Ani Otsɔɔ Ohemɔkɛyeli Nɔ Obuɔ Je Lɛ Fɔ?
“Hemɔkɛyeli nɔ Noa tsɔ . . . ekɛkpɛ adeka kɛha eshiabii lɛ ayiwalaheremɔ;ni hemɔkɛyeli nɛɛ nɔ etsɔ ekɛbu je lɛ fo.”—HEBRIBII 11:7, New World Translation.
1, 2. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Noa shihilɛ lɛ mlipɛimɔ mli?
YEHOWA kɛ hegbɛ ha Noa kɛ eweku lɛ—mɛi kpaanyɔ pɛ—akɛ amɛfee adesai pɛ ni baaje Nu Afua lɛ mli. Mɛi ni kɛ Noa hi shi yɛ no be lɛ mli lɛ fɛɛ awala sɛɛ fo beni Nyɔŋmɔ bɛɛ amɛ fɛɛ ewo nui ni fee amɛgbonyobu lɛ mli lɛ. Akɛni Noa ji wɔ fɛɛ wɔ blematsɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔda shi diɛŋtsɛ yɛ hemɔkɛyeli ni ejie lɛ kpo lɛ hewɔ.
2 Wɔbaanyɛ wɔkase babaoo kɛjɛ Noa shihilɛ lɛ mlipɛimɔ mli. Ŋmalɛi lɛ kɛɔ wɔ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ yiwalaheremɔ duro lɛ yɛ be mli ni ekpata gbɔmɛi ni hi eyinɔ lɛ mli lɛ ahiɛ lɛ. Nɛkɛ niŋmaa ni jɛ ŋwɛi nɛɛ nɔŋŋ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ wɔyinɔ nɛɛ hu kɛ kojomɔ ni tamɔ nakai ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ baakpe. Yesu wie yɛ enɛ he akɛ: “Ejaakɛ no be lɛ mli lɛ amanehulu babaoo aaaba, ni anako nɔ da kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ.” (Mateo 24:21) Kɛ wɔkase Noa hemɔkɛyeli lɛ, wɔbaanyɛ wɔna hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ akɛ wɔbaaje ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ hiɛkpatamɔ ni baa lɛ mli.—Romabii 15:4; okɛto Hebribii 13:7 he.
3. Mɛni hewɔ Yehowa kɛ Nu Afua lɛ ba lɛ?
3 Adesai fioo ko pɛ shwe akɛ amɛaafee ejurɔ yɛ afii 1,656 ni je shishi kɛjɛ Adam bɔɔ mli kɛbashi Nu Afua lɛ mli lɛ mli.Jeŋba ba shi kwraa kɛyashi he ni anaaa jeŋba kpakpa ko kwraa. “Ni Yehowa na akɛ gbɔmɛi anɔ fɔŋ feemɔ fa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛtsuiŋ susumɔi ajwɛŋmɔ fɛɛ lɛ efɔŋ kɛkɛ eji daa nɛɛ.” (1 Mose 6:5) Yiwalɛ, miishɛɛ taomɔ, kɛ ŋwɛibɔfoi ni amɛtsake amɛhe gbɔmɛi ni kɛ yei bote gbalashihilɛ mli ni fɔ gbɔmɛi ni ji asaabui fata nibii ni ha Nyɔŋmɔ kɛ fɔbuu kojomɔ ba nakai blema adesai aje lɛ nɔ lɛ he. Yehowa kɛɛ Noa akɛ: “Heloo fɛɛ naagbee eba mihiɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ eyi obɔ kɛ yiwalɛ ni jɛ amɛ.” Bɔlɔ lɛ, “shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ” lɛ tsuishitoo lɛ eta.—1 Mose 6:13; 18:25.
Noa kɛ Nyɔŋmɔ Nyiɛ
4. (a) Te Yehowa bu Noa eha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ? (b) Yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli biɔ ni akpata nakai yiwalɛ je lɛ hiɛ lɛ, te ajie esuɔmɔ yɛ Noa kɛ eweku lɛ he lɛ kpo aha tɛŋŋ?
4 Kwɛ bɔ ni esoro Noa kwraa yɛ gbɔmɛi ni hi shi yɛ egbii lɛ amli lɛ ahe ha! “Shi Noa hiɛ ba nyam yɛ Yehowa hiɛ . . . Noa ji jalɔ, ni eye emuu yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ; ni Noa kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ.” (1 Mose 6:8, 9) Mɛɛ gbɛ nɔ Noa tsɔ ni ekɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ yɛ? Kɛtsɔ nibii ni ja tamɔ shiɛmɔ akɛ mɔ ni fiɔ jalɛ nifeemɔ sɛɛ kɛ adeka lɛ ni ekpɛ yɛ hemɔkɛyeli kɛ toiboo mli lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ akpata nakai blema je lɛ hiɛ akɛni efite kwraa hewɔ, ni kɛlɛ, “Noa ni ji jalɔ shiɛlɔ lɛ, mɔ ni gbe yi fee mɛi kpaanyɔ lɛ kɛkɛ yi ebaa, ni ekɛ nu afua lɛ ba mɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ aje lɛ nɔ.” (2 Petro 2:5) Hɛɛ, wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni ja, Yehowa, kpataaa jalɔi lɛ ahiɛ efataaa efɔŋ feelɔi lɛ ahe. Efa Noa akɛ ekpɛ adeka agbo ko kɛha lɛ diɛŋtsɛ kɛ eshiabii kɛ kooloi komɛi ayiwalaheremɔ, koni amɛ fɛɛ amɛku sɛɛ amɛshwere yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ. Ni “nakai pɛpɛɛpɛ [Noa] efee.”—1 Mose 6:22.
5. Te Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ Noa jalɛ kɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli ehaa tɛŋŋ?
5 Beni akpɛ adeka lɛ agbe naa lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ Noa akɛ: “Bo kɛ owe lɛ fɛɛ abote adeka lɛ mli; ejaakɛ bo mina akɛ jalɔ jio yɛ mihiɛ yɛ nɛkɛ yinɔ nɛɛ mli.” Paulo mua saji lɛ anaa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: “Hemɔkɛyeli Noa hu kɛbu Nyɔŋmɔ, beni efa lɛ yɛ nii ni anako lɛ ahewɔ lɛ, ni ekɛsaa adeka eha ewe lɛ yiwalaheremɔ, no nɔ hu etsɔ ni ebu je nɛŋ fɔ, ni etsɔ hemɔkɛyeli naa jalɛ lɛ yelɔ lɛ.”—1 Mose 7:1; Hebribii 11:7.
6. Te Noa tsɔ ehemɔkɛyeli nɔ ebu egbii lɛ amli je lɛ fɔ eha tɛŋŋ?
6 Noa yɛ hemɔkɛyeli ni ekaaa. Ehe nɔ ni Nyɔŋmɔ wie akɛ ebaakpata nakai yinɔ lɛ hiɛ lɛ eye. Noa sheɔ Yehowa gbeyei yɛ gbɛ ni ja nɔ ni esumɔɔɔ akɛ efeɔ nɔ ni esaaa yɛ ehiɛ ni ekɛ toiboo kpɛ adeka lɛ yɛ famɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ naa. Agbɛnɛ, akɛ jalɛ shiɛlɔ lɛ, Noa gba hiɛkpatamɔ ni baa lɛ he sane etsɔɔ mɛi krokomɛi. Eyɛ mli akɛ amɛbooo ewiemɔi lɛ toi moŋ, shi eŋmɛɛɛ gbɛ koni nakai yiwalɛ je lɛ ‘amia lɛ awo enɔ mli.’ (Romabii 12:2, Phillips) Shi moŋ, Noa tsɔ ehemɔkɛyeli lɛ nɔ ebu je lɛ fɔ yɛ eyiwalɛ hewɔ ni ekɛtsɔɔ akɛ esa hiɛkpatamɔ. Etoiboo kɛ jalɛ nifeemɔi lɛ ye odase akɛ mɛi krokomɛi ni fata ehe lɛ kɛ eweku lɛ baanyɛ aje mli kɛji akɛ amɛmiisumɔ ni amɛtsake amɛshihilɛ gbɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Noa ye odase akɛ yɛ nɔnyɛɛ ni jɛ lɛ diɛŋtsɛ eheloo ni yeee emuu lɛ mli, nɔ ni jɛ yiwalɛ jeŋ ni ebɔle ehe kɛkpe lɛ mli, kɛ Abonsam diɛŋtsɛ ŋɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, anyɛɔ ahiɔ shihilɛ ko ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli.
Nɔ Hewɔ ni Nyɔŋmɔ Baakpata Gbɛjianɔtoo Nɛɛ Hiɛ
7. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ naagbee gbii lɛ amli wɔyɔɔ lɛ?
7 Wɔ afii ohai 20 nɛɛ mli afii nyɔŋma fɛɛ afii nyɔŋma ena bɔ ni je lɛ boteɔ efɔŋ feemɔ mli vii haa lɛ. Enɛ efee anɔkwale titri lɛ kɛjɛ Jeŋ Ta 1 shishijee mli. Adesai kɛ amɛhe ewo nibii tamɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, awuiyeli, yiwalɛ, tawuu, hetsɛ, hiɛjoomɔ kɛ la ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ mli aahu akɛ mɛi ni sumɔɔ nɔ ni ja lɛ susuɔ he akɛ ani shihilɛi baafite kɛteke nɛkɛ lo. Ni kɛlɛ, Biblia lɛ gba fɔ shi akɛ yiwalɛ baateke nɔ yɛ wɔyinɔ nɛɛ mli, ni enɛ kɛ odaseyeli kroko baaha akɛ wɔyɛ “naagbee gbii” lɛ amli.—2 Timoteo 3:1-5; Mateo 24:34.
8. Mɛni mɛi komɛi ewie yɛ esha ni hiɛ yɔɔ he lɛ he?
8 Ŋmɛnɛ, esha he jwɛŋmɔ lɛ efee nɔ ko ni jeee nɔ ko dɔŋŋ yɛ gbɔmɛi babaoo ajwɛŋmɔ mli. Nɔ ni fe afii 40 ni eho nɛ ni Paapa Pius XII kɛɛ akɛ: “Afii oha nɛɛ mli esha lɛ ji akɛ alaaje esha fɛɛ esha henumɔ.” Ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ ekpoo akɛ eeekpɛlɛ esha kɛ fɔbuu nɔ. Dr. Karl Menninger jaje yɛ ewolo Whatever Became of Sin? lɛ mli akɛ: “Wiemɔ kome ni ji ‘esha’ . . . lɛ tamɔ nɔ ni elaaje kwraa—wiemɔ lɛ, kɛ nɔ ni etsɔɔ lɛ. Mɛni hewɔ? Ani mɔ ko mɔ ko efeee esha dɔŋŋ?” Mɛi pii elaaje nyɛmɔ ni akɛyɔseɔ nɔ ni ja kɛjɛɔ nɔ ni ejaaa he lɛ. Shi enɛ efeee wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Yesu gba nibii ni tamɔ nɛkɛ ni baaba yɛ be mli ni ewieɔ ‘ba ni eba lɛ he okadi’ lɛ he yɛ “naagbee be” lɛ mli lɛ.—Mateo 24:3; Daniel 12:4
Kojomɔ ni Ato he Okadi Yɛ Noa Gbii lɛ Amli
9. Te Yesu kɛ Noa gbii lɛ to nɔ ni baaba yɛ heni eba lɛ he eha tɛŋŋ?
9 Yesu kɛ nibii ni baaba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ kɛ nɔ ni baaba yɛ beni E-ba Maŋtsɛyeli hewalɛ mli, ni je shishi kɛjɛ 1914 lɛ to he. Ekɛɛ: “Shi bɔ ni Noa gbii lɛ fee lɛ, nakai gbɔmɔ bi [Yesu] lɛ baalɛ hu baatamɔ. Ejaakɛ bɔ ni yɔɔ yɛ gbii ni nyiɛ nu afua lɛ hiɛ lɛ amli, ni mɛi lɛ hiɛ niyeli kɛ ninumɔ kɛ yoowɛɛ kɛ gbalahamɔ mli aahu kɛyashi gbi ni Noa yabote adeka lɛ mli, ni amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee lɛ, nakai nɔŋŋ gbɔmɔ bi lɛ baa lɛ aaatamɔ.”—Mateo 24:37-39.
10. Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɛi kwɛɛɛ nibii ni yaa nɔ ni kɔɔ ba ni Kristo eba lɛ hɛ lɛ yɛ?
10 Hɛɛ, taakɛ Noa gbii lɛ ji lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu enaaa nɔ ni yaa nɔ lɛ. Akɛni amɛbɛ deka kwraa yɛ amɛdaa gbi shihilɛ kɛ pɛsɛmkunya nibii asɛɛdii mli hewɔ lɛ, amɛkpoo akɛ amɛaayoo akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛi lɛ yɛ sɔrɔto kwraa yɛ nɔ ni eho lɛ he ni etamɔ bɔ ni Yesu kɛɛ akɛ ebaakadi naagbee be lɛ. Yehowa Odasefoi kɛ afii babaoo ekɛɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ akɛ ba ni Yesu eba akɛ Mesia Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ je shishi yɛ 1914 ni ekɛ “nibii agbɛjianɔtoo lɛ baaba naagbee.” (Mateo 24:3, New World Translation) Mɛi pii yeɔ Maŋtsɛyeli lɛ he fɛo, shi agba enɛ po afɔ shi beni bɔfo Petro ŋma akɛ: “Ni nyɛle enɛ tsutsu, akɛ naagbee gbii lɛ anɔ lɛ, hefɛoyelɔi aaaba kɛ hefɛoyeli, mɛi ni aaanyiɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ akɔnɔi lɛ anaa, ni amɛaakɛɛ: Nɛgbɛ ebaa lɛ he shiwoo lɛ yɔɔ? Ejaakɛ kɛjɛ beyinɔ ni tsɛmɛi lɛ tee yawɔwɔi nɛɛ, bɔ ni nibii yɔɔ kɛjɛ jeŋbɔɔ shishijee mli lɛ, nakai nɔŋŋ amɛyɔɔ nɛɛ.”—2 Petro 3: 3, 4.
11. Mɛni hewɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ naŋ naajiemɔ ko beni amanehulu kpeteŋkpele lɛ aaaba lɛ?
11 Ni kɛlɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ yinɔ nɛɛ naŋ naajiemɔ ko kɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ ba. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Biblia mli saji ni kɔɔ blema ŋwɛi kojomɔi ni fee nɔkwɛmɔ nɔ kɛha nɔ ni Nyɔŋmɔ baafee yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahe lɛ yɛ. (Yuda 5-7) Biblia gbalɛ ni baa mli yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhiɛ lɛ tsɔɔ he ni wɔshɛ diɛŋtsɛ yɛ be naa. Yinɔ nɛɛ hu ena Yehowa Odasefoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ amɛ emuuyeli mli hiɛmɔ he sane ni tamɔ Noa nɔ lɛ.
12. Mɛni Petro tsɔɔ beni ekɛ Noa gbi lɛ mli je lɛ hiɛkpatamɔ lɛ toɔ nɔ ni baaba “ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ni yɔɔ nɛɛ” lɛ he lɛ?
12 Petro tsɔɔ nɔ ni baaba mɛi ni booo nɛkɛ anɔkwa saji nɛɛ atoi lɛ nɔ lɛ mli. Taakɛ Yesu fee lɛ, bɔfo lɛ feɔ nakai kɛtsɔɔ nɔ ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ sɛɛtsɛmɔ nɔ, akɛ: “Ejaakɛ kwa amɛkwaa amɛjieɔ amɛhiɛ yɛ enɛ nɔ, akɛ ŋwɛi yɛ kɛjɛ blema beebe, ni shikpɔŋ hu jɛ nu mli, ni etsɔ nu mli ebama shi yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ naa; nomɛi nɔŋŋ nɔ etsɔ ni nu ŋɔ no be lɛŋ je lɛ ni ehiɛ kpata lɛ. Shi ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ni yɔɔ nɛɛ, lɛ nɔŋŋ ewiemɔ akɛto amɛ aha la, ni akɛ amɛ eto kɛyashi kojomɔ kɛ gbɔmɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ gbi lɛ nɔ.”—2 Petro 3:5-7.
13. Yɛ nibii ni ka wɔhiɛ ni baaba lɛ hewɔ lɛ, mɛɛ ŋaawoo ni jɛ Petro ŋɔɔ esa akɛ abo toi?
13 Akɛni Nyɔŋmɔ kojomɔ nɛɛ ka wɔhiɛ hewɔ lɛ, nyɛkahaa hefɛoyelɔi lɛ miilaka wɔ aloo amɛmiiwɔ wɔhe gbeyei. Esaaa akɛ nɔ ni baaba amɛnɔ lɛ baa wɔnɔ. Petro wo ŋaa akɛ: “Agbɛnɛ, akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ baafite hewɔ lɛ, mɛɛ gbɔmɛi esa akɛ nyɛtsɔmɔ yɛ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔ jamɔi amli? Mɛi ni kwɛɔ gbɛ ni amɛshwɛɔ Nyɔŋmɔ gbi lɛ baa lɛ, no mli ni ŋwɛi aaahere kɛ la ni eeesha, ni jeŋ shishijee nii hu aaasere yɛ la mli. Shi yɛ eshiwoo lɛ naa lɛ wɔmiikwɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ.”—2 Petro 3:11-13.
Kasemɔ Noa Hemɔkɛyeli lɛ Kɛha Yiwalaheremɔ
14. Mɛɛ sanebimɔi baanyɛ aye ebua wɔ ni wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ?
14 Ŋmɛnɛ, nibii ni babai ni Noa kɛ eweku lɛ kɛkpe ni ha amɛbatsɔmɔ ni amɛhi shi akɛ mɛi ni je mli loo amɛyi na wala lɛ nɔŋŋ wɔkɛkpeɔ nɛɛ. Yehowa Odasefoi miibu je lɛ fɔ kɛmiitsɔ amɛ hemɔkɛyeli ni nitsumɔi kpakpai fiɔ sɛɛ lɛ nɔ, taakɛ Noa fee lɛ. Shi esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: ‘Mɛni mi diɛŋtsɛ lɛ mifeɔ? Kɛji akɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ ba wɔ lɛ, ani Nyɔŋmɔ baakojo mi akɛ misa yiwalaheremɔ? Tamɔ Noa, ni “eye emuu yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ,” lɛ fee lɛ, ani mi hu miyɛ ekaa ni baaha mafee sɔrɔto yɛ je lɛ he? Aloo yɛ bei komɛi amli lɛ ewa akɛ aaatsɔɔ akɛ miyɛ sɔrɔto yɛ je lɛŋ nyo he yɛ gbɛ ni mitsɔɔ nɔ mifeɔ minii, miwieɔ, aloo misaa mihe lɛ hewɔ?’ (1 Mose 6:9) Yesu wie ekaselɔi lɛ ahe akɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛŋ, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛŋ lɛ.”—Yohane 17:16; okɛto 1 Yohane 4:4-6 he.
15. (a) Taakɛ 1 Petro 4:3, 4 tsɔɔ lɛ, te esa akɛ wɔsusu wɔ tsutsu je lɛ susumɔ kɛ jeŋba he wɔha tɛŋŋ? (b) Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ wɔ tsutsu je lɛŋ nanemɛi wie shi wɔ lɛ?
15 Petro wo ŋaa akɛ: “Ejaakɛ efa ha wɔ akɛ wala be ni eho momo lɛ mli lɛ wɔtsu jeŋmajiaŋbii atsuinaa nii lɛ, ni wɔba wɔjeŋ yɛ nyenyeŋtswibɔi, akɔnɔi, daatɔi, shwɛmɔi, fufeemɔi, kɛ wɔŋjamɔi ni ahiɔ lɛ amli, nɔ mli ni efeɔ amɛ sane sɔrɔto ko akɛ nyɛkɛ amɛ shaaa foi kɛyaaa nɛkɛ sakasakafeemɔ shɛii nɛɛ nɔŋŋ mli, ni amɛwieɔ nyɛhe musubɔɔ wiemɔ.” (1 Petro 4:3, 4) Otsutsu je lɛŋ nanemɛi lɛ baanyɛ awie ohe efɔŋ akɛni okɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ ni okɛ amɛ shaaa foi dɔŋŋ lɛ hewɔ. Shi taakɛ Noa fee lɛ, obaanyɛ otsɔ ohemɔkɛyeli kɛ onitsumɔi kpakpai ni otsuɔ yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ nɔ obu amɛ fɔ.—Mika 6:8.
16. Te Nyɔŋmɔ bu Noa eha tɛŋŋ, ni mɛɛ sanebimɔi baanyɛ aye abua wɔ ni wɔpɛi wɔsusumɔi kɛ jeŋba mli wɔkwɛ?
16 Nyɔŋmɔ bu Noa akɛ jalɔ. Nakai blematsɛ lɛ “hiɛ ba nyam yɛ Yehowa hiɛ.” (1 Mose 6:8) Kɛ opɛi osusumɔi kɛ ojeŋba mli yɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii anaa lɛ, ani onuɔ he akɛ ekpɛlɛɔ nɔ ni ofeɔ lɛ nɔ, ekpɛlɛɔ he fɛɛ he ni oyaa lɛ nɔ? Ani yɛ bei komɛi amli lɛ okɛ ohe woɔ hiɛtserɛjiemɔ ni baa shi loo ehiii ni amrɔ nɛɛ efa lɛ mli? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ wɔsusu nii ni he tse, nii ni sa, nii ni tswaa mɔ emaa shi lɛ ahe. (Filipibii 4:8) Ani okɛ hiɛdɔɔ miikase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ bɔni afee ni ‘otsɔse ojwɛŋmɔŋ nyɛmɔi koni ole ekpakpa kɛ efɔŋ mli gbalamɔ’? (Hebribii 5:14) Ani okpooɔ nanemɛi gbohii ni oshweɔ ni okɛ nanemɛi Yehowa jalɔi abɔ yɛ Kristofoi akpeei ashishi kɛ agbɛnɛ yɛ bei krokomɛi amli?—1 Korintobii 15:33; Hebribii 10:24, 25; Yakobo 4:4.
17. Akɛ Yehowa Odasefoi lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtamɔ Noa?
17 Yɛ be mli ni ebɔɔ adeka lɛ kpɛɛ kɛ emlibotemɔ he amaniɛ lɛ, Ŋmalɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Ni Noa fee nakai; bɔ ni Nyɔŋmɔ fa lɛ lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ efee.” (1 Mose 6:22) Nakai gbɔmɔ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ hu yɛ ekaa akɛ eeeshiɛ akɛ Yehowa Odasefonyo. Taakɛ Noa ji lɛ, feemɔ nɔ ni ja lɛ sɛɛfilɔ akɛ daa jalɛ shiɛlɔ. Yaa nɔ yɛ yiwalɛ jeŋ nɛɛ naagbee lɛ kɔkɔbɔɔ lɛ mli, eyɛ mli akɛ mɛi fioo ko pɛ boɔ toi. Okɛ onanemɛi heyelilɔi lɛ atsu nii yɛ ekomefeemɔ mli, koni agbe kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ naa dani naagbee lɛ aba.—Mateo 28:19, 20.
18. Mɛni nɔ Yehowa damɔɔ etsɔɔ mɔ ni baaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli?
18 Akɛni ekɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi ni ja ni yɔɔ pɛpɛɛpɛ lɛ nɔŋŋ miitsu nii taakɛ efee yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ miitao mɛi ni baaje mli lɛ kɛ mɛi ni hiɛ baakpata yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ. Yesu kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ mligbalamɔ nitsumɔ lɛ to tookwɛlɔ ni miigbala gwantɛŋi lɛ kɛmiijɛ abotiai amli lɛ he. (Mateo 25:31-46) Gbɔmɛi ni kɛ amɛshihilɛ fɛɛ haa pɛsɛmkunya akɔnɔi kɛ nibii asɛɛdii lɛ sumɔɔɔ ni jeŋ momo nɛɛ aba naagbee ni amɛjeŋ mli loo amɛyi naŋ wala. Shi mɛi ni kpooɔ je nɛŋ muji ni amɛkɛ amɛhe aaawo mli, ni hiɛɔ hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli, ni yaa nɔ amɛshiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, ni bɔɔ Yehowa kojomɔ ni baa lɛ he kɔkɔ lɛ baana ŋwɛi duromɔ mli ŋɔɔmɔ akɛ mɛi ni abaahere amɛyiwala. Yesu kɛɛ: “No mli lɛ mɛi enyɔ aaahi ŋmɔshi, aaaŋɔ mɔ kome ni aaashi mɔ kroko lɛ. Mɛi enyɔ aaawiɛ yɛ wiɛ sɛɛ; aaaŋɔ mɔ kome ni aaashi mɔ kroko lɛ.”—Mateo 24:40, 41; 2 Tesalonikabii 1:6-9; Kpojiemɔ 22:12-15.
Okɛ Noa Ana Jɔɔmɔi Amli Ŋɔɔmɔ
19. Mɛɛ naabuamɔ nitsumɔ Yesaia kɛ Mika fɛɛ gba kɛha naagbee gbii lɛ?
19 Nyɔŋmɔ gbalɔi Yesaia kɛ Mika fɛɛ tsɔɔ nɔ ni baaba yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ mli yɛ gbalɛi ni tamɔ nakai nɔŋŋ mli. Amɛtsɔ hiɛ amɛna nɔ ni wɔnaa ni baa mli ŋmɛnɛ lɛ—gbɔmɛi babaoo ni hiɛ tsuijurɔ ni miiho yuu kɛmiijɛ jeŋ momo lɛ mli kɛmiiya okadi anɔkwa jamɔ gɔŋ lɛ nɔ. Amɛfɔɔ mɛi krokomɛi anine akɛ: “Nyɛbaa ni wɔyakwɔa Yehowa gɔŋ lɛ, kɛyaa Yakob Nyɔŋmɔ lɛ we lɛ, koni etsɔɔ wɔ egbɛi lɛ, koni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ.” (Yesaia 2:2, 3; Mika 4:1, 2) Ani okɛ nɛkɛ gbɔmɛi babaoo ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ nyiɛ?
20. Mɛɛ jɔɔmɔi mɛi ni tsɔɔ amɛhemɔkɛyeli nɔ amɛbuɔ je lɛ fɔ lɛ baana mli ŋɔɔmɔ?
20 Yesaia kɛ Mika hu tsɔɔ jɔɔmɔi ni mɛi ni tsɔɔ amɛhemɔkɛyeli nɔ amɛbuɔ je lɛ fɔ lɛ baana lɛ mli. Anɔkwa toiŋjɔlɛ kɛ jalɛsaneyeli baahe shi yɛ amɛteŋ, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ. Amɛbaana gbɛfaŋnɔ ko ni ma shi shiŋŋ yɛ Yehowa ŋɔɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ “baata eweintso kɛ egbamitso shishi.” Shi esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akpɛ eyiŋ ni ma shi shiŋŋ, ejaakɛ Mika tsɔɔ akɛ gbɛi sɔrɔtoi enyɔ yɔɔ, akɛ: “Ejaakɛ majimaji lɛ fɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nyiɛɔ yɛ enyɔŋmɔ gbɛi amli; shi wɔ lɛ wɔɔnyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi amli kɛaatee naanɔi anaanɔ!”—Mika 4:3-5; Yesaia 2:4.
21. Te ooofee tɛŋŋ ona naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ mli jɔɔmɔi lɛ amli gbɛfaŋnɔ?
21 Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ nɔ ni he hiaa koni aje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ mli yɛ faŋŋ mli: hemɔkɛyeli ni mli wa. Noa yɛ hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ, shi ani oyɛ eko? Kɛ oyɛ eko lɛ, belɛ obaatsɔ “hemɔkɛyeli naa jalɛ lɛ yelɔ” tamɔ lɛ. (Hebribii 11:7) Noa je hiɛkpatamɔ ni Nyɔŋmɔ fa akɛ eba eyinɔ lɛ nɔ lɛ mli. Jeee akɛ ehi shi afii 350 yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ abaatee lɛ shi kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ ebaahi shi yɛ shikpɔŋ nɔ kɛya naanɔ. Mɛɛ jɔɔmɔ kpeteŋkpele nɛ! (Hebribii 11:13-16) Obaanyɛ ona nakai jɔɔmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ kɛ Noa, eweku lɛ kɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ krokomɛi ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ hiɛmɔ ni ooohiɛ mli kɛyashi naagbee ni otsɔ ohemɔkɛyeli nɔ obu je lɛ fɔ lɛ nɔ.
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛni hewɔ Noa shihilɛ he nikasemɔ lɛ he hiaa kɛha Kristofoi lɛ?
◻ Mɛni gbɔmɛi ni yɔɔ yinɔ nɛɛ mli lɛ enaaa loo amɛkadiii kɛ amɛhiɛkpatamɔ baaba Iɛ?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbu je Iɛ fɔ tamɔ Noa fee lɛ?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtamɔ Noa akɛ jalɛ shiɛlɔ lɛ?