Yeriko Tawuu Lɛ—Adesa loo Anɔkwale?
AFII nyɔŋmai abɔ nɛ, ni shitsalɔi ebɔ mɔdɛŋ ni amɛha yiŋkɔshikɔshi feemɔ aba Biblia mli sane ni kɔɔ Yoshua kɛ Yeriko tawuu lɛ he lɛ he. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, Yoshua kɛ Israel tabilɔi lɛ nyiɛ kɛbɔle Yeriko he gbii kpawo, kɛyashi be mli ni Nyɔŋmɔ ha maŋ lɛ gbogboi ni dara lɛ gbee shi shwɛtɛɛ. Enɛ ha Israelbii lɛ bote mli, ni ‘amɛkɛ la sha maŋ lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ mli.’—Yoshua 6:1-24.
Shi shitsalɔi pii ni Kathleen Kenyon wolo ni eŋma yɛ 1950 afii lɛ amli ni he gbɛi lɛ ena amɛnɔ hewalɛ lɛ heɔ yeɔ akɛ Yeriko bɛ kwraa po yɛ be mli ni Israelbii lɛ yatutua jɛmɛ lɛ. Ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ atsɔ hiɛ akpata maŋ lɛ hiɛ fe afii oha! No hewɔ lɛ amɛjie Biblia mli sane ni kɔɔ Yoshua kɛ Israelbii lɛ ahe lɛ kɛjɛ amɛjwɛŋmɔ mli. Shi nyɛsɛɛ nɛɛ, Dr. Bryant G. Wood, ni ji shitsalɔ ni je University of Toronto, Canada lɛ ekwɛ odaseyelii ni je Yeriko lɛ ekoŋŋ. Taakɛ The New York Times lɛ tsɔɔ lɛ, emu sane naa akɛ, Dr. Kenyon “miitao su mli nii tamɔ kpuji kɛ gbɛii ni ejaaa lɛ yɛ hei ni ejaaa,” ni akɛ odaseyeli lɛ kɛ Biblia mli “sane lɛ kpaa gbee diɛŋtsɛ.”
Dr. Wood gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa lamlu ko ni etilɛ shɛɔ ninetalɔi etɛ ni kpuji ni akɛ su fee kɛ ntayai kukuji ni ejwara ni jɛ gbogbo ko ni gbee shi nɔ, kɛ tsei ni afolɔ ni dara, ni fɛɛ he edi tamɔ la ni ba maŋ muu fɛɛ mli lɛ nɔ. Anyɛ atsɔɔ akɛ afee su mli nii ni ji gbɛii kɛ kpuji ni ejwara lɛ aaafee afi 1410 dani wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Be nɛɛ shɛ, kɛ akɛ afii 40 aaafata heloo aaajie yɛ mli—ni enɛ bɛŋkɛ be mli ni awuu Yeriko ta lɛ ni Biblia lɛ kɛhaa lɛ, ni ji 1473 D.Ŋ.B. lɛ he kpaakpa.
Shitsalɔi ena ele akɛ abele kɛ ŋmaa babaoo fa yɛ blema Yeriko shiai lɛ amli. Enɛ yɛ miishɛɛ waa, ejaakɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yeriko gbee shi yɛ agbiɛnaa be mli ŋmaakpamɔ be lɛ sɛɛ nɔŋŋ, ni ta ni awuu lɛ haaa hɔmɔ aye amɛ. (Yoshua 3:14-16) Enɛɛmɛi fɛɛ ji yiŋtoo kpakpai ahewɔ ni Yerikobii ashiai amli eyimɔ obɔbɔ kɛ ŋmaa kɛ abele yɛ be mli ni akpata maŋtiase lɛ hiɛ lɛ.
Shi jeŋ nilelɔi gbalaa amɛnane shi kɛ eba akɛ esa akɛ amɛkpɛlɛ bɔ ni Biblia lɛ ja ha lɛ nɔ lɛ. No hewɔ lɛ, Times lɛ tsɛ woloŋlelɔ ko ni ale lɛ jogbaŋŋ lɛ wiemɔi akɛ nɔ ni ewieɔ yɛ nɔ ni Wood yana lɛ he lɛ sɛɛ akɛ: “Ŋwanejee ko bɛ he akɛ anaa saji kpakpai ni ji anɔkwalei bibii komɛi ni egbɛ eshwa Biblia lɛ mli.” Ni kɛlɛ, yɛ be mli ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jeŋ nilee kɛ shitsaa mli nibii ni anaa fiɔ Ŋmalɛi lɛ amli saji lɛ asɛɛ babaoo lɛ, ebafee faŋŋ kɛha mɛi ni jwɛŋmɔ mli ka shi faŋŋ lɛ akɛ, Biblia lɛ jeee amale woji ni abua naa ni akɛ anɔkwalei bibii komɛi eshwa mli. Taakɛ Biblia lɛ diɛŋtsɛ kɛɔ lɛ: “Ha ana Nyɔŋmɔ akɛ anɔkwafo, tsɛbelɛ ana gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ akɛ amalelɔ.”—Romabii 3:4, New World Translation.
Yɛ be mli ni ana Yeriko shitsaa he wiemɔi ahe miishɛɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, anɔkwa Kristofoi ‘nyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa, shi jeee ninamɔ naa.’ (2 Korintobii 5:7) Amɛhemɔkɛyeli damɔɔɔ blema nibii ashitsaa nɔ. Shitsaa he odaseyeli yɛ jio, ebɛ jio, Biblia lɛ ka he eyaa nɔ efeɔ blema nibii ni eho, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, kɛ wɔsɛɛ be mli nibii ni baaba lɛ ahe saji ajɛɛhe ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ.—Lala 119:105; 2 Petro 1:19-21.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Yeriko amaŋfɔfeemɔ, he ni Yehowa kɛ kunimyeli ha Israelbii lɛ yɛ lɛ
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Pictorial archive (Near Eastern History) Est.