɛ teŋ.a
Ani enɛ tsɔɔ akɛ mla naa shishinumɔ pɔtɛɛ ko yɛ Yesu nitsumɔ akɛ Teŋdamɔlɔ lɛ mli? Hɛɛ. Kadimɔ nɔ ni Paulo wie yɛ Hebribii 8:6 (New World TransIation) lɛ. Yɛ be mli ni ewie yɛ kpeebuu lɛ kɛ okadi nibii ni yɔɔ Mla kpaŋmɔ Iɛ shishi lɛ ahe lɛ, eŋma akɛ: “Yesu ena maŋsɔɔmɔ ni hi fe tsutsu nɔ lɛ, no hewɔ lɛ ebatsɔ kpaŋmɔ ni hi fe tsutsu nɔ lɛ teŋdamɔlɔ, nɔ ni ato ama shi yɛ mla naa yɛ shiwoi ni hi nɔ” lɛ. “Kpaŋmɔ ni hi fe tsutsu nɔ” lɛ ji kpaŋmɔ hee lɛ, ni akɛye kpaŋmɔ ni Mose fee teŋdamɔlɔ Iɛ najiaŋ lɛ. (Hebribii 8:7-13) Ato kpaŋmɔ hee Iɛ “ama shi yɛ mla naa.” Ekɛ nɔ ni abaadamɔ nɔ ni aha Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi, ni jeɔ shishi kɛjɛɔ bɔfoi Iɛ anɔ Iɛ ana hegbɛ abote “he krɔŋkrɔŋ lɛ,” ni ji ŋwɛi diɛŋtsɛ haa.—Hebribii 9:24; 10:16-19.
Nibii krokomɛi hu yɛ ni tsɔɔ bɔ ni Yesu nitsumɔ akɛ “kpaŋmɔ hee” lɛ Teŋdamɔlɔ Iɛ ji mla naa nɔ ha. Yɛ be mli ni ewieɔ Nyɔŋmɔ shiwoo ni yɔɔ Lala 110:4 lɛ he lɛ. Paulo ŋma akɛ: “Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Yesu ebatsɔ mɔ ni adamɔ enɔ akɛ naashiwoo [eng’yos] eha kɛha kpaŋmɔ ni hi fe tsutsu nɔ.” (Hebribii 7:22, New World Translation) Enɛ ji be kome pɛ mli ni akɛ wiemɔ eng’yos lɛ etsu nii yɛ Biblia lɛ mli. The New International Dictionary of New Testament Theology lɛ kɛɔ akɛ “Eng’yos lɛ maa nɔ mi akɛ abaatsu mla naa gbɛnaa nii ko he nii.” No hewɔ lɛ Yesu, akɛ kpaŋmɔ hee lɛ Teŋdamɔlɔ lɛ sɔmɔɔ akɛ mla naa naashiwoo koni “hiɛnɔkamɔ kpakpa” aba mli.—Hebribii 7:19, New World Translation.
Hei krokomɛi hu yɛ ni Paulo kɛ wiemɔ kroko tsu nii ni hiɛ mla naa shishinumɔ, ar·ra·bon’, ni atsɔɔ shishi akɛ “okadi” lɛ. Wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo lɛ nɔŋŋ tsɔɔ mli akɛ: “Hela wiemɔ arrabon . . . lɛ ji mla naa wiemɔ ni jɛ nitsumɔ kɛ jarayeli wiemɔ mli.” Kadimɔ bɔ ni Paulo kɛ nɛkɛ mla naa wiemɔ nɛɛ tsu nii lɛ: “Mɔ ni efɔ wɔ mu Nyɔŋmɔ. Ni esɔo wɔnaa hu ni ekɛ nɔ ni baaba Iɛ he okadi eha wɔ, ni ji, mumɔ lɛ, ni yɔɔ wɔtsuiiaŋ Iɛ.” (2 Korintobii 1: 21, 22. New World Translation) . Hei krokomɛi ni ar·ra·bon’ lɛ jeɔ kpo yɛ lɛ hu kɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ fɔ Kristofoi lɛ amu, ni ekɛ ‘naanɔ wala nyɔmɔwoo loo gboshiniyeli yɛ ŋwɛi’ ha amɛ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ bii.—2 Korintobii 5:1, 5; Efesobii 1:13, 14 kwɛmɔ Kingdom Interlinear Translation of the Greek Scriptures lɛ.
Eka shi faŋŋ akɛ belɛ kpaŋmɔ hee lɛ jeee gbɛjianɔtoo ko ni agbɔjɔ mli ni ka shi kɛha adesa fɛɛ. Eji mla naa gbɛjianɔtoo ko ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe.
Esa akɛ enɛ aye abua wɔ mi wɔnu 1 Timoteo 2:5, 6 shishi. Wiemɔ ni ji “teŋdamɔlɔ” ni awie he yɛ biɛ lɛ baa yɛ be mli ni awie wiemɔi sɔrɔtoi enumɔ ni tamɔ nakai he yɛ woji ni atsɔ hiɛ aŋmala lɛ mli Iɛ asɛɛ. No hewɔ lɛ, Timoteo baanu teŋdamɔlɔ ni Yesu ji lɛ shishi akɛ E-nitsumɔ yɛ mla naa ni kɔɔ kpaŋmɔ hee lɛ he. The Pastoral Epistles ni Dibelius kɛ Conzelmann ŋma lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ yɛ 1 Timoteo 2:5 lɛ, ‘wiemɔ “teŋdamɔlɔ” lɛ hiɛ mla naa shishinumɔ,’ ni “eyɛ mli akɛ yɛ nɛkɛ kuku nɛɛ mli lɛ, nɔ ni amɔɔɔ Heb 8:6 Iɛ, atsiii [kpaŋmɔ] Iɛ ta, ni kɛlɛ esaaa akɛ nɔ ko tsɔɔ hiɛ esusuɔ akɛ shishi mɔ lɛ ji ‘kpaŋmɔ teŋdamɔlɔ’ taakɛ emli sane Iɛ tsɔɔ Iɛ.” Professor Oepke kɛɔ akɛ 1 Timoteo 2:5 kɛ Yesu tsɔɔ akɛ “mla najiaŋdamɔlɔ kɛ mɔ ni toɔ he gbɛjianɔ.”
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔkwɛmɔnɔ ko baanyɛ aye abua ni enɛ mli afee faŋŋ, titri Iɛ kɛji akɛ ojeee Kristofonyo ni akɛ mumɔ efɔ Iɛ mu. Susumɔ mla naa sane ko ni kɔɔ najiaŋdamɔlɔ loo gbɛjianɔtolɔ ko he lɛ he okwɛ. Nitsumɔ ni etsuɔ lɛ efeŋ nɔ ko tamɔ mlalelɔ ni miije ŋwane koni aye jalɛsane tamɔ mɔ ni eyadamɔ nɔ ko teŋ po eeto gbɛjianɔ koni aye afua lɛ mla naa bɔ ni mɛi enyɔ Ioo kui enyɔ Iɛ aaakpɛlɛ nɔ. Obɛ nakai mla naa sane lɛ mli moŋ, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ esɔmɔɔ akɛ onajiaŋdamɔlɔ loo gbɛjianɔtolɔ. Ni kɛlɛ ebaanyɛ efee onaanyo ni bɛŋkɛ bo kpaakpa ni yeɔ buaa bo babaoo yɛ gbɛi krokomɛi anɔ.
Yɛ bei komɛi amli Iɛ gbɛjianɔtolɔ loo najiaŋdamɔlɔ nɛɛ nitsumɔ yɛ mla naa saji nɛɛ amli Iɛ kɛ nibii ni he baa sɛɛnamɔ kɛhaa mɛi krokomɛi babaoo baa. Nakai ji yɛ mla naa nitsumɔi ni Yesu etsu akɛ Teŋdamɔlɔ kɛha kpaŋmɔ hee Iɛ he. Ekɛ nɔ ni Mla kpaŋmɔ lɛ nyɛɛɛ ekɛba lɛ baa, ŋwɛi “osɔfoi amaŋtsɛyeli.” (2 Mose 19:6; 1 Petro 2:9) Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli Iɛ kɛ Yesu baatsu nii kɛjɛ ŋwɛi ni amɛkɛ jɔɔmɔ abaha “shikpɔŋ Iɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ.”—1 Mose 22:18.
Gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mii ni yɔɔ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ he hiɛnɔkamɔ lɛ miina Yesu sɔɔmɔi Iɛ ahe sɛɛ bianɛ po. Eyɛ mli akɛ ejeee amɛ mla naa Teŋdamɔlɔ, ejaakɛ amɛbɛ kpaŋmɔ hee lɛ mli moŋ, shi eji mɔ ni amɛtsɔɔ enɔ amɛbɛŋkɛɔ Yehowa. Kristo kɛɛ: “Mi ji gbɛ kɛ anɔkwale Iɛ kɛ wala Iɛ. Mɔ ko baaa Tsɛ lɛ ŋɔɔ, akɛ ja etsɔ minɔ.” (Yohane 14:6) Esa akɛ mɛi fɛɛ ni baana wala yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ kɛ amɛsɔlemɔi aha Yehowa kɛtsɔ Yesu nɔ. (Yohane 14:13, 23, 24) Yesu hu sɔmɔɔ akɛ Osɔfonukpa ni naa mɔbɔ, mɔ ni nyɛɔ ekɛ efɔleshaa Iɛ mli sɛɛnamɔi lɛ tsuɔ nii yɛ amɛhe, ni ehaa amɛnaa eshaifaa kɛ naagbee Iɛ yiwalaheremɔ—Bɔfoi Iɛ Asaji 4:12; Hebribii 4:15.
No hewɔ Iɛ, 1 Timoteo 2:5, 6 kɛ “teŋdamɔlɔ” Iɛ tsuu nii yɛ gbɛ ni da nɔ taakɛ eyɔɔ yɛ wiemɔi pii amli lɛ. Ekɛɛɛ akɛ Yesu ji Nyɔŋmɔ kɛ adesai fɛɛ ateŋdamɔlɔ. Shi moŋ, ewieɔ Kristo he akɛ mla naa Teŋdamɔlɔ (aloo “najiaŋdamɔlɔ”) kɛha kpaŋmɔ hee lɛ, ni enɛ ji gbɛ ni aje husu awo he ni Biblia lɛ kɛ wiemɔ lɛ tsuɔ nii yɛ nɔ. Yesu hu ji kpɔmɔ nɔ kɛha mɛi fɛɛ ni yɔɔ nakai kpaŋmɔ Iɛ mli Iɛ, kɛha Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii ni nine baashɛ wala ni gbele bɛ mli nɔ yɛ ŋwɛi lɛ. Bɔfo Yohane wie mɛnɛɛmɛi ahe yɛ 1 Yohane 2:2. Shi etsɔɔ mli akɛ mɛi krokomɛi hu baana Kristo afɔleshaa lɛ he sɛɛ: “Ni Iɛ ji wɔhe eshai lɛ ahe kpatamɔ nɔ, shi jeee wɔnɔ Iɛ kɛkɛ he, shi moŋ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ hu he.”
‘Jeŋ muu Iɛ fɛɛ’ lɛ ji mɛi fɛɛ ni baana naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso ni aku sɛɛ akɛba Iɛ nɔ Iɛ. Nyɔŋmɔ tsuji ni akpɛlɛ amɛnɔ nɛkɛ Iɛ akpekpei abɔ yɛ nakai shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ Iɛ. Amɛbuɔ Yesu akɛ amɛ Osɔfonukpa kɛ Maŋtsɛ ni Iɛ enɔ amɛbaatsɔ daa gbi ni amɛbɛŋkɛ Yehowa. Amɛkɛ amɛhe fɔɔ Yesu kpɔmɔ nɔ lɛ nɔ, ejaakɛ enɛ yɛ kɛha amɛ, taakɛ ebaaji eha hii tamɔ Abraham, David kɛ Yohane Baptisilɔ lɛ yɛ be mli ni aaatee mɛnɛɛmɛi ashi kɛaajɛ gbohii ateŋ Iɛ. (Mateo 20:28) No hewɔ Iɛ nɔ ni baajɛ Kristo afɔleshaa Iɛ mli aba ji naanɔ wala kɛha adesai toibolɔi fɛɛ
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kpaŋmɔi ahe nikasemɔi jeɔ kpo yɛ Buu-Mɔɔ ni je kpo February 1, 1989 Iɛ mli, baafai 10-20.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Biɛ yɛ Sinai Gɔŋ Iɛ he, Mose sɔmɔ akɛ teŋdamɔlɔ kɛha Mla kpaŋmɔ Iɛ
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.